Valik pidupäeva torte

Minu kool- värvipliiats

 Mari

Freia

Tulge ja nautige!

Lp lapsevanemad, vilistlased

16. veebruaril 2013 kell 15.00 toimub Estonia Kontserdisaalis Jakob Westholmi Gümnaasiumi 115. aastapäeva kontsertaktus. Esinevad kõik kooli koorid ja ansamblid, Jakob Westholmi Koolituskeskuse rahvatantsurühmad, Revalia poistekoor ja Carolina tantsustuudio. Kaastegevad vilistlased Arete Teemets, Anne Prommik, Iiris Vesik ja vilistlaskoor Ene Üleoja juhatusel . Esinejaid saadab instrumentaalansambel Joel Rasmus Remmeli juhendamisel ja G.Otsa nim Muusikakooli sümfooniaorkester Jüri-Ruut Kanguri dirigeerimisel. Kokku astub publiku ette üle viiesaja esineja. Müügil raamat „JWG 115“.

Piletid Piletilevis http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/?concert=118105

Tublidus ei tule tööta!

Peatun veel pisut eilsel võidul. Kuldne sära ei tule üleöö, lihtsalt juhuslikult, vaid on ikka eelneva töö tulemus ja sobiva hetkeseisu kokkulangevus.
Milliseid lisamaterjale oleme pooleteise aasta jooksul kasutanud?
"Sada vakka tarkuseteri", "Matemaatikaviktoriinid 1-4. klassile", "Väike nuputaja", IQ-testid, internetist- matemaatikavõistlus "Känguru" 3.-4. klassile, veebipõhine matemaatikavõistlus "Kuubik" 3.-5.kl, "Miksike", ise koostatud töölehed jne

Tublidus ei tule tööta, taibukus tahab treenimist!

Parimad nuputajad, palju õnne!

Ülesanded lahendatud, hea kerge olla...Tulemusi veel ei tea...

Els on üks kontserdi teadustajatest- vabalt, hästi teadustab.

Abituriendid tervitavad matemaatikuid imeliste muusikapaladega.

Pingelangus... kirjeldamatu- sõnatu tunne....võitjad allkirjastavad preemiaid.

Osales 26 Tallinna koolide võistkonda.

I Jakob Westholmi Gümnaasium

II Gustav Adolfi Gümnaasium

III Talinna Ühisgümnaasium

Tutvustamist meie klassi nuputajad ei vaja. Olgu vaid öeldud, et 1.klassist alates on neile lastele arvutamine ja nuputamine meeldinud ning ilma lisaülesanneteta pole mõtet õpetajal tundi minna, sest soov järjest rohkem ning raskemaid ülesandeid lahendada on püsiv, kasvav.

Imetlen teie tahet ja töökust ning teen kõik, et teil huvi säiliks ning veel suuremad väljakutsed ootaksid ees ja saaksid ületatud.

Palju õnne võidu puhul! Aitäh vanematele!

Heategu on väärtus

„On asju, mis ajas lakkavad, lagunevad, lahtuvad, lahustavad- ja on asju, mis seda mitte ei tee.

Üheks selliseks asjaks, millel on jääv väärtus, on heategu.“

D.Kareva

Viimased õpilaste loovjutukesed on heaks näiteks, et mõtetel on suur jõud ja väikese inimese südamest tulevad sõnad kaaluvad  üles nii mõnegi kõrgel positstioonil oleva  inimese tühjad lubadused või hoolimatuse nõrgemate suhtes.

Loodan väga, et aastatega mõistmine muutub veelgi selgemaks ja kristalsemaks; mõtted veelgi ausamaks ja puhtamaks ning igapäevastest väikestest heategudest kasvab tugev kaitsekilp ükskõiksuse ja  ebaõigluse vastu.

Kaks kassi

Kaks kassi

Marko

Elasid kord kaks kassi. Üks kass oli noor ja teine vana. Vana kass oskas ujuda, noor kass ei osanud ujuda. Noorele kassile meeldis ronida.

Nad elasid ühes talus. Talu lähedal oli järv. Järve kõrval oli vana mädanenud puukuur. Noor kass ronis kuuri katusel. Kuur hakkas ümber vajuma. Vana kass nägi seda ja läks vaatama. Noor kass oli sees, vana kass läks talle appi ja päästis noore kassi ära.

Kui nad veel surnud ei ole, elavad veel kaua-kaua.

Teade kolmapäeva kohta

KOLMAPÄEVAL, 30. JAANUARIL ALGUSEGA KELL 13.00 TOIMUB MEIE KOOLIMAJAS ÜLELINNALINE NUPUTAMISVÕISTLUS " ROSIN"(rõõmus,osav, sõbralik, innukas, nuputaja), kus võistleb 27 3-liikmelist  2-klasside võistkonda.
Meie kooli  võistkond: KUTT, MARIA, ARTHUR- riietus pidulik koolivorm.

ELS  palutud kontserti teadustama (pidulik koolivorm)

Üljäänud õpilastel lõpeb koolipäev kell 12.00, viimane tund jääb ära.

Kunstinäitus avatud

 Sassi trompetihelid annavad kinnitust, et kohe-kohe avatakse näitus.

 Väike performance meie klassi julgetelt kunstnikelt.

 Tütarlasteansamblilt tervituslaulud.

 Veel meie klassi andekaid joonistajaid õnnestus pildile jäädvustada.

 Aitäh ilusate piltide eest! 

Aitäh ilusa  esinemise eest!

Teisi peab aitama ja andeks andma

Teisi peab aitama ja andeks andma

Anett

On kirju sügispäev. Nelja päeva pärast hakkab talv. Kõik loomad varuvad toitu. Orav korjab pähkleid, hiir teri, siil mustikaid, rebane seeni, tihane kõiki marju, nugisele meeldivad ka seened. Nii korjas temagi seeni.

Järgmisel päeval leidis siil koerakutsika, kes oli korvi sees ja korvi peal oli silt, kus oli kirjas „Alfi“. „Küll on ilus nimi!“ ütles tihane. Teisi peab aitama ja otsustas, et siil ja rebane hakkavad ta eest hoolitsema.

Siil kolis siis mõneks ajaks rebase juurde. Nugis, hiir ja orav olid väga kadedad. Ja otsustasid kutsika ära varastada. Kell kaksteist öösel läks  uks lahti, väga kõvasti. Õnneks ärkas siil üles ja nägi vargaid. Nugis, hiir ja orav rääkisid ära, mis kuri mõte neil oli.

Kätte jõudis hommik ja tuli välja, et oli kutsukese sünnipäev. Alguses arvati, et nugist, hiirt ja oravat ei kutsuta. Aga otsustati neile andeks anda. Kutsikas sai palju kinke, kus oli kirjas „Alfi“.

Suur andmispäev. Maailma lahkus

Suur andmispäev

Raian

Ühel palaval suvepäeval, kui oli +37⁰C sooja, juhtus üks ebatavaline lugu, nimelt lõvi oli kurb. See oli ebatavaline, kuna lõvi oli muidu väga rõõmus. „Miks kuskil ei ole vett?“ mõtles ta. Lõvi otsis iga palmi alt, mägede tagant ning lõpuks otsustas abi küsida maolt. Kui ta kohale jõudis, oli madu kohe nõus ja tormas otsima. Mõne aja möödudes kuulis lõvi üht imelikku heli, mis nagu hüüdis: „Vesi, vesi, leidsin vett!“ Lõvi sai aru, et see oli madu. Ta jooksis mao juurde ning nägi suurt veekogu.

Kui lõpuks vesi oli lõvi kodus, mõtles too, et ei vajagi enam vett ning otsustas selle hoopis maole anda, kuid madu polnud ja lõvi kõndis minema. Kui lõpuks madu koju jõudis ja ämbrit nägi, kuhu oli kirjutatud „kaelkirjak“, mõtles ta, et postimees on valesti lugenud ning viis selle omanikule, kuid kaelkirjal oli selle lõvile viinud ja unustas sildi võtta. Lõpuks viis madu ämbri kaelkirjaku majja, kuid majaomanikku polnud kodus ja madu läks koju.

Kui kaelkirjak koju jõudis, nägi ta, et lõvi on oma ämbri unustanud ja viis selle omanikule, kuid teda polnud ning kaelkirjak jättis ämbri ukse taha. Kui lõvi koju jõudis ja ämbrit nägi, sai ta aru, et on head teinud

Maailma lahkus

Kirke

Kaisa mängis haldjas Katariinaga. Katariina andis talle võlutüki. Kaisa andis talle oma lillepärja. Hobune Karamella aga andis mõlemale ühe veekuuli. Katariina andis hobusele ühe lipsu. Kaisa andis hobusele pärli. Siis tuli Karolinea. Teised küsisid temalt: „Kas sina annad meile ka midagi?“ „Ei,“ ütles Karolinea.

Headus ja kurjus

Headus ja kurjus!

Elisabeth

Ühel pööningul elasid nukud, kelle nimed olid Naari ja Saara ja nendega koos elasid veel Keer, Kiki ja Mooni Viktoria. Tolmurull Keer elas kummuti all ning hiir Kiki oli tema naaber. Kass Mooni Viktoria elas ühes vanas mänguasjakastis. Nad olid kõik sõbrad.

Kuid ühel päeval hakkas Keer nukke taga ajama. Ta ajas ja ajas, kuid ta väsis. Nukud jooksid rutuga Mooni Viktoria juurde, kuid Mooni ainult urises ja mjäugus nende peale. Naari ja Saara lootsid, et Kiki aitab neid. Kiki tuligi neile appi. Kiki peatas Keeru ja küsis talt: „Miks sa niimoodi tormad?“ „Tõmbetuul keerutas mind teie taga, sellepärast ma teid ehmatasingi. Oleme sõbrad edasi!“ Ja kõik elasid õnnelikult pööningul.

Tagastatud lahkus

Tagastatud lahkus

Els

Ühes metsas elas roosa jänes. Ta elas suure elurajooni keskel. Talle meeldis seal elada. Ühel päeval tuli metsa tsirkus. Roosa jänes läks vaatama, kas tsirkus ikka päriselt ka siia väiksesse külakesse tuli. Kui roosa jänes kohale jõudis, nägi ta suurt punast telki. Lähemale jõudes kuulis ta: „Jänes, palun aita mind siit puurist välja!“ jänes läks hääle suunas puuri juurde ja nägi seal suurt kollast lõvi. Roosa jänes aitas lõvi puurist välja ning ütles: „Kas sina tulid koos tsirkusega?“ Lõvi ütles: „Jah, muidugi!“ ja kaks sõpra läksid edasi. Hakkas hämarduma ja lõvi tegi ettepaneku puhata, ka jänes oli sellega nõus. Järgmisel hommikul ärkasid nad suure kisa peale, nimelt ühe lapse karjumise peale. Lapse vanemad tulid ka kohe sinna ja tahtsid imestusest pikali kukkuda. „Roosa jänes!“ karjatas ema ja tahtis jänese enda kätte krabada, kuid lõvi astus vahele ja päästis jänese. „Nüüd oli see tagastatud lahkus,“ sõnas jänes ja sõbrad olid mõlemad ühel meelel.

Tagastatud lahkus

Iti

Paar päeva tagasi sügisel, täpsemalt 9. Oktoobril juhtus midagi erilist. Muki läks otsima seeni, kuid tal tuli pika kõndimise peale joogijanu. Ta läks lähedal asuvasse Rebase Reinu koopasse ja küsis: „Kas ma saaksin sinult natuke vett?“ „Ei, mina sulle vett ei anna. Mine Emajõe äärde ja joo seal nii palju kui soovid.“ Muki läks Emajõe äärde. Seal kohtas ta Miisut. Muki küsis: „Miisu, mis sa siin teed?“ „Joon.“ „Mina tulin ka jooma.“ Muki jõi janu täis ja läks seeni edasi korjama. Tee peal nägi ta Jussi. Juss küsis: „Kas sa annaksid mulle seeni?“ muki nõustus kohe ja andis Jussile 10 seent, endale võttis 8 seent. Ning Muki läks koju ja sõi seened ära.

Järgmisel päeval läks Juss jalutama. Ta kohtas teepeal Mukit. Mukil oli kõht väga tühi ning ta küsis: „Kas sa oleks nii lahke ja annaks mulle seeni?“ „Suurima heameelega, aga sa pead siis minu juurde tulema.“ „Olgu!“ Ja siis nad läksidki Jussi juurde. Ja kui Muki ja Juss surnud ei ole, jagavad nad asju tänaseni.

Vee jagamine

Vee jagamine

Romet

Ühel väga kuumal päeval, Egiptuse kõrbes, ei olnud loomadel vett, välja arvatud eeslil. Eeslil oli väike veekogu, mida ta hoolega valvas. Kõik eesli sõbrad: kaelkirjak, kilpkonn ja kits küsisid luba vett juua. Eesel ütles kõigile, et tema ei anna kellelegi vett, sest siis võib see ju otsa saada.

Järsku tuli eeslil meelde, et sõpradega jagatakse asju. Ta õppis seda koolis. Sellest ajast peale jagas eesel teistega vett.

Head sõbrad

Head sõbrad

Annabel

Ühel külmal suvepäeval oli kõrbes hakanud lund sadama ja kõigil loomadel oli väga külm. Papagoi läks orava juurde. Papagoi palus: „Kallis orav, kas sul on mulle midagi sooja anda?“ Orav ütles: „Kahjuks ei ole, aga ma võin sulle kuuma kakaod anda.“ „Aitäh, orav!“ ütles papagoi ja astus sisse. Mõne aja pärast koputas uksele haldjas ja anus: „Palun anna mulle midagi sooja.“ Orav ütles: „Kahjuks mul pole midagi anda. Aga ma võin sulle anda kuuma kakaod.“ „Aitäh,“ ütles haldjas ja astus sisse. Kui ta märkas papagoid, küsis ta: „Mis sina siin  teed?“ papagoi vastas: „Ma tulin sooja kakaod jooma.“ Nad tegid koos pannkooke ja jõid kuuma kakaod. Varsti jäid magama. Kui nad hommikul ärkasid, nägid nad ühte tüdrukut. Nad olid väga hirmul, sest ei olnud näinud mitte kunagi ühtegi tüdrukut. Tüdruk küsis: „Kes teie olete? Mina olen tüdruk Kätlin.“ Nad tutvustasid ennast tüdrukule.

Maria

Ükskord enne sügist hüppas jänes Juss metsas ringi ja komistas puu juure otsa. Ta sai jalale väga haiget ja ei saanud enam edasi hüpata. Jänkust jooksis mööda rebane Rein. Rein nägi, et jänesel käpp valutab ja ta otsustas abi kutsuda. Kui rebane otsis abi, nägi ta linnuke Tsirtsu mööda lendamas. Rebane rääkis linnukesele jänese õnnetusest. Koos otsustasid nad veel abi kutsuda. Ühel lagendikul nägid  nad väikest tüdrukut marju korjama. Loomad palusid tüdruku appi. Kolmekesi mindi jänest otsima. Linnuke lendas ees ja näitas teed. Jänese juurde jõudes nägid nad, et sipelgad olid asunud jänest ründama. Tüdruk võttis jänese sülle ja viis ta sipelgate juurest minema. Sellest ajast peale on nad lahutamatud sõbrad.

Freia

Oli suvi. Kõik lapsed olid koolist minema jooksnud. Vanaema tuli Liinale külla ja kinkis talle merisea. Liina  oli väga õnnelik. Ta pani loomale nimeks Pipi. Liina läks järgmisel päeval nädalaks ajaks laagrisse ja võttis Pipi kaasa. Laagris oli üks poiss, kes oli Liina peale kade. Ta tahtis endale merisiga, aga tal polnud. Ta otsustas teeselda. Et ta vihkab loomi. Poisi nimi oli Matt ja ta hakkas Liinat narrima.

Ühel päeval kui Matt jälle Liinat narris, nägi seda Tom ja ajas Matti ära. Liina tänas Tommi. Matt ei kiusanud Liinat enam üldse ja Liinast ja Tommist said parimad sõbrad.

Rudolf

Ükskord läksid Kutt ja Rudolf samasse kooli. Nad said väga headeks sõpradeks. Ükskord kutsus Kutt Rudolfi enda poole. Nad läksid Kuti poole päris kaua. Kui Rudolf ja Kutt jõudsid Kuti poole, hakkasid kohe arvutiga mängima. Kuti isa ütles, et ei tohi liiga palju arvutis mängida. Kutt ja Rudolf ütlesid: „Okei.“ Kutt ja Rudolf hakkasid muid mänge mängima. Rudolf tegi ükskord sohki. Kutt ei olnud enam Rudolfi sõber. Nüüd kutsus Rudolf Kuti külla. Rudolfi juures said Kutt ja Rudolf uuesti sõpradeks.

Lahked sõbrad

Arthur Rohan Ait

Siil ja öökull lähevad kooli. Siil küsib öökullilt: „Ma unustasin pliiatsi koju, kas sa võid mulle laenata?“ Öökull laenab hea meelega. Siil tänab väga. Päev hiljem küsib öökull siililt: „Kas sa võid mulle teritajat laenata?“ „Võin ikka!“ ütleb siil lahkelt. Sõbrad on ikka lahked sõprade vastu.

Headus tuleb alati tagasi

Headus tuleb alati tagasi

Paul Pärtel

Elas kord tore jänesepere: usin jänese-Juss oma ema-isaga. Polnud nad mingid rikkad, vähesegagi. Aga hingelt alati lahked ja päikeselised.

Kohtas kord jäneseema lumisel väljal põdurat põtra. Oli teine nii hädine ja hall, et lausa hale hakkas. Jänes jäi mõttesse. Mõne aja pärast põrkas ta kokku väsinult toidupoolist otsiva metsseaga. Jänese süda muutus raskeks. Ruttu kalpsas ta koduurgu ja saatis vapra jänese Jussiga toidumoona nii  tõbisele põdrale kui ka metssealegi. Oma  sahver jäi üsna tühjaks …

„Pole midagi,“ mõtles haavikuemand: „Vähemalt mõnelegi sain sellega murekoormat kergendada ja rõõmu tuua.“ Äkki kostis sahvri nurgast vaikset piiksumist – seal värises väeti hiireke, silmad näljast vesised. „Oot, oot! Küll leiame sullegi midagi!“ lohutas jäneseema.

Jõuluõhtuks oli jänesepere toidumoon otsas. „Pole midagi,“ lausus jäneseisa, „eks jõulud peame järgmine aasta …“ Siis aga kostus ukse taga kobistamist. Kui väle jänesepoeg ukse avas, seisid seal metssea, põdra ja hiire pered – täiskoosseisus, suured kotid head ja paremat toidukraami täis. Nad tulid jäneseperet tänama.

Esmaspäeval näituse "Aastaajad"avamine

Näituse pidulik avamine kell 14.00

Ootame avamisele kõiki autoreid

(pidulik koolivorm seljas)  koos vanematega.

Esinejatega (Lembe, Els, Sass, Kutt, Rudolf) läheme varem, et kostüüme vahetada ja esienemispaigaga tutvuda.

Kõigile huvilistel jääb näitus avatuks 9.veebruarini.

Olete oodatud vaatama!

Tangram

Tangram 
on Hiinast pärist ruudukujuline seitsmest kindlast geomeetrilisest kujundist koosnev piltmõistatus.

Neid seitset osa omavahel kombineerides saab luua tuhandeid uusi kujundeid.

Tangrami reeglid: kasuta iga pildi juures kõiki 7 tükki,

Tükid ei tohi kattuda,

Igatükk peab naabertükiga servast kokku puutuma.

Arendab visuaal-ruumilist mõtlemist, soodustab ajupoolkerade koostööd, sest tükkide paikaseadmisse on enamasti mõlemad käed kaasatud.

Tangrami mõistatusi saad  lahendada , kui huvi on:

http://www.gieson.com/Library/projects/games/matter/

http://www.mathplayground.com/tangrams.html

http://games.ztor.com/tang/

Mõned näited:

Tangram- pildid

Gomokot mängimas

 Turniirile läksid Sass, Arthur ja Maria. Kuidas neil seal läks- veel ei tea.
 Homme saavad teised soovijad turniiril koolikaaslastega mõtlemisteravust  proovida.

 Rõõmu valmistas ka oma klassikaaslastega mängimine. Ja muidugi õpetaja Antsuga. Aitäh!