Rohevestike

                                                Rohevestike                              

Elas kord Rohevestike. Ta elas Rohemetsas, kus oli kogu aeg talv. Rohevestike sai oma nime  sellest, et ta kandis alati rohelist vesti,  rohelisi pükse, rohelist särki, rohelisi villaseid sokke ja rohelist sooja mütsi.  Vesti oli talle õmmelnud tema vanavanaema.

 Ühel päeval palus Rohevestikese ema Rohemantlike, et Rohevestike  viiks vanaemale  purgi laimi moosi, kurki, kapsast, ja brokolit. Rohemantlike hoiatas Rohevestikest, et ta tee peal kurja ja õela Rohepantriga ei räägiks. Rohepanter oli kõige kurjem loom Rohemetsas. Rohevestike võttis oma rohelise kelgu ja hakkas minema.

 Kui Rohevestike juba vanaema maja nägi, hüppas äkki põõsast välja Rohepanter. Rohepanter küsis Rohevestikese käest: ,, Kuhu minek?’’

 Rohevestike vastas: ,,Vanaema juurde. Mis siis ?’’

,,Tore oleks sind nahka pista, kuid sa oled liiga karvane,’’lausus Rohepanter. 

Rohevestike hüppas seda kuuldes kiiresti kelgu peale ja liugles  vanaema maja juurde.  Vanaemal oli hea meel, et Rohevestike talle külla tuli ja Rohepantri käest seekord eluga pääses.

Vanaema keetis teed ja koos sõid nad ära hulga hommikul küpsetatud pannkooke.

Kui nad veel ära hargnenud  ei ole, siis elavad nad õnnelikult oma rohelises metsas tänapäevani.

                   

Maria