Kontsert neljapäeval

 Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontsert 3.12. kell 12.00 „Estonia“ kontserdisaalis.
 Kontsert on sarjast Noore publiku programm ja on õpilastele tasuta. 

Õpilased lähevad koos õpetaja Aunaga kontserdile, pärast kontserti  "Estoniast" iseseisvalt koju (kotid kaasa).

1. advent

Toredat esimest adventi ja rahulikku advendiaega!

Kanna helkurit!

„Kanna helkurit!“

Koolis  on müügil helkurid.

JW SA helkurid hinnaga 1.- müügil mõlemas koolimajas

Käes on aasta pimedaim aeg. Helkur on vajalik ka linnatänaval. Seda on soovitav kanda sõiduki tuledega samal kõrgusel, ehk umbes 50-80 cm maapinnast. Kui kantakse ainult üht helkurit, tuleb see kinnitada keha sõiduteepoolsele küljele.

Haiku konkurss

Esialgu mõtlemiseks, tundides räägin täpsemalt vormistuslikust küljest, registreerimslehest jms

xxx

Kutsume kõiki lapsi ja noori osalema „14. Maailma laste haikude konkursil“, mida on maailmas läbi viidud juba 14 korda ja sel aastal esimest korda on võimalus osaleda ka Eesti lastel!

Lühidalt konkursist – kuni 16-aastased kooli- ja lasteaia lapsed kirjutavad haiku teemal „Hommik“ ning joonistavad selle juurde illustreeriva pildi. Need tuleb koos registreerimisvormiga saata MoshiMoshi`le (Teeääre tee 3, Viimsi vald 74016). Tööde esitamise tähtaeg on 15. veebruar 2016! Eesti žürii, mille esinaine on Kertu Bramanis ning kuhu kuuluvad teiste seas Kaido Höövelson alias Baruto ja Jaan Pehk, valib välja parimad, kelle autasustamine toimub maikuus Jaapani Suursaatkonnas Eestis! Parimate tööd saadetakse edasi korraldajatele Jaapanis (JAL Foundation), kus valitakse maailma parimad ning nende töödest pannakse kokku raamat ning neid hakatakse näitama Japan Airlinesi lendudel üle terve maailma!  

Lisainfot konkursi kohta leiate: www.moshimoshi.ee/haiku

Arvutiring

Arvutiringi tulemise eelduseks on huvi kõige kohta, mis puudutab arvuteid/informaatikat. Huvi võib olla nii üldine kui ka spetsiifiline (konkreetne suund). Oodatud on nii tüdrukud kui poisid 5.-6. klassist. 

Ringi toimumise aeg: reedeti, kell 13-14.

Osalemiseks palume saata digiallkirjastatud sooviavaldused e-mailile:maarit.koolituskeskus@westholm.ee. Ring alustab tegevust, kui grupp on täitunud.  

Tutvutakse arvuti riistvaraga

• Milline riistvara on vajalik, et arvuti ekraanile jõuaks pilt
• Kuidas arvutit füüsiliselt uurida turvalisust silmas pidades
• Kuidas arvutit tolmuvaba hoida

Tutvutakse tarkvaraga

• Tasulised ja tasuta programmid (Windows, Linux, Android; Photoshop, Paint.net jm)
• Programmidele uuenduste tegemise/aktsepteerimise vajadus ja olulisus

Programmeerimisega tutvumine

• Mis on programmeerimine
• Erinevaid programmeerimise keeli, alustades HTML-ist

Turvaliselt internetis

• kuidas märgata, kui minu arvutisse tahab end installeerida pahavara
• turvatarkvarast
• kuidas reageerida (näiteks: mina olen oluline/tähtis, ma ei pea midagi endast rääkima, mida ma ei taha)
• salasõnad

Samuti on võimalus küsida endale huvipakkuvaid küsimusi ning neile otsitakse koos vastuseid - õpitakse huvitavatele küsimustele vastuseid otsima. 

Ringi tasu 19€ kuus 

Juhendaja: Katrin Rannaste

"Miisu" jaanuaris

Õpilaste soovil tegin broneeringu etendusele MIISU Salme kultuurikeskuses 28.01.2016 11:00.

Ühe pileti hind on 6.40, ülekanne palun 5. detsembriks.

Foto ja tekst Nuku kodulehelt:http://www.nuku.ee/teater/koolilastele/miisu/

Sensatsioonilised uudised kasside maailmast

Miisu on kass. Ja ei ole ka. Sest pärast üht saatuslikku söömaaega hakkavad temas toimuma ärevad muutused – tasapisi saab temast inimene, veetlev ja habras preili Miisu. Nüüd tuleb tal maha jätta oma armas kodu sõbralikus ja ühtehoidvas kassiperekonnas ning leida koht inimeste seas.

Vaatamata sellele, et Miisu on nüüd tavaline tütarlaps, pole ta kaotanud oma kassilikke omadusi. Ta lööb endiselt vahel nurru, küünistab, müksab peaga, kardab paaniliselt koeri ja laulab miaumiau-laulu. Ta valdab ka vabalt kasside keelt, tänu millele saab ta aidata oma uut peremeest, häbelikku ajakirjanikku Tibbet.

Tibbe sooviks kirjutada ainult kassidest, kuid kahjuks pole tema uudislood lugejate jaoks piisavalt huvitavad ning teda ähvardab lahtilaskmine. Kui Tibbe ja Miisu teed ristuvad, saavad mõlemad teineteist aidata. Miisu saab Tibbe juures sooja ja turvalise kodu ning vastutasuks jõuavad kasside pressiteenistuse kaudu ajakirjanikuni linnakese kõige põnevamad ja salajasemad uudised. Nii saavad Miisu ja Tibbe koos arvuka kassikogukonnaga astuda vastu linnakodanike ebaõiglusele, alatusele ja rumalusele. Viimaks tuleb Miisul vastu võtta raske otsus, kas ta soovib jääda inimeseks või saada tagasi kassiks.

Lavastus põhineb Hollandi enimloetuma, armastatuima ja tuntuima lastekirjaniku Annie M. G. Schmidti (1911–1995) samanimelisel lasteraamatul. Samalt kirjanikult on eesti lugejate jaoks eriti tuntud lastekirjanduse klassikasse kuuluvad “Viplala lood”.

autor ANNIE M. G. SCHMIDT
dramatiseerija ja lavastaja ANDRES ROOSILEHT
kunstnik KALJU KARL KIVI
helikujundaja MAIT VISNAPUU
valguskujundaja TRIIN RAHNU
tõlkija MARIAN LAVING

mängivad LEE TREI, KAIT KALL (Von Krahli teater), RIHO ROSBERG, LAURA NÕLVAK

Esietendus 18. oktoobril 2015 NUKU Auna teatrimajas (Auna tn 6, Pelgulinn).

Etenduse kestus u 1 h

Neljapäeval teatrisse

 

19. novembril kell 11.00 

Auna teatrimajas

 "Canterville’i lossi vaim"

Vaatame teatrit eesti keel tundide ajal, muusikatundi ilmselt natukene hilineme.

Westholmi õhtu

Hea Jakob Westholmi Gümnaasiumi sõber!

JWG vilistlaskogu kutsub Sind osalema järjekordsel Westholmi õhtul, mis toimub 3. detsembril kell 18.00 Kevade tn aulas. See on meeldiv võimalus kohtuda kunagiste koolikaaslaste, tänase koolipere ja JWG sõpradega. Oodatud on kõik, kellel Westholmi kool südames.

Seekordseks portreteeritavaks on füüsikaõpetaja Ahto Vallikivi. Head muusikat pakub vilistlane ja laulja Jaan Krivel.

Palun anna oma tulekust teada e-posti aadressil  vilistlaskogu@westholm.tln.edu.ee.

Kohtumiseni 3. detsembril 2015 kell 18.00 Westholmis!

JWG vilistlaskogu

Nutikad nuputama!

TÜ teaduskool ootab põhikooli 3. - 9. klassi õpilasi  12. novembrist veebipõhisele matemaatikavõistlusele „Kuubik“.

„Kuubik“ on loogika- ja nuputamisülesannetest koosnev matemaatikavõistlus, mis paneb proovile osalejate nutikuse. Võistlus toimub voorudes. Igas vooru alguskuupäeval pannakse „Kuubiku“ kodulehele http://www.teaduskool.ut.ee/et/ainevoistlused/kuubik lahendamiseks kaheksa mitme küsimusega ülesannet, millele oodatakse vastuseid samal kodulehel oleva veebivormi kaudu vooru lõppkuupäevaks.

Näide eelmise aasta üleandest:   

Ema ostab Marile kommipaki ja ütleb, et Mari sööks komme vaid üks kord päevas ja mitte rohkem kui poole olemasolevatest kommidest. Mari võtab ema nõu kuulda ja iga päev sööb ema poolt lubatud suurima arvu komme.

8a) Kui kommipakis oleks 20 kommi, siis mitu neist saaks Mari ära süüa?

8b) Kui kommipakis oleks 120 kommi, siis mitu päeva järjest saaks Mari sellest pakist komme süüa?

8c) Leia suurim võimalik kommide arv kommipakis, kui on teada, et Mari saab sellest pakist komme võtta täpselt 4 päeva järjest.

8d) Leia, mitu kommi on pakis, kui on teada, et Mari saab sellest pakist komme võtta ainult 6 päeva järjest ja iga päev saab ta võtta paaritu arvu komme.

Võistluse tulemuste kohta peetakse arvestust kahes vanuserühmas (noorem, 3. - 6. klass ja vanem, 7. - 9.klass) nii iga vooru kui ka koondtabeli alusel. Selline formaat võimaldab võistlusega liituda ja sellest väljuda igal hetkel. Parimad saavad diplomid peale neljandat vooru. Kuid märgitud vanuserühmad ei piira nooremate ja vanemate õpilaste osalemist, ka nemad on soovi korral võistlusele oodatud!

2015/2016. õppeaasta  „Kuubiku“ voorud:

I voor toimub 12. novembrist 16. detsembrini
II voor toimub 17. detsembrist 20. jaanuarini
III voor toimub 21. jaanuarist 17. veebruarini
IV voor toimub 18. veebruarist 16. märtsini

Täpsem info võistluse kohta kodulehelt  http://www.teaduskool.ut.ee/et/ainevoistlused/kuubik

Lisainfo: Maksim Ivanov, Teaduskooli matemaatika metoodik, tel: 7375521, e-kiri:  maxim5@ut.ee

Hingedeaeg

2. novembril on hingedepäev.  Meie esivanemad pidasid oluliseks kogu  hingede aega.  See algas mihklipäeval ja lõppes jõuludega. Hingedeaeg tähendab järele-mõtlemisaega. Pimedal ajal iseloomustab inimese  psüühilist seisundit raskepärasus ja melanhoolia.

http://www.tryingtobesupermum.com.au/a-life-lesson/

Hämarus vähendab lävimistahet ja võimalusi, pimedus peidab endas midagi meile tundmatut. Kuid seesama olukord elavdab kujutlusvõimet ning mõjub stimuleerivalt loomingulisusele. See aga loob võimaluse kontakti tunnetamiseks teispoolsuse, meeltele hoomamatu maailmaga. Selle ajavahemiku sündmused mõjutavad inimesi tugevamalt kui tavaliselt. Esivanemate teada külastasid sel ajal meie maailma surnute vaimud. Vanarahvas talitas targalt. Kiirete tööde järel saabus puhkeaeg, mil oli mahti elu üle järele mõelda. Tänapäeval looduskeskkond meid nii ulatuslikult ei mõjuta, ent päikese madalseisust pole pääsu. Aja jooksul kujunenud kombed häälestavad inimest teistsugusele hingeseisundile. Kriis annab puhastumise ja enesesse süüvimise võimaluse, kusjuures traditsioonidele tähelepanu pööramine kergendab koormat. Kombed isegi kannavad seda. Meie rahvalauludest on lugeda, et siitilmast mindi veeteed pidi. Sugulasrahvastel on aga säilinud legend maailmast kui jõest, mille ülemjooksul asuvad jumalad, keskjooksul oleme meie ja merre suubumise kohal paikneb allilm ehk teispoolsus. Meie rahvale oli hingedeaeg uue, aga samas ka vana vastuvõtmise aeg. See oli aeg, mil käidi kosjas, aga samas oodati koju kadunute hingi. November ja detsember on niisiis muutuste aeg Muutumisel on toeks hinged, kõik põlvkonnad, kes on enne meid olnud. Mida annab hingedepäeva pidamine inimesele? Mida annab hingedepäeva pidamine kristlasele? Hingedeajal on oluline oma esivanemate pärandi ja põlvkondade traditsioonide üle järele mõelda ning leida sellest endale tuge. Tugev linnastumine ja kiire elutempo kipuvad inimese vaimujõule liiga tegema.Kristlaseks olemise mõtte võib taandada kahele lausele: "Sa pead oma Jumalat armastama kõigest oma südamest, hingest ja väest" ja "Sa pead oma ligimest armastama nagu iseennast". Kõige olulisem on niisiis kõnelda otse Jumalaga, võtta Jumal vastu oma südamesse, oma hinge, oma meelde ja oma väkke. Võtta Jumal vastu sellena nagu ta tuleb, sest Jumal on ka kõigis meie esivanemates, kõigis hingedes, kõiges mida me eales tajume, kuuleme või näeme. Jumala lähedust võime erilisel kombel tunnetada sügisel kui elu on loodusest kadunud ja me oleme silmitsi surma ja sündimisega. Sakala (4.nov.2000) ja Mikk Sarve saate (16.11.2000 Eesti Luterliku Tunni saade Vikerraadios) põhjal koostanud Piret Sadam

"Miisu" kokkuvõtted luulevormis

Kas sa "Miisu" raamatut tead?
Kui ei, siis kindlasti lugema pead.
See raamat kindlasti huvitab sind,
see raamat on põnev, uskuge mind!

Miisu on inimkass suures linnas,
kes on kasside seas kõrges hinnas.
Ta kass ja inimesi vahendab
ja raamatus saladusi lahendab.

Miisule suureks abiks on see,
et tal selge on kasside keel.
Ta vilkalt Tibbele andmeid tassib,
infoallikaks katusekassid.

Miisu algul hingelt kassiks jääb,
Tibbe temaga palju vaeva näeb.
inimkehas kassi süda lööb,
Miisu rõõmsalt hiiri ja kala sööb.

Segadusi inimkassi tõttu on palju,
vahel juhtub ka lõbusaid nalju.
Lõpuks läheb hästi kõik-
pahad saavad palga ja headel on võit.
Kirke

xxx

Elas kord üks kiisu,
kel nimeks oli Miisu.
Kord ta prügikastist sõi
ning inimeseks sai.

äkki Miisu koera märkas
ning kiiruga mõte pähe tärkas,
ta puu otsa jooksis
ja koerast eemale saada lootis.

Tibbe uudist kirja panna proovib,
kuid kõik proovid ta minema loobib.
Üks preili järsku sisse astub
ning kohe nurrumist ka kostub.

Preili nimi on Miisu
ning tema on olnud kiisu.
Ta käitub väga imelikult
ning ronib katustel kirglikult.

See raamat on väga tore
ning kõik on vahvalt ere.
Ma soovitan seda lugeda,
mitte raamatu eest pugeda.

Paul Pärtel

xxx


Miisu on üks tore sell,
jookseb ta nagu gasell.
Ronib puude otsa ta,
viisakusest midagi ei tea.

Nurrub, hõõrub oma pead
vastu sinu nööbipead.
Mõtleb, et on preili kass,
kuid peal tal pole karvamass.
Karolin

xxxx

On üks tüdruk Miisu,
tegelikult oli ta kiisu.
Laulub vahel miau- miau laulu
ja Tibbe uudiseid saab tema kaudu.
Ajakirjanik on Tibbe,
Miisul kassidega side.
Miisu küünistab ja nurrub,
arvab, et tal näos on vurrud.
Sass

Miisu oli ilus kass,
õdegi tal oli.
Äkki oli temal pass,
ühe mehe juurde kolis.

Selga näppas paari riideid,
juuksed punakad tal peas.
Kartis inimestest liidreid,
kindlam oli kasside seas.

Miisu kartis koeri väga,
puu otsa kohe ronis.
Koer see polnud söök kui säga.
kala Tibbelt Miisu lunis.

Lõpuks õde leidis abi,
Miisu inimeseks muutus juba.
Kass lahti lasi linnu, sest löök tugev kui kabi,
kajas kisast nii õu kui tuba.

Miisu inimeseks jäigi,
õnnelik ta oli nii.
Inimlikum Miisu näiski
inimese kujul siis.
Lembe