Eesti rahvakalendris jääb hingedepäev hingedeaja sisse, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.
Hingedeaeg on seotud esivanemate kultusega. Hingedelt otsiti kaitset ja heakskiitu.
Neile kaeti tuppa või aita laud ja köeti saun. Peremees ja perenaine kutsusid esivanemate hingi nimepidi toitu maitsma.
Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, kisamine, naljatamine, naermine ja ka kärarikkad tööd. Samuti ei tohtinud teha villa ja lõngaga seotud töid.
1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul lahkunute mälestuseks küünlad.
0 kommentaari:
Postita kommentaar