Roosaketsike

Roosaketsike

Elas kord Roosaketsike.Ta elas Roosikrantsi tänaval, aga Roosaketsike polnud ta ainult

sellepärast, et Roosikrantsi tänaval elas, vaid sellepärast, et ta kandis kogu aeg roosasid ketse,mis ta kaubamajast ostnud oli.

Ühel laupäevahommikul otsustas Roosaketsike,et läheb sõbrale külla ja asuski teele. Kuna

ta sõber elas aga üsna kaugel, otsustas ta minna rulaga.

Kui Roosaketsike oli oma majast juba päris kaugele jõudnud,otsustas Roosaketsike kaubakeskusest läbi minna.Ta sõitis rulaga terve kaubakeskuse läbi ja asus juba lahkuma, kuid ukse ees seisis keskuse turvamees,kes ütles:

“Kuule, tütarlaps, kaubanduskeskuses ei tohi rulaga sõita,see reeglitevastane! Roosaketsike oli alguses natuke ehmunud, aga kogus end kiiresti ja ütles:

”Aga kus need reeglid kirjas on? Kuidas ma peaksin teadma, et teil siin rulad keelatud on!”

Turvamees lausus: ”Kuidas?Kuidas?”

Ta osutas suurele seinal rippuvale nimekirjale:REEGLID

Roosaketsike oli väga jahmunud.Ta polnud seda kunagi tähele pannud.Turvamees ütles

Roosaketsikesele: ”Sa pead karistuseks kõik reeglid ära õppima!” Ise aga lahkus.Roosaketsike vaatas seda pikka nimekirja ja talle tundus, et reegleid tuleb kogu aeg juurde ja need ei lõpe kunagi ära.

Järsku juhtus ime- Roosaketsike tõusis õhku ja hakkas lendama.Ta oli väga imestunud,aga ka õnnelik, sest ta ei pidanud rohkem reegleid lugema.Tüdruk tõusis aina kõrgemale õhku ja lendas lõpuks keskuse aknast välja.Tema rõõm kestis aga ainult paar minutit, sest ta märkas, et hõljub kõrgel taevas ega saa sealt kuidagi alla.

Peagi nägi Roosaketsike, et taevas lendab ka üks vares, kes teda märgates ütles: ”Tere,mina olen vares Vaak!”

Roosaketsike vastas viisakalt: ”Tere,”ja küsis ”kuidas ma siit alla saan?”

Vares vastas Roosaketsikesele: ”Veerand tunni pärast võlujõud kaob.

 “Okei,” lausus Roosaketsike.Ta vaatas ülevalt alla tänavale ja tal hakkas pea ringi käima.Seal oli väga palju autosid, ronge ja busse. Alles siis tuligi Roosaketsikesele meelde rula, mis oli keskusesse jäänud.

Võlujõud kadus ja ta kukkus alla. Roosaketsike jooksis tagasi keskusesse ja võttis oma rula

Kui ta lõpuks sõbra juurde jõudis oli kell juba 18.00.Sõbrale oma seiklustest rääkides ei

uskunud too teda ja ütles: ”Ära luiska!”

Hilisõhtul tegid sõbrad veel vahva pidžaamapeo.

Roosaketsikesele jäi see seiklusaga alatiseks meelde ja ta ei sõitnud enam kunagi kauba-

keskuses rulaga.

Freia