Pühapäev ja Igatvärvikostüüm

Pühapäev ja Igatvärvikostüüm

Elas kord Igatvärvikostüüm. Ta elas värvimetsas. Ta sai enda nime kostüümi järgi, mille ta ema talle hoole ja armastusega tegi.

Ühel päeval jäi Igatvärvikostüümi vanaema haigeks ja ta pidi talle süüa viima. Pühapäeval pakkis ema Igatvärvikostüümile kaasa korvi, mille sees olid sinised kartulid, punane kurk, mustad õunad, oranž tomat ja kollane ravitee. 

Paar minutit hiljem asus Kostüüm teele.

Poolel teel kohtas ta igatvärvi kassi koos oma armeega. Kass küsis sisinal: "Mida zha mu metzhas teed?"

Igatvärvikostüüm vastas: "Ma lähen vanaema juurde."

Kass küsis: "Mikzh?"

 Kostüüm vastas: "Sest ta on haige."

Seepeale kass küsis: "Mikzh zha läbi minu metzha lähed?"

Kostüüm vastas: "Aga sellepärast, et muud teed pole."

Kass aga kostis selle jutu peale: "Hea küll, aga enne pead zha läbi mu kazhzhide armee minema ja nii, et zha ühelegi kazhzhile zhaba peale ei astu."

Kostüüm vastas:"Hea küll, ma proovin."

Ja ta hakkaski läbi kasside minema. Esimesest 309-st kassist sai ta kenasti mööda. Siis aga tekkisid probleemid, sest kasse tuli aina juurde ja juurde. Kostüümil ei jäänud muud üle, kui ronida puu otsa ja oodata, kuni kassid magama läksid. Niimoodi pääses ta kassidest mööda ja sai lõpuks vanaemale toidu ära viia. Vanaema oli väga röömus ja tänas Igatvärvikostüümi.

Kui kassid veel elus on, siis elavad nad kasside metsas edasi ja nurruvad mönuga.

Marko