Seened

Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened, mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel. Roostevärvi laigud taimedel, jahujas valge või kergelt hallikas kirme puude ja põõsaste lehtedel on seened. Rohekad, kollakad ja isegi mustad hallitused mullapinnal, niiskunud seinal ja toiduainetel on samuti seened. Taelad ja pessud puutüvedel ning -kändudel, väikesed punased, kollased, mõnikord harva ka rohelised kausikesed mullal, samblal ja puidul on ikka ja jälle seened. 

Seentel võib olla veel mitmesuguste koorikute või nuiakeste või veel mingi eriilmeline kuju.

Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel algosakesteks, toiduahelas ja toitainete vahetuses. Kübarseeni ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. 

Alates 1940. aastatest kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu.

Paljud seeneliigid toodavad bioaktiivseid aineid, mida nimetatakse mükotoksiinideks. Nende hulka kuuluvad näiteks alkaloidid ja polüketiidid, millest paljud on loomadele, sealhulgas inimestele mürgised. Seetõttu on tundmatute seente söömine üliohtlik, erinevalt näiteks tundmatute loomade söömisest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust.

Eestis on praegu teada umbes 3500 liiki seeni, neist vaid 1/3 on tavapärase "seenevälimusega". Meie lehikseente hulgas on umbes 400 söödavat, ligi 200 suuremal või vähemal määral mürgist ja raviomadustega seeni ligi 150 liiki.

Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks, seeneteadlasi mükoloogideks.

http://www.hkhk.edu.ee/seened/seened.html