Liikumis- ja võidurõõm!

 Lapsi saadab loomupärane liikumisvajadus..Suure treenimise, töökuse ja ande korral lisanduvad medalid...

Tänukiri

Tasuta sissepääs noormeeste EM jalgpallile!!!

Tutvustan jalgpallisõpradele suurepärast võimalust. Tore, kui saad soovi avaldada 8.maiks .

Tasuta mängupasside tellimusi võtab huvijuht  vastu 9.maini, siis saadab koolipoolse tellimuse ära.

 Täpsem info:

EESTI JALGPALLI LIIT

                                                                                                             24.04.2012 nr. 7-23/937

Tulge kooliperega aasta suurimale spordisündmusele tasuta!

Lugupeetud koolijuhid

Sel suvel, 3.-15. juulil toimub selle aasta suurim spordisündmus Eestis – kuni 19-aastaste noormeeste (U-19) Euroopa meistrivõistluste finaalturniir jalgpallis, millega seoses pakub Eesti Jalgpalli Liit teie koolile ja õpilastele võimaluse soetada tasuta turniiripassid.

U-19 jalgpalli EM-finaalturniir on Eestile ajalooline sündmus. Kunagi varem ei ole siin toimunud nii suurt ühe pallimänguala Euroopa finaalturniiri. Vähetähtis pole ka fakt, et Eestis toimuvalt finaalturniirilt kvalifitseerub 6 riiki otse Türgis toimuvatele maailmameistrivõistlustele.

Jalgpalliliidu poolt jagatavad turniiripassid võimaldavad prii sissepääsu kõikidele EM-finaalturniiri mängudele alates alagrupimängudest 3., 6. ja 9. juulil Lilleküla ja Kadrioru staadionitel kuni 15. juulil Lilleküla staadionil toimuva finaalini välja. See on ainulaadne võimalus näha homse päeva jalgpallitähti oma silmaga!

Mängudest teeb otseülekande Eurosport, samuti jõuab telepilt Aasiasse ja Ameerika mandrile ning turniiri korraldamisega on igapäevaselt ametis paarsada vabatahtlikku.

Nagu öeldud, pakume teie koolile ja õpilastele võimaluse tellida tasuta turniiripassid. Selleks koguge õpetajate ja õpilaste seast kokku soovid ja saatke koondtellimus 10. maiks Eesti Jalgpalli Liidu piletimüügi korraldaja Christina Burdakovale aadressile christina@jalgpall.ee (tel 629958), misjärel toome soovitud arvu passe teie kooli. Piletisoovide arv ei ole piiratud.

Lisainfo turniiri kohta: www.jalgpall.ee/u19em

Usu ennast nagu tõru...

Usu, ennast nagu tõru,

siis saab sinu elust tamm.

Las nad ütlevad, et mõru,

ole veelgi tugevam.

/V. Adams/

Iga lõpp on millegi uue algus...Kõrget lendu, abituriendid!

Aitäh kõigile esinejatele!

(Loodan peagi lisada kvaliteetseid fotosid tänasest üritusest, minu aparaat vedas jällegi alt.)

Tule laagrisse!

Jakob Westholmi Sihtasutus kutsub LINNALAAGRISSE  6., 7., 8., 11., 12., 13. juunil 2012.

Lastega tegelevad õpetajad Aade Veskimägi, Silva Sepp, Kristina Tiitson ja Merle Lättekivi.

Avaldusi ootame hiljemalt 30. aprilliks 2012 meiliaadressile koolituskeskus@westholm.tln.edu.ee

Laagritasu palume tasuda hiljemalt 10.maiks 2012 JW SA arveldusarvele SEB panka 10220102159014 (selgitusse lisada osaleja nimi ja klass)

Avalduse leiate SIIT

Lõpukella aktus neljapäeval

ARMSATELE ABITURIENTIDELE!

Puud annavad käest kätte tuult
ja inimpõlved teatepulka.
Kes väikest tarkust kogub truult,

see sobib varsti suurte hulka.
On ühed väljalennu pakul
ja teised alles lävehakul,
ei iial tühjaks jää see õu,
ei iial vanaks jää see õu.
On järjest uutel koolialgus
ja läinuid saadab koolivalgus.
Puud annavad käest kätte tuult,
käest kätte, ladvast latva tuult.
Ja põlvest põlve kestab see –
koolirõõm ja koolitee.
Lehte Hainsalu

AKTUS TOIMUB KELL 13.05 KEVADE T KOOLIMAJAS.

LÄHEME KOOS SUURI KOOLIÕDESID JA -VENDI ÕNNITLEMA.

SELJAS ON PIDULIK RIIETUS!

Mõned kokkuvõtted

Kokkuvõtted: Gomoko esikolmik: Arthur, Paul  ja Kutt.
Kõik osavõtjad olid tublid, jätkame sügisel!

Rabajooksul osales Paul, kes üle 6 km raja kenasti läbis. Südamanädala lõpp ei tähenda, et liikumine võiks nüüd unarusse jääda. Vastupidi- visadust, vaprust, vastupidavust kõigile !

Aino Pervik- 80

PALJU ÕNNE!

Lastekirjanik, prosaist, luuletaja, tõlkija, lastekirjanduse kriitik.
Sündinud 22. 04. 1932  Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1950 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning  Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-67, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga.
Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tšehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga „Paula õpib emakeelt“ 2004. a. IBBY aunimekirja. On 2006-2011 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga.

Lasteraamatud:

Kersti sõber Miina (Eesti Riiklik Kirjastus, 1961)
Rein karuradadel (Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, koos Eno Rauaga)
Õhupall (Eesti Raamat, 1969), leedu k 1972, läti k 1972
Kaarist on kasu (Eesti Raamat, 1971), vene k 1975
Väikesed vigurijutud (Eesti Raamat, 1972)
Kunksmoor (Eesti Raamat, 1973), soome k 1975, vene k 1977, 1982, aserbaidžaani k 1982; koos "Kunksmoori ja kapten Trummiga" saksa k 1984, inglise k 1986, jaapani k 1991
Kunksmoor ja kapten Trumm (Eesti Raamat, 1975), soome k 1978, vene k 1983; J. Smuuli nim. kirjanduse aastapreemia 1976
Umbluu. Uusi ja vanu vigurijutte (Eesti Raamat, 1980)
Arabella, mereröövli tütar (Eesti Raamat, 1982), inglise k 1985, saksa k 1985, soome k 1987, tšehhi k 1988, läti k 1994, vene k 2001; mängufilm 1982
Sookoll ja sisalik (Eesti Raamat, 1986), inglise k 1988
Kallis härra Q (Kupar, 1992), Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia 1993; mängufilm 1998
Kuninga soov (Varrak, 1993)
Keeruline lugu (Tiritamm, 1994)
Kollane autopõrnikas sõidab ringi (Avita, 1999)
Maailm Sulelise ja Karvasega (Varrak, 2000), vene k 2004
Paula elu sari (Tiritamm, 2001-), Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 2001; Nukitsa konkurss 2004, 3. koht
Paula lõpetab lasteaia (Tiritamm, 2001) vene k 2007, leedu k 2008
Paula läheb linna elama (Tiritamm, 2001)
Paula ja Joosep (Tiritamm, 2001)
Paula esimene koolipäev (Tiritamm, 2001)
Paula jõulud (Tiritamm, 2001)
Draakonid võõrsil (Tiritamm, 2002)
Mammutilaps ajab tuult taga (Avita, 2002)
Paula ja Patrik (Tiritamm, 2002), leedu k 2008
Paula ja õuelapsed (Tiritamm, 2002)
Paula käib poes (Tiritamm, 2003)
Paula läheb piknikule (Tiritamm, 2003)
Paula mängib (värviraamat; Tiritamm, 2003)
Paula viiakse haiglasse (Tiritamm, 2003)
Paula õpib emakeelt (Tiritamm, 2003), IBBY aunimekiri 2004
Paula päästab Kassiopeiat (Tiritamm, 2003)
Paula läheb külla (Tiritamm, 2005)
Paula raamatukogus (Tiritamm, 2005)
Paula lumemem (Tiritamm, 2005)

Dixi ja Xixi (Ilo, 2005) 
Kunksmoorilugu (lastenäidend; Tiritamm, 2006)
Paula aabits (Tiritamm, 2007)
Suleline, Puhuja ja must munk (Tänapäev, 2007)
Paula sõidab kevadet vaatama (Tiritamm, 2008)
Presidendilood (Tänapäev, 2008)
Aiapidu roosiaias (Tammerraamat, 2009)
Kollasel autopõrnikal läheb hästi (Avita, 2009)
Krokodill (Tammerraamat, 2009)
Kui sa näed korstnapühkijat (Tammerraamat, 2009)
Tilluke loomateater (Avita, 2009)
Tirilinnas algab kool (Tammerraamat, 2009)
Ühes väikses veidras linnas (Tänapäev, 2009)
Piknik Ristineemel (Tammerraamat, 2010)
Jüri soolaleivapidu (Tammerraamat, 2011)
Kirjatähtede keerukas elu (Tänapäev, 2012)
Klabautermanni mure (Tänapäev, 2012)
Rändav kassiemme (Tammerraamat, 2012)

http://www.eltk.ee/lastekirjandus 
http://et.wikipedia.org/

Jüripäeva kommetest

http://www.folklore.ee/Berta

Jüripäev - 23. aprill

Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt.

Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.

Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi.

Töökeelud

Keelatud oli külaskäimine. Et oli tegemist kriitilise ajaga karja, põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes, siis - nagu sellistel päevadel ikka - olid külaskäigud välistatud ja neist peljati otsest kahju. Kõike oli kerge ära nõiduda ja kahjustada. Kõik esemed, mida koju toodi või sealt välja viidi, andsid selleks võimaluse, samuti nagu võõrastega rääkimine, sõnaline kontakt.

Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühtaegu, et nii on see kogu aasta jooksul.

Põllutööd olid keelatud, puude ja okste koju toomine samuti - muidu tulevad maod koju.

Paiguti oli keelatud õmblemine ja eriti kudumine, et vältida kahjurite rünnakut taimedele.

Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal, puudelõhkumine, samuti pesupesemine – see meelitaks pikset ligi.

Tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna.

Jürituli

19. sajandil tehti tihti tuld juba enne jüripäeva, mis tähendas ühtaegu hundi silmade põletamist. Sama tähendus oli jüritulelgi. Jüritulle ohverdati, väljalastud kari aeti päripäeva jürisuitsust läbi. Lõkkes põletati risu ja rämpsu. 20. sajandi alguses ja teisel poolel mälestati jüritulega vahel ka jüripäeva ülestõusu.

Karjamaagia

Oluline oli peletada eemale metsloomad, vältida karja kadumist, tagada neile tervis ja hoida kari koos. Metsloomi peletati lõkke ja mitmete maagiliste kommetega nagu aiateivaste jm esemete kokku sidumisega (nende lõuad jäävad suletuks); ka lüpsti sümboolselt aiateibaid ja loeti seda tehes piimaloitse.

Karjavits tuli koju tuua ja õhtul räästasse torgata, kus see püsis kogu suve. Selline käitumine tagas karjaõnne. Karjavitsa (või üldse okste) murdmine ja lõikamine oli sel päeval keelatud, sest murdmine kandus üle loomadele. Niisiis varuti vits eelmisel päeval või paar päeva varem. Ülepea oli esimene karjavits oluline maagiline ese, millega tuli ettevaatlikult toimida, sellega ei võinud asjatult loomi lüüa jne.

Piimanõidus

Põllutööde alustamine

toimus sümboolselt, peamine oli viia põllule esimene sõnnikukoorem, künda esimene vagu, vaadata üle oras. Kui seda polnud muidugi juba mõnel varasemal pühal tehtud. Valmistati ette kapsamaa. Üldiselt pühade ajal tööd ei tehtud.

Linnulaastude toomine

Jüripäeval on mõnel pool toodud sülega laaste tuppa, et leida suvel palju linnupesi. See komme on rohkem seotud muude kevadiste pühadega, näiteks maarjapäevaga.

Haiguste ennetamine

Kukerpalli laskmine välistab seljavalu. Varahommikune näopesemine tagab kena väljanägemise. Nägu soovitati pesta konnakudu, kasemahla, allikavee, lume või muuga, siis ei tule tedretähne ega vistrikke ja päike ei hakka liiga palju peale.

Legend püha Jürist ja lohest

Enimlevinud on Kuldlegendis avaldatud versioon. Liibüas Selena linna lähedal hoidis kogu ümbruskonda hirmu all lohe. Tema urg muutus sooks, hingeõhk mürgitas elusolendeid ja tõi neile katku. Eluka rahustamiseks anti talle iga päev kaks lammast ohvriks. Kui lambad otsa lõppesid, hakati ohverdama loosiga valitud inimesi. Kord langes loos kuninga väikesele tütrele. Ehkki kuningas püüdis teda kõigiti välja osta, langetati otsus, et loosimine oli õiglane ja saadeti pruudina riietatud tütarlaps lohe juurde sohu. Möödaratsutav püha Jüri päris tüdrukult, kuhu ta läheb, ja otsustas vastust kuulnult lohega võidelda. Teinud ristimärgi, sööstis ta lohele vastu ja alistas eluka. Palunud neiult vöö, sidus ta selle lohele kaela ja nii võis neiu koletise kui lamba viia, kuhu soovis.

Linna saabudes keeldus püha Jüri kõigist tasudest, nõudes vastutasuks lohe pea raiumise eest üksnes, et linnarahvas laseks end ristida. Kuningas tahtis talle kinkida pool kuningriiki, kuid püha Jüri keeldus, ratsutades edasi kirikuid kaitsma.

Mürgine maa

Enne jüripäeva (enne esimest äikest) peeti maad mürgiseks, mistõttu sinna polnud lubatud istuda. Esimesel karjapäeval oli samuti keelatud maha või kivile istumine, et vältida kahjulikku mõju karjasele ja tema kaudu ka karjale.

Maria medalid, vahetunnid tantsuga...

Nädalavahetusel lisandus Mariale kuld- ja pronksmedal.Rõõmustame siiralt sporditüdruku saavutuste üle.

Vahetunnid aga sisustasime aktiivse tantsuga...


...tantsisid poisid ja tüdrukud, isegi patsid!:)

Südamenädal meie klassis

Mul on üks ja ainus süda- seda tuleb hoida!

Mis on kasulik minu südamele?

Mis on kahjulik minu südamele?

Mida saan ise teha, et olla terve ja rõõmus?

Nende küsimuste vastused on südamenädala plakatitele kenasti paigutatud.

Ka alumised fotod räägivad sellest, mis meeldib südamele.


Püüame siis kõik oma mõtteviisi õiges suunas mõjutada ja toimida just nii, et südamel oleks hea!

ERR- Lastetuba

ERR- muuseumis

ERR ( Aktuaalne kaamera)

ERR ( nukumuuseum)

ERR-s (Terevisioon, Tähelaev, grimmituba)