Eestlaste rahvapärimustes on ta väga laialt seotud kahe asjaga: kevadise jääminekuga ja linakasvatusega. Nimelt pidid linavästrikud kevadel oma jämedate jalgadega jõed lahti tallama. See arvamus tuleb sellest, et linavästrik kevadel just siis saabub kui jää oma viimaseid päevi jõgesid katab. Kuna sel ajal veel putukaid lindudele toiduks vähe on, siis otsibki linavästrik oma toidupoolist jääserval. Teda seal nähes ongi vanarahval vastavad jutud tekkinud, mingeid jämedaid jalgu ega rasket keha tal aga pole. Nimetusteks on pandud jäälõhkuja, jääpõrutaja, Jämejalg-Toomas ja teisigi. Linakasvatuse kohta öeldi, et kui linalindu kevadel esimest korda näha kuski kõrgemal kohal (lennus, katusel, aiapostil), siis tuleb hea linasaak, kui aga kuskil maas madalal, siis kesine. Vastavad nimed olid näiteks linaõnnetooja, linamõõtja, linapääsuke.
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/
0 kommentaari:
Postita kommentaar