1.11.15

Hingedeaeg



 2. novembril on hingedepäev
Meie esivanemad pidasid oluliseks kogu 
hingede aega.
 See algas mihklipäeval ja lõppes jõuludega.
Hingedeaeg tähendab järele-mõtlemisaega.
Pimedal ajal iseloomustab inimese 

psüühilist seisundit raskepärasus ja melanhoolia. 



http://www.tryingtobesupermum.com.au/a-life-lesson/


Hämarus vähendab lävimistahet ja võimalusi, pimedus peidab endas midagi meile tundmatut. Kuid seesama olukord elavdab kujutlusvõimet ning mõjub stimuleerivalt loomingulisusele. See aga loob võimaluse kontakti tunnetamiseks teispoolsuse, meeltele hoomamatu maailmaga.

Selle ajavahemiku sündmused mõjutavad inimesi tugevamalt kui tavaliselt. Esivanemate teada külastasid sel ajal meie maailma surnute vaimud. Vanarahvas talitas targalt. Kiirete tööde järel saabus puhkeaeg, mil oli mahti elu üle järele mõelda. Tänapäeval looduskeskkond meid nii ulatuslikult ei mõjuta, ent päikese madalseisust pole pääsu.


Aja jooksul kujunenud kombed häälestavad inimest teistsugusele hingeseisundile. Kriis annab puhastumise ja enesesse süüvimise võimaluse, kusjuures traditsioonidele tähelepanu pööramine kergendab koormat. Kombed isegi kannavad seda. Meie rahvalauludest on lugeda, et siitilmast mindi veeteed pidi. Sugulasrahvastel on aga säilinud legend maailmast kui jõest, mille ülemjooksul asuvad jumalad, keskjooksul oleme meie ja merre suubumise kohal paikneb allilm ehk teispoolsus.

Meie rahvale oli hingedeaeg uue, aga samas ka vana vastuvõtmise aeg. See oli aeg, mil käidi kosjas, aga samas oodati koju kadunute hingi. November ja detsember on niisiis muutuste aeg Muutumisel on toeks hinged, kõik põlvkonnad, kes on enne meid olnud. Mida annab hingedepäeva pidamine inimesele? Mida annab hingedepäeva pidamine kristlasele?

Hingedeajal on oluline oma esivanemate pärandi ja põlvkondade traditsioonide üle järele mõelda ning leida sellest endale tuge. Tugev linnastumine ja kiire elutempo kipuvad inimese vaimujõule liiga tegema.Kristlaseks olemise mõtte võib taandada kahele lausele: "Sa pead oma Jumalat armastama kõigest oma südamest, hingest ja väest" ja "Sa pead oma ligimest armastama nagu iseennast". Kõige olulisem on niisiis kõnelda otse Jumalaga, võtta Jumal vastu oma südamesse, oma hinge, oma meelde ja oma väkke. Võtta Jumal vastu sellena nagu ta tuleb, sest Jumal on ka kõigis meie esivanemates, kõigis hingedes, kõiges mida me eales tajume, kuuleme või näeme. Jumala lähedust võime erilisel kombel tunnetada sügisel kui elu on loodusest kadunud ja me oleme silmitsi surma ja sündimisega.

Sakala (4.nov.2000) ja Mikk Sarve saate (16.11.2000 Eesti Luterliku Tunni saade Vikerraadios) põhjal koostanud Piret Sadam

0 kommentaari:

Postita kommentaar