Natuke nalja....

Lapsed kirjutavad etteütlust. Õpetaja jalutab klassis ringi ja ütleb ühele lapsele:
"Sa kirjutad kenasti veatult, aga tähed hüppavad ridade vahele. Milles asi?"
Sõbral on vastus varnast võtta: " Õpetaja, sa pead 3-D prillidega vaatama."
Õpetaja: "Siis võib juhtuda, et hinne on ka 3- D".
Tark sõber: " D võib tagant ära jätta".

Mõned jalanõud ei tahtnud meil vahepeal üldse sussikottidesse minna. Ühel hommikul leidis õpetaja umbes 5 paari vedelevaid jalanõusid ja viis klassi, et pärast omanikele väike meeldetuletus lausuda.
Kell heliseb tundi, keegi pole jalanõusid otsinud. Õpetaja küsib pärast tervitust:"Kus kingad on?"
"Jalas, " kostub kiire vastus. "Aga....," tahab õpetaja midagi ülitähtsat lisada, kui juba lõpetatakse mõte tähesalmiga"....agar pagar Anna saab nüüd saiad ahju panna."

Jalanõudega on üldse tegu. Ühel päeval ei leia väike tüdruk oma väikseid siniseid saapaid. Enamik lapsi on juba koolist koju läinud-saabastega muidugi-on vaid suured sinised saapad ja väikesed pikasäärega mustad saapad ning mõned poiste jalanõud. Õpetaja pakub musti, aga omanik teab täpselt, et hommikul olid väiksed sinised saapad jalas. "Helistame emale, " ei saa veel õpetaja oma lauset lõpetada, kui saapaotsija pärib telefonis "Emme, mis mul jalas on?" Välkiirelt hüppab õnnelik laps oma saabastesse, mitte sinistesse, vaid hoopis mustadesse.

Ühel vahetunnil oli väike segadus klassis. Õpetaja küsib, kas klassivanem või klassivanema abi ei märganud. Just hiljuti olime valinud sellised amtitäitjad, kes on teistel kõiges eeskujuks. " Ei, nad tegid sumomaadlust, " oskab teadja öelda. Vaat, seda pilti on küll raske silme ette manada, kuidas meie graatsiline tagasihoidlik neiu jalgpalliässaga maadluses jõudu katsub.

Vahest juhtub nii, et mõni õppevahend ununeb koju. "Ema unustas vist kontrollida," õigustab unustaja. Õpetaja soovitab poisil edaspidi igaks juhuks ema üle kontrollida.
Ema ajab see jutt muigama, sest poisi õppevahendeid ja õppimist kontrollib isa. Nüüd ei teagi, kes keda kontrollima peaks...