Kohtumine Jim Ashileviga

Enne etendust "Käbekärp" oli meil suurepärane võimalus kohtuda Jim Ashileviga.

Jim Ashilevi  on eesti kirjanik ja lavastaja.

Ta õppis Tallinna Inglise Kolledžis ja seejärel suundus Tallinna Ülikooli audiovisuaalse meedia erialale, mille ka lõpetas. Õpingud jätkusid Viljandi Kultuuriakadeemiaslavastaja erialal, mille Ashilevi lõpetas 2011. aastal.

Ta on kirjutanud näidendeid ja avaldanud lühiproosat ajakirjades Vikerkaar, Värske Rõhk ja Vihik.

Alates 2010. aasta sügisest juhib ta telesaadet "OP!"

2013. aastast on Jim Ashilevi Von Krahli Teatri koosseisuline liige. Töötab lavastaja, dramaturgi ja näitlejana.

/http://et.wikipedia.org/wiki/Jim_Ashilevi/

 Kes on dramaturg? Sellele küsimusele annabki Jim vastuse. Dramaturg  on teatri juures tegutsev kirjandusnõunik, kes soovitab lavastamiseks näidendeid, kohandab proosateoseid näidenditeks, kirjutab ise näidendeid või tõlgib neid.

Meie poistega koostöös sünnib uus, pisut hirmuäratav põnevuslugu, mis siiski õnnelikult lõpeb. Jim kiidab poisse ja lubab nad dramaturgina Von Krahli teatrisse tööle võtta. 

Vaat sellised noormehed õpivad meie klassis.Tegelikult pole see teadmine mulle uudiseks, vaid ikka meeldetuletuseks, kui loomingulised ja sõnaosavad on meie poisid, julged ka loomulikult. 

Uued küsimused, hoolsad vastajad

Küsimus number 19:
Millise meie kevadkuulutaja rahvapärane nimi on träks?

Küsimus number 20:
Piiritajad kasutavad pesa tegemisel enda keha materjali. On see sõnnik, siidniit või sülg?

Küsimus number 21:
Kes Eestis pesitsevatest lindudest laulab sitsikleit-sitsikleit ?

Vastust sellele küsimusele ootan 9. maiks.

Kevad kutsub järjest rohkem õue. Viktoriini küsimustele otsivad järjekindlalt vastuseid 

Arthur, Maria, Paul ja Marko. Väga hoolsad ja kohusetundlikud olete!

5. mail spordipäev

1.-5.klasside spordipäev on 5.mail Shnelli staadionil.
Õppetööd ei toimu ja pole ka koolilõunat.
kell 10.00 võistlevad  3.klassid 60 m jooksus ja kaugushüppes,
toimub ka klassidevaheline pendelteatejooks (10+10)

Koguneda võib staadionil või kooli juures 9.30. Õp Kaja Kaus tuleb õpilastega staadionile.
Vihma korral on võistlused koolimajas.

Teade

 2. mail 2014 ei toimu meie koolis õppetööd seoses kevadpühaga. Hoolekogu on otsuse kinnitanud.

Koolimajad on 1.05.2014 ja 2.05.2014 suletud ja valve all.

Imeilus kontsert

Muusikaline reis koos Arsise Kellade Kooli õpilaste ja õpetajaga. Imekaunis! Suur tänu!

Kolmapäeval teatrisse

1 tund inglise keel- mõlemal rühmal ühine tund,

järgnevad eesti keele tunnid ja matemaatika.

• Väiksed instruktsioonid teatri poolt:

Olge palun lastega kohal 12.30. Joped saate panna kõik meie
garderoobi. Sealt edasi juhatab meie administraator teid saali.
Kell 12.45 räägib Jim Ashilevi lastele sissejuhatava jutustuse.

13.00 algab etendus, kestab 1h 15 min

Pärast etendust teeme pilti ühe karakteriga, mis võib
etendusest etendusse erineda, tulenevalt näitlejate tihedast graafikust. Et
pildid saaksid tehtud kiirelt ja mõnusalt, siis teeme neid ühe kooli
kaupa. Kui osad lapsed oleksid nõus jääme pildi peale
mitmekesi, teeb see meie tööd natukene lihtsamaks. Kuid üle 3-4 neid
pildile kindlasti ei mahu:) Pilte teeme samas ruumis, kus toimub etendus.
Pildid paneme pärast üles internetti ja saadame õpetajale
juurdepääsud galeriile, kust saab ka pildid alla laadida. Seda
linki võite vabalt jagada ka lastevanematega, kui see teeb teie töö
lihtsamaks.

Loodushuvilistele!

Kahepäevased looduslaagrid 2014 suvel

Kallis loodushuvilise lapse vanem!

Saada oma laps kahepäevasele looduse suveõppele Muraste looduskooli!

Laagrid toimuvad järgmistel kuupäevadel:

13.-14. juuni - 1.-3. klass

4.-5. juuli - 4.-6. kl

18.-19. juuli - 7.-9. klass

1.-2. aug - 4.-6. klass

15.-16. aug - 1.-3. klass

Programmi jooksul tutvutakse mere ja metsaga. Merepäeval tutvume ranna ja mere kui elukeskkonnaga, rannikumere loomade, taimede ja kivimitega ning räägime mere kaitsmisest. Metsapäeval vaatleme erinevaid metsakooslusi ja neis elavaid loomi, linde ja taimi. Õpime metsas orienteeruma, otsime looduses loomade-lindude tegevusjälgi ja kuulame metsahääli.

Kogu õppimine toimub looduses läbi praktilise tegevuse. Süüa valmistame ühiselt lõkketulel.

Igas laagris saab osaleda 15 last. Toome lapsed hommikul Tallinna kesklinnast Murastesse ja teise päeva õhtul viime tagasi linna. Kaasa võtta vahetusriided ja jalatsid ning magamiskott.  Looduskoolis on olemas telgid, magamismatid, sööginõud ja vihmakeebid.

Programmile registreerimiseks palume lapsevanemal 15. maiks võtta ühendust looduskooli koordinaatoriga karoliina.juurik@gmail.com ning anda teada lapse nimi, vanus ning väike motivatsioonikiri, miks laps sooviks laagris osaleda. Oodatud on süvenenud loodushuviga lapsed - meie programm ja kaks toredat päeva looduse tundmaõppimiseks heade juhendajate käe all väga looduslähedastes olmetingimustes on suunatud just neile!

Laagris osalejad kuulutatakse välja 20. mail ja nendega võetakse ühendust edasise informatsiooni täpsustamiseks. 

Laager on lastele tasuta. Programmi finantseerib Keskonnainvesteeringute Keskus.

Kohtumiseni Murastes!

Karoliina Juurik

http://www.studioviridis.ee/muraste/veeb/index.php?option=com_content&task=view&id=278&Itemid=37

Jutuvõistlus

Tallinna Keskraamatukogu jutuvõistlus „Pokud ja Potsataja päästavad planeeti“ kestab 22. aprillist kuni 14. maini 2014.

Osalemise tingimused

·         Võistlusel võivad osaleda 2.-4. klasside Tallinna koolide õpilased.

·         Kirjutada võib nii eesti kui vene keeles.

·         Jutt tuleb esitada trükitult ja selle pikkuseks võib olla kuni 2 A4-formaadis lehekülge.

Võistlusel osalemise kord

·         Võistlustöö tuleb tuua Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteenindusse (Estonia pst 8) või lähimasse haruraamatukogusse. Töid võib saata ka posti teel aadressil Tallinna Keskraamatukogu, Estonia pst 8, 15044 Tallinn, märgusõna „Pokud ja Potsataja“ või e-postiga aadressil laste@tln.lib.ee.

·         Teksti juurde palume märkida: kirjutaja ees- ja perekonnanimi, klass, kontakti saamiseks e-posti aadress.

·         Võistlustööde laekumise viimane kuupäev on 14. mai 2014.

·         Võistlusel osalemisega annab töö autor õiguse oma ees- ja perekonnanime ning teksti avaldamiseks internetis raamatukogu Lastelehel www.keskraamatukogu.ee/lasteleht, trükisõnas ja avalikel üritustel.

·         Võistlusel osalemisest ja selle tingimustest tuleb lapsel teavitada vanemat.

Võistluse läbiviimine ja lõpetamine

·         Võistlusele laekunud töid hindab žürii, kuhu kuuluvad Tallinna Keskraamatukogu töötajad.

·         Auhinnatakse kolme paremat tööd eesti keeles ja kolme vene keeles.

·         Žüriil on õigus anda välja eriauhindu.

·         Võistluse lõpetamisele oodatud kirjutajatele saadetakse e-postiga kutse hiljemalt 21. mail.

·         Võistluse lõpetamine ja parimate autasustamine toimub 23. mail kell 12.00 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8).

Täiendav info Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteenindusest telefonil 683 0914, 
e-postlaste@tln.lib.ee

Muraste loodusretk

 

/http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/slepp.htm/

Sanglepp
(Alnus glutinosa)
must lepp, emalepp, soolepp, seatamm

Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda. Kuid ta ei talu liigset varju ja kaua seisvat põhjavett. Istutada tasub teda vaid viljakale mullale, sest mujal ei saavuta sanglepp oma täit hiilgust.

Sanglepp on omapärane ja kahtlemata ilus puu. Hästi torkab silma tema tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks, kel võib jämedust olla niipalju, et kaks meest ei ulatu ümbert kinni võtma ja kõrgust ligi 30 meetrit. Kaunis on ka tema tumeroheline läikiv lehestik. Lehtede järgi on teda lihtne eristada hallist lepast. Nimelt on sanglepal lehetipp tömp või sageli isegi sisselõikega, halli lepa leht aga terava tipuga, umbes nagu kasel.

Kui me puud veel lähemalt silmitseme, näeme, et kuigi lepp pole okaspuu, on tal siiski küljes käbid. Neid käbisid on aga isegi ravimina kasutatud. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklikesed, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ja seetõttu õige kergelt lendavad tuulega jõeveele, ujuvad kaugemale ja sobivas kohas kasvavad neist uued sanglepad. Isasõied on neil urbadena, mida paljud on märtsikuus tuppa toonud ja pärast kirunud, miks kõik kollast tolmu täis on.

HARILIK LÕOKANNUS
A.Raitviir

Harilik lõokannus on lehtmetsade ja võsastike taim. Teda võime näha ja leida üksnes varakevadel enne puude lehtimist. Siis torkavad hästi silma tema sügavalt lõhestunud õrnad lehed ja nende kohal tihedasse õisikusse koondunud pika kannusega lillakad õied. Lõokannus õitseb väga lühikest aega. Soojade kevadilmade korral närbuvad õied juba paar päeva pärast puhkemist. Kiiresti valmivad ka viljad ja pudenevad seemned. Selleks ajaks, kui puud ja põõsad tõmbavad selga rohelise rüü, lõokannus juba koltub ja närbub. Ometigi jõudis ta lühikese ajaga lisaks õitsemisele ja viljumisele koguda toitaineid maa all asuvasse umbes kirsisuurusesse kollasesse ümmargusse mugulasse. Tegelikult kasvatab lõokannus igal aastal uue mugula, aga see areneb vana mugula sees. Mugulasse varutud toitainete varal hakkab taim järgmisel kevadel vara kasvama.

A.Raitviir. Kevadlilled. - Tallinn: Valgus, 1977. - Lk. 16.

 

Ilmakaarte tundmaõppimine ja kompassi kasutamine looduses.

Vesikirp ehk kiivrik on laialt levinud kõigis tiikides.

• Vesikirbu keha on keskmiselt 1 mm pikk ning meenutab kotti.
• Kaetud on keha läbipaistva kojaga, millest kumavad läbi 5 paari rindmikujalgu.
• Keha liikumisel on oluline roll tagakehal, mis väljasirutudes järskude liigutuste abil tõukab keha edasi.
• Kiivrikul on võimalik eristada kiivritaolist pead, millel asub üks suur liitsilm.
• Peas asub kaks paari tundlaid. Tundlad osalevad samuti liikumisel.
• Vesikirp on saanud oma nime iseloomuliku hüpleva liikumise järgi.
• Vesikirp hingab lõpuskotikeste abil.
• Vesikirp toitub hõljumist. Ööpäevas võib vesikirp ära süüa 5-40 miljonit bakterit.
• Vesikirbud on lahksugulised.
• Vesikirp ei ole nõudlik vee puhtuse suhtes.

 /http://www.studioviridis.ee/muraste/veeb/index.php?option=com_content&task=view&id=70/

Huvitav teada!

Tere, Kevad viktoriin

5-9. klass

1. küsimus: Veebruar on tuisukuu, kuid torme esineb tihti ka kevadel. Mis on kevadtorm?
Vastus: Kevadtorm on Eesti kaitseväe iga-aastane kevadine lahingõppus. Loomulikult lugesime õigeks vastuseks ka tugeva tuule või tormi kevadel.

2. küsimus: Talvel vahetavad mitmed loomad oma suvise kasuka talvise sooja hoidva talvekasuka vastu. Sooja hoidev talvekasukas võib lumevaesel talvel nirgile hoopis ohtlikuks saada. Miks?
Vastus: Nirgi soe talvekasukas on valge ja ilma lumeta on ta looduses hästi märgatav.

3. küsimus: Hundid söövad lisaks looduslikule toidule ka koduloomi, eriti lambaid. Mis aastal murti Eestis huntide poolt rekordiliselt palju lambaid ja kui palju?
Vastus: 2011. aastal murdsid hundid pisut üle tuhande lamba (ca 1040).

4. küsimus: Miks emased jaanimardikad helendavad?
Vastus: Et isaseid jaanimardikaid ligi meelitada.

5. küsimus: Mida tähendab järgmine võrukeelne lause? Mõtsaeläjä elli talvõ häste üle, sest seo talv es niidä kitsõkõisi nigu kats eelmäst, kukki paksu lumõ alt söögi kättesaamisõs tull vaiva nätä.
Vastus: Metsloomad elasid talve hästi üle, sest see talv ei niitnud kitsekesi nagu kaks eelmist, kuigi paksu lume alt toidu kättesaamiseks tuli vaeva näha.

6. küsimus: Keda kutsuvad venelased jumala lehmakeseks?
Vastus: Lepatriinusid.

7. küsimus: Matkarajad on hea võimalus looduse tundmaõppimiseks ja nad on erineva pikkusega. Kui pikk on Eesti pikim matkarada ning kus see algab ja lõpeb?
Vastus: Eesti pikim matkarada on 2013. aastast Aegviidult Ähijärvele kulgev matkarada, mille pikkuseks on 627 kilomeetrit.

8. küsimus: Äsja saabus meile kevad. Kuidas on seotud kevade algusega Klaara ja Veera ning kes nad on?
Vastus: Klaara ja Veera on varesed (õigemini küll varesekostüümides inimesed), kes heiskasid kevadpealinna lipu Türil sel kevadel.

9. küsimus: Seda kala kutsutakse rahvapäraselt kurgikalaks. Üks liik neist elab meres, teine Peipsi järves. Mis kala see on ja miks on tal taoline nimi?
Vastus: Kurgikala on tint, meres siis meritint ja Peipsis peipsi tint. Ja nime on saanud selle järgi, et värskelt lõhnab ta nagu värske kurk.

Uued küsimused

Küsimus number 16:
Kes see on kuni meetri pikkune röövkala, kes on kevadeti Eesti kaladest üks esimesi kudejaid?

Küsimus number 17:
Kuidas on muistendi järgi tekkinud Ülemiste järv?

Vastamiseks logige end sisse. Vastata saab oma ainult vanuserühma küsimustele.

Küsimus number 18:
Nimetage kolm Eestis kasvavat mürgist taime.

Vastuseid arutame 30. aprillil ehk juba kolmapäeval!

Loodusviktoriini vastused

Õiged vastused:

Kuni 4. klass

1. küsimus: Meil põhjapoolkeral on kevadkuudeks märts, aprill ja mai. Millised on aga kevadkuud lõunapoolkeral?
Vastus: Lõunapoolkeral on kevad siis, kui meil on sügis, ja kevadkuudeks on lõunapoolkeral september, oktoober ja november.

2. küsimus: Joonistusel kujutatakse siili aeg-ajalt koos õuntega okaste küljes. Miks siil armastab õunu?
Vastus: Siil ei söö õunu. Ta puhastab ennast õunamahlaga ja kasutab hapukat mahla, et vabaneda kahjuritest - puukidest ja kirpudest.

3. küsimus: Millisel meie kevadekuulutajal on emasõie otsas punane tutt?
Vastus: Selleks kevadekuulutajaks on sarapuu.

4. küsimus: Millisest Eestis kasvavast puust valmistatakse tikke?
Vastus: Tikke tehakse haavapuust.

5. küsimus: Milline puuliik on Eestis kõige rohkem levinud?
Vastus: Selleks puuks on harilik mänd. Männikud katavad ca 40% metsamaast.

6. küsimus: Missugust tülikat umbrohtu tuntakse rahvasuus võiroosi nime all?
Vastus: Selleks taimeks on võilill - üks meie kevadekuulutaja.

7. küsimus: Nimeta Eesti rahvuslill ja rahvuslind.
Vastus: Eesti rahvuslill on rukkilill ja rahvuslind on suitsupääsuke.

8. küsimus: Leia valikuvariantidest aprilli rahvapärased nimetused (kokku kolm nime)! Variandid: 1. paastukuu; 2. jürikuu; 3. lehekuu; 4. sulakuu; 5. õiekuu; 6. mahlakuu.
Vastus: Aprilli rahvuspärased nimetused on jürikuu, sulakuu ja mahlakuu.

9. küsimus: Eesti ametlik pealinn on Tallinn. Milline linn on aga Eesti kevadpealinn?
Vastus: Eesti kevadpealinn on Türi.

Tänu tublidele loodusuurijatele  oleme leidnud õiged vastused, tabeliseisu pärast 9 küsimust saad uurida:

http://tere.kevad.edu.ee/?aasta=2014&leht=tabeliseis&aste= 1

Uutele küsimustele otsisid tänaseks vastused: MARIA, SASS, MARKO JA PAUL- PÄRTEL
KIITUS TEILE!

1. mai Vabaduse väljakul

Hea õpetaja!

Kutsume teie koolipere 1. mail Vabaduse väljakule, et koos tähistada Eesti Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumise kümnendat aastapäeva.

Kümnenda aastapäeva tähistamiseks teeme Vabaduse platsil koos president Toomas Hendrik Ilvesega ajaloolise ühispildi, kuhu on oodatud kõik 10-aastased lapsed. Kõikidele 10-aastastele, kes pildile tulevad on mälestuseks lahe meene.

Seoses pildistamisega palume Teie abi, et see teade jõuaks kindlasti Teie kooli 3. ja 4. klasside õpetajateni, et nad aitaksid suurele ühispildile organiseerida võimalikult palju Teie kooli 10-aastaseid lapsi. Andke palun oma osalemisest märku birgit.rootsi@jlp.ee või 520 20 49.

Perepäevale on loomulikult oodatud ka kõikides teistes vanustes lapsed ja täiskasvanud! Kogu päeva kestvat meelelahutusprogrammi juhivad Nele Liis Vaiksoo ja Urmas Vaino, põnevaid tegevusi leidub igale vanusele.

Lavale astuvad mitmed armastatud staarid – toimub Urmas Vaino talkshow avalik esitlus ning kell 15.00 algab kontsert „Peeter Oja 10 aastat Euroopas“. Peetriga koos astuvad laval üles mitmed armastatud solistid, nende hulgas Hanna Liina Võsa, Nele Liis Vaiksoo, Kaire Vilgats, Dagmar Oja, Ivo Linna jt.

Ka sellel aastal toimub juba varasemast tuttav saatkondade reisimäng, mille auhindadeks on kinkekaardid reisidele väärtuses 1000€, 700€ ja 300€. Vabaduse väljakul kauplevad Euroopa turul terve päeva Eesti õpilasfirmad ning lastele on lustimiseks mitmete atraktsioonidega suur mänguala.

Loe lisaks: www.euroopapäev.ee jahttps://www.facebook.com/tuleeuroopapaevale.

Kohtumiseni Vabaduse väljakul!

PALUN KIRJUTAGE ÕPETAJA GMAILILE, KUI TEIE 10- AASTANE LAPS SOOVIB OSALEDA.

ROSIN 2014 võitjad

 Täna toimus ülelinnaline matemaatika- nuputamisvõistlus ROSIN 3.-4. klassidele.

Meie kooli võistkond saavutas I KOHA.

Osales 24 võistkonda. Vähe oli küsimusi, millele meie tublid nuputajad vastata ei osanud.

Olete nii-nii tublid. Palju õnne!

Käbekärp 30.aprillil

"Käbekärp” Von Krahli Teatris

 Lavastusele eelneb 15 minutiline sissejuhatus lastele “Mis on teater ja miks on Von Krahli

Teater üks eriline paik?”Pärast lavastust saavad kõik lapsed teha pildi ühe karakteriga

lavastusest (pildid saadatakse hiljem õpetajale digitaalsel kujul).

 30.aprill 2014, algusega kell 13.00.

Ühe pileti hind: 6 eur , ülekanne õpetajale 10.aprilliks

Õigeaegselt on laekunud 13 lapse raha. Aitäh! 

Kas olete kevadtööde rutus unustanud või ei soovi, et laps  teatrisse läheb? Palun kiiret tagasisidet, piletid on välja ostetud, pean kiiresti 11 piletile teatrikülastaja leidma.

Reedel Murastesse

Reedel, 25.aprillil toimub Muraste metsa- ja mereretk.
 Väljasõit kooli juurest  9.00, ole 5- 10 min varem kohal .

Riietus tuleb ilmastikule sobiv valida, kuna metsaalune võib veel märg olla, siis jalga oleks hea panna  kummikud. Toidupakid saame  koolist. 

Tagasisõit 13.00 Murastest.

Pardiralli pildid

Suured tänud veelkord Pardiralli pildi eest. Lisasime selle nüüd meie Facebooki albumisse, mille leiate aadressilt:

https://www.facebook.com/media/set/?set=a.648687008545566.1073741832.614237665323834&type=1

Võib üles kutsuda ka oma õpilasi, (ma kutsun vanemaid ka - õpetaja) sest mida rohkem ''meeldimisi'' pilt kogub, seda suurem võimalus on võiduks:)

Meie igaljuhul soovime omalt poolt edu!

Parimat,

Riti Tiimus
Pardiralli vabatahtlik

xxx

Kui meie  foto meeldib, siis muidugi hääletage julgesti. Jagada võib ka, jagamisel on veelgi tähtsam eesmärk, et võimalikult palju inimesi saaksid mõelda heategevuse üle ja toetada neid, kes abi vajavad.

Kes FB- s pole, siis kodulehe aadress:

https://www.pardiralli.ee

Teade

22.aprillil ja 23.aprillil algusega 13.00 toimub meie koolis ülelinnaline nuputamisvõistlus ROSIN (teisipäeval 2. klassidele ja kolmapäeval 3.-4. klassidele). Seetõttu lõpeb teisipäeval ja kolmapäeval meie õpilaste koolipäev 11.50 

Meie kooli 3.-4. klasside võstkonnas osalevad Maria ja Kutt.

• Pidulik koolivorm

Uued viktoriini küsimused

Küsimus number 14:
Missugune meie kevadekuulutaja kannab rahvapärast nime lambakeel?

Küsimus number 15:
Mis liiki lind on Ahja 4 ja mille poolest ta eriline on??

Vastust neile  küsimustele ootab "Tere, Kevad" hiljemalt 27. aprilliks.

Koolis saad oma teadmisi teistega jagada 24.aprillil.

Eelmised kolm küsimust  vastasid õigesti Novalee ja Kutt  Kaaren!

Väga tublid! 

Kauneid pühi!

Pühade eel...

Mari jänku hüppas õpetaja tahtel pühadekaardile!

Ilusat pühade ootust!

Looduses...

Looduses on kõige jaoks võimalus, ruum, ja keegi ei pea olema ülemus. Pole ülemusi ega alamaid. Loodus toimib orgaanilise ühtsusena, milles ei kao omapära, kuid ego ei saa välja areneda. Sellepärast  pole puul, linnul ega loomal ego.
/Osho/

Jänkud pühade eel

Ilus lind- kunstitööd

Jäälind- sinilind, jäärähn, vahajalg, sinisibu-tsirk - on ilus lind

Mari

Anett

 Lembe

 Freia

 Noora Liis

 Liisa

 Novalee

 Iti Martiina

Paul Pärtel

Sass Kristofer

Mõned joonistusvõistluse tööd on juba valmis- on ikka ilusad küll, mõned ootavad viimistlemist, mõni õpilane ei soovinud seekord kaunist aasta lindu joonistada. Kes veel ümber mõtleb või tahab ka teise joonistuse teha,  ootan töid 25.aprillini, siis saadan tööd ära.

Esmaspäeval kooli 10.00

Homme, 14.aprillil  jääb kehaline kasvatus  õpetaja haigetumise tõttu ära, koolipäev algab 10.00
e-kooli teade lisatud reedel.

Jäälind

/http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/

2014 aasta lind- jäälind. Kuigi jäälind on Eestis üsna vähearvukas, on ta välimuse poolest tuntud ja armastatud linnuliik. Meie looduses eksootilise ja erakordse sinise seljasulestiku tõttu kutsutakse teda põhjamaade kalliskiviks ja samal põhjusel on ta ka fotograafide üks lemmikuid.

Eestis pesitseb 50-300 paari jäälinde. Arvukuse suur kõikumine tuleneb külmadest talvedest, mis on neile hukatuslikud. Jäälind elutseb peamiselt jõgede ja ojade ääres ning toitub väikestest kaladest. Oma pesakoopa uuristab ta enamasti veekogu kaldasse. Ühe suvega võib jäälind üles kasvatada mitu pesakonda. Kõige tuntumad jäälinnu pesitsuskohad asuvad Kagu-Eesti liivakivipaljanditega jõgedel. Talveks jääb Eestisse arvatavalt kuni sada lindu. Jäälind kuulub kaitstavate loomaliikide II kategooriasse ning Euroopa Liidu nn linnudirektiivi I lisasse.

Jäälinnu aastal on lisaks selle linnuliigi tutvustamisele kavas tema leiukohtade kaardistamine ja arvukushinnangute täpsustamine, pesitsusökoloogia uurimine jm. 

Rahvapärased nimed: sinilind, jäärähn, sinisibu-tsirk, vahajalg.

Veel huvitavat lugemist jäälinnust, vaatlusi, mänge, jäälinnu laulu leiad aadressilt:

http://www.eoy.ee/jaalind/

/http://www.burdr.com/2009/10/kingfisher-fishing-through-ice/

Joonistusvõistlus- jäälind

AASTA LINNU JOONISTUSVÕISTLUS

Jäälinnu teemalisest joonistusvõistlusest on oodatud osa võtma kõik huvilised, olenemata vanusest või oskustest. Parimaid töid ootavad auhinnad ja nendest korraldatakse võistluse lõppedes näitus, mida võib alates juunikuust näha erinevates Eesti paikades.

Jäälinnu teemalised tööd tuleb saata või tuua hiljemalt 1. maiks 2014 Eesti Ornitoloogiaühingusse aadressil Veski 4, Tartu 51005 või Tartu loodusmajja aadressil Lille 10, Tartu 51010.
Pidulik auhinnatseremoonia toimub 29.mail kell 17-20 Tartu loodusmajas aadressil Lille 10, Tartu.

Võistluse tingimused:

• Võistlus toimub viies vanuserühmas: kuni 6-aastased, 7-10-aastased, 11-13 aastased, 14-18 aastased ning vanemad kui 18-aastased. Iga võistleja võib konkursile esitada kuni 2 tööd.
• Esitatavate tööde formaat on A4 (21 × 29,7 cm) või A3 (42 × 29,7 cm)
• Töö tagaküljele või eraldi lehele tuleb lisada autori nimi, vanus ja kontaktandmed (e-post, telefon).
• Piltide hindamisel arvestatakse töö kunstilist taset, originaalsust ja pildi vastavust teemale.
• Osaleja annab esitatud pildiga konkursi korraldajale üle õigused seda pilti avalikus ruumis tasuta kasutada: avaldada veebis, trükistes, panna välja näitustel.
• Konkursile esitatud töid tagasi ei saadeta. Soovi korral võib pärast tulemuste teadasaamist (ja rändnäitusel osalemist) oma pildile ise järele tulla Eesti Ornitoloogiaühingusse aadressil Veski 4, Tartu.
• Parimad tööd selgitab maikuu lõpuks välja žürii, kuhu kuuluvad loodusfotograaf Remo Savisaar, kunstnik fotograaf Kristel Vask, Eestimaa Looduse Fondi esinaine Silvia Lotman, Tartu Loodusmaja direktor Signe Söömer, ajakirjanik Toomas Jüriado, kunstnik-animaator Kudrun Vungi, kotkamees Urmas Abel, multifunktsionaalne trummar-fotograaf Lauri Kulpsoo, Palupõhja looduskooli peremees Robert Oetjen ja bioloog-looduskaitsja-kunstnik Rein Kuresoo. Publiku lemmiktööd valitakse välja Jäälinnu joonistusvõistluse Facebook’i leheküljel.

Lisateave:
Elo Hermann
e-post: elomann@yahoo.com
telefon: 5650 2137