On hetki meie elus, mil vajume mõtetes minevikku, ja hakkame vaikselt sammuma kord juba käidud radasid mööda ja siis rõõmustab me süda kord olnud elamuste kildudest, mida hakkame varmalt üles korjama. Need üksikud meelde sööbinud hetked nagu lepitaksid sind eluga- seal on siiski midagi, mis ülestõstmist väärt.
A Gailit
20.12.13
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 kommentaari:
Postita kommentaar