Kallis õp Lea ja kallid 1A klassi sõbrad!
Tuhat vabandust, et kiri alles nüüd teele pannakse. Parem hilja kui mitte kunagi eks. See aga ei tähenda, et me poleks kogu perekonnaga Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1 A klassi peale mõelnud. Oleme, teeme seda saabuvate jõulude ootuses veelgi rohkem, sest ikka on nii, et jõuludega tulevad meelde armsad ja soojad inimesed.
Meil läheb Pärnus kenasti, tuul on küll tugev aga inimesed, kellega Kaur koolis või Paula lasteaias kokku puutub, need inimesed on ikka soojad ja head. Kaur sattus oktoobri alguses küll olude sunnil suurde kooli ja mis seal salata keerulisse klassi. Jakob Westholmi Gümnaasium, kus ta Tallinnas käis, oli vastand sellele klassile. Lapsed on nagu lapsed ikka aga tolle Pärnu kooli lapsevanemate suhtumine oli küll kummaline. Klassis oli 8-9 last, kelle vanemaid ei huvitanud absoluutselt mida nende lapsed koolis teevad ja kas neil on õpitud ning asjad kaasas. Ühesõnaga õppimist väärtustav see kogukond ei olnud, kool oli suur ja hirmuäratav nii minu kui ka Kauri jaoks. Kirjutasin ühe väiksema ja sooja õhkkonnaga kooli õppealajuhtajale kirja, rääkisin oma murest, millised olid meie pere ootused ja milline on tegelikkus. Meid kutsuti sinna kooli vestlusele. Selgus, et sellist kooli me vaimusilmas oma lapsele soovisime, ent kuna sellesse kooli oli meeletu tung, siis polnud sinna vabu kohti tol hetkel kui Pärnusse kolisime. Ent kui sulgub uks, siis teadagi avaneb aken. Meie rõõmuks oli selles koolis esimeses klassis tekkinud vaba koht, sest üks tüdruk kolis Audrusse, nii saime me võimaluse, mille üle siiani rõõmsad ja õnnelikud oleme. Kaur on nüüd Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli 1C klassi õpilane. Vt. http://klassiveeb2011.
Ka Paulal läheb kenasti. Ta käib Pärnu Mai lasteaia 8.rühmas. Õpetajad on toredad, sügispeol esineti kogu rühmaga. Paulal on lasteaias ujumine, kaks korda nädalas. Lisaks käib ta laupäeviti Pärnu Kunstikoolis kunstiringis.
Meie perekonda kuuluvad veel afgaani hurt Bravo ja kalad akvaariumis. Meie hoiame üksteist, muidu ei saakski sellele pimedale ja tuulisele ajale vastu panna.
Pikk jutt sai, ent selle võiks kokku võtta nii, et tänu JWG 1 A klassile ja õpetaja Leale ning sealt saadud positiivsele kogemusele, otsime oma ellu seda sama soojust ja neid inimesi. Kui oled kogenud seda, siis tead seda ka edaspidises elus soovida. Hetkel võin käsi südamel öelda, et Kaur on küll olude sunnil kolmandas koolis, ent see kool on priima nagu ütleks Pipi. Saadan ühe pildi ka Kaurist kunstitunnis, kus riiete kaitseks paluti isa vana t-särk lapsele kooli kaasa anda :-D
Kauri õppimine läheb kenasti, nuputamise tund on vabatahtlik aga Kaur käib seal rõõmuga. Ainus, mis paneb ta kulmu kortsutama, on käeline tegevus. Ühel päeval oli vaja mustrit joonistada, geomeetrilised kujundid tulid välja küll lõpuks, ent läbi suure vaeva. Samas on ju nendest harjutustest kõige rohkem kasu, mis tegijale kõige vähema meeldivad.
Hoiame sidet ja kallistame mõttes teid kõiki,
Kristiina, Ergo, Kaur ja Paula
Pärnust
KIRI AVALDATUD EMA KRISTIINA LAHKEL LOAL. SOOJAD SÕNAD LÄKSID ÕPETAJALE SÜGAVALE SÜDAMESSE , AITÄH!
0 kommentaari:
Postita kommentaar