Kirjad Kaur Oskarile!

TERE, KAUR!

OLEN RAIAN JA JUBA ALGUSES TÄNAN SIND, ET KIRJA SAATSID. MEIL OLI VAHEPEAL PLAYBOX JA KADRIPÄEV JA 1.DETSEMBRIL ON AABITSAPIDU. SOOVIN, ET TULED MEILE KÜLLA.

PAISTKU SULLE PÄIKE HELE,

OLGU PIDU PIKK JA HÄÄ,

IKKA OMA SÕPRADELE SAMA LÄHEDASEKS JÄÄ.

TERE KAUR OSKAR, MEIL TULEB AABITSAPIDU.

NOORA

KALLIS KAUR!

MINUL JA TEISTEL JWG 1.A LASTEL ON VÄGA HEA KOOLIS KÄIA. JA SIIS ON MINUL KA SOOV, ET SA TULEKSID JWG JÕULUPEOLE. MINA ESINESIN KA PLAYBOXIL.HÄID JÕULE!

MARI

TERE, KAUR!

AITÄH, ET KIRJA SAATSID. MEIL ON SELLEL NELJAPÄEVAL AABITSAPIDU. MINA OLEN PÕRSAS PAMP.

MARIA

KAUR, MEIL ON SEE AEG PALJU JUHTUNUD, KUI SA ÄRA LÄKSID, NÄITEKS TOIMUS PALYBOX JA HOMME TOIMUB AABITSAPIDU KELL 18.00. OOTAME JA TEIE PERELE, KAURILE HÄID JÕULE.

ARTHUR ROHAN

TERE, KAUR! MULLE MEELDIB KOOLIS VÄGA. MINU LEMMIKTUND ON KEHALINE KASVATUS JA EESTI KEEL. VAHEST OLEN MA NII VÄSINUD, ET EI JÕUA TÕUSTA.MINGU SUL KOOLIS HÄSTI.

ANETT

TERE, KAUR!

MIS SU LEMMIKTUND ON? JA SOOVIN KAURILE HEAD KOOLIAASTAT. KAS SULLE MEELDIVAD KÕIK TUNNID?VARSTI ON JÕULUPIDU, TULE MEIE JÕULUPEOLE.TÄNA ON PILVINE ILM.KAS TEIL OLI KA PLAYBOX?

KUTT

TERE, KAUR OSKAR!

MEIL ON VAHEPEAL PALJU ASJU TOIMUNUD, NÄITEKS PLAYBOX JA JUST HOMME , 1.DETSEMBRIL TOIMUB AABITSAPIDU. KÕIK LAPSED RIIETUVAD AABITSA TEGELASTEKS.

SOOVIN SULLE ILUSAT JÕULURAHU!

KIRKE

TERE!

AITÄH SELLE KIRJA EEST! SOOVIN EDU KAURILE. MEIL OLI ALLES PLAYBOX JA ESINESIME LIMSTIKUGA. MEIL LÄKS VÄGA HÄSTI. MINUL LÄHEB KA HÄSTI. MEIL ON OLNUD VÄGA PALJU ÜRITUSI, NÄITEKS SIPSIKU PIDU. MEIL ON ILUS ILM.

SOOVIB RUDOLF

TERE, KAUR JA KRISTINA!

MA OLEN TEIE PEALE PALJU MÕELNUD, AGA NÜÜD JÕULUL ERITI. MEIL TULEB AABITSAPIDU. MINA OLEN ÕIE, AGA KES SINA OLEKSID?MEIL TOIMUB PALJU ASJU. MEIL OLI KLASSIHOMMIK LAUDKONDADEGA, SIPSIKU PÄEV OLI KA. ME SAIME KADRIPÄEVAL KADRI VÕI MART OLLA. MEIL OLI PLAYBOX KA, MEIE KLASSIST LAPSED LÄKSID KA.

SOOVIN TEILE TOREDAID JÕULE!

FREIA

TERE, KAUR! MEIL ON VÄGA HEA SIIN KOOLIS SA VÕID JU MÕNIKORD KÜLLA TULLA. MA SOOVIN SULLE HÄID JÕULE.

ELISABETH

TERE, KALLIS KAUR OSKAR!

KUIDAS SULLE PÄRNUS MEELDIB? MA SOOVIN, ET SUL OLEKS PALJU SÕPRU. MEIL ON NELJAPÄEVAL JUBA AABITSAPIDU.

KRISTIJAN

TERE, KAUR OSKAR!

AITÄH KIRJA EEST JA LOODAN, ET SUL LÄHEB KA EDASPIDI HÄSTI.MEIL TULEB AABITSAPIDU 1.DETSEMBRIL JA PEALE SELLE ON OLNUD VEEL PALJU TOREDAID ÜRITUSI, NÄITEKS SIPSIKU PÄEV JA KADRIPÄEV. VEEL OLEME KÄINUD TEATRIS „KOLME PÕRSAKEST JA HEAD HUNTI“ JA NUKUTEATRIS „RAPUTSELIT“ VAATAMAS.

ELS ALEKSANDRA

TERE, KAUR. MEIL LÄHEB VÄGA HÄSTI JA ME JÄIME SIPSIKU PÄEVAL TEISEKS.

MARKO

TERE, KAUR!

MEIL ON VAHEPEAL PALJU TOIMUNUD. OLI PLAYBOXI VÕISTLUSED. MINA ESINESIN KOOS MARI JA ANETI JA KUTI JA RAIANIGA.

ANNABEL

KAUR OSKAR, SA OLED LAHE. TULE KÜLLA. MEIL ON VAHEPEAL VÄGA PALJU HUVITAVAT JUHTUNUD. SOOVIN, ET SU HINDED OLEKSID 5+

SASS

TERE,KAUR! MINA OLEN PAUL, MEIL LÄHEB VÄGA HÄSTI. MEIL TULEB 1.DETSEMBRIL AABITSAPIDU JA ME ESINESIME PLAYBOXIL TANTSUDEGA, KUS OLI RUDOLFI GRUPP JA MARI GRUPP JA MINA. RUDOLFI GRUPP TEGI HUULEPULGA OMA JA MARI GRUPP TEGI RAPUNZLI JA MINA TEGIN KULDSE TRIO OMA. MA SOOVIN SULLE HEAD KOOLISKÄIKU JA HÄID PÄKAPIKKE.

PAUL

TERE, KAUR OSKAR! ME OLEME VAHEPEAL PALJU PÕNEVAT TEINUD, MA RÄÄGIN SULLE. MEIL OLI VAHEPEAL PLAY BOX. 1.DETS ON AABITSAPIDU. SOOVIN SULLE HÄID JÕULE JA PALJU KINGITUSI. SOOVIN VEEL HEAD KOOLI JA HINDEID.

KAROLIN

TERE, KAUR OSKAR!

MINA OLEN LIISA. MEIE KLASSIL ON HOMME AABITSAPIDU. MINA OLEN REBANE RIINA. KAS SA TEAD, ET MEIL OLI VAHEPEAL PLAY BOX? MINA JA KAROLIN, RUDOLF JA JÜRGEN. MEIE LOO PEALKIRI OLI LIPSTIK. MEIE KÜLL EI VÕITNUD, AGA SAIME ERIPREEMIA.KOSTÜÜMID OLID MEIL VÄGA TOREDAD. KUID MIND HUVITAB, KAS TEIE KOOLIS KA TOIMUS PLAYBOX?

SOOVIN SULLE EDU KOOLIS!

LIISA

(Sõnastusi pole muudetud.)

Veel jõulukaarte

Kõige tähtsam

KES ON ALATI TÄHTSAM KUI MIS.
/LEMBE/

Jagage oma armastust
„Kiitke oma last ja kallistage teda! Öelge talle sagedamini: „Ma armastan sind! ” Tänage teda! Ärge kunagi laske lahendamist vajaval probleemil saada tähtsamaks inimesest, keda armastate. Sõbrad kolivad mujale, lapsed kasvavad suureks, lähedased lahkuvad siitilmast. Lihtne on suhtuda meid ümbritsevatesse inimestesse nii, nagu oleks nende olemasolu endastmõistetav, kuni päevani, mil nad meie elust kaovad. Alles üksi jäädes mõtleme, „mis oleks olnud, kui” või „kui ma vaid”. … Väärtustage elu, kuni te elate, tundke oma eluteest rõõmu ning väljendage oma armastust sõpradele ja perele. Ühel päeval pole enam kellelgi homset päeva. Ärgem lükakem edasi seda, mis on kõige tähtsam!”
Kõige tähtsamast
„See, mis on kõige tähtsam, on peaaegu alati seotud meie kaasinimestega. Sageli me eeldame, et nad teavad, kui väga me neid armastame. Ometi ei piisa sellest, kui nii arvame meie: me peaksime neile seda ütlema. William Shakespeare kirjutas: „Need, kes ei näita oma armastust välja, ei armasta.” Me ei kahetse tavaliselt kunagi häid sõnu või kiindumuse väljendamist. Pigem tunneme kahetsust siis, kui meie suhetest nendega, kes on meile kõige tähtsamad, on sellised asjad välja jäänud.”
/THOMAS S. MONSON/

Homme on AABITSAPIDU !

Peaproov esinemisriietega toimub 4.tunni ajal. Karolin- viiul, Sass-trompet palun kaasa!

Pidu algab 18.00, lastel oleks vajalik vähemalt pool tundi varem kohal olla. Kes soovivad näomaalinguid, palun veelgi varem tulla.
Esitusele tulevad ka playboxi kavad.
Kõik emad-isad, vanaemad-vanaisad, õed-vennad ja teised armsad inimesed on oodatud vaatama, kuulama ja kaasa elama.

Natuke nalja....

Lapsed kirjutavad etteütlust. Õpetaja jalutab klassis ringi ja ütleb ühele lapsele:
"Sa kirjutad kenasti veatult, aga tähed hüppavad ridade vahele. Milles asi?"
Sõbral on vastus varnast võtta: " Õpetaja, sa pead 3-D prillidega vaatama."
Õpetaja: "Siis võib juhtuda, et hinne on ka 3- D".
Tark sõber: " D võib tagant ära jätta".

Mõned jalanõud ei tahtnud meil vahepeal üldse sussikottidesse minna. Ühel hommikul leidis õpetaja umbes 5 paari vedelevaid jalanõusid ja viis klassi, et pärast omanikele väike meeldetuletus lausuda.
Kell heliseb tundi, keegi pole jalanõusid otsinud. Õpetaja küsib pärast tervitust:"Kus kingad on?"
"Jalas, " kostub kiire vastus. "Aga....," tahab õpetaja midagi ülitähtsat lisada, kui juba lõpetatakse mõte tähesalmiga"....agar pagar Anna saab nüüd saiad ahju panna."

Jalanõudega on üldse tegu. Ühel päeval ei leia väike tüdruk oma väikseid siniseid saapaid. Enamik lapsi on juba koolist koju läinud-saabastega muidugi-on vaid suured sinised saapad ja väikesed pikasäärega mustad saapad ning mõned poiste jalanõud. Õpetaja pakub musti, aga omanik teab täpselt, et hommikul olid väiksed sinised saapad jalas. "Helistame emale, " ei saa veel õpetaja oma lauset lõpetada, kui saapaotsija pärib telefonis "Emme, mis mul jalas on?" Välkiirelt hüppab õnnelik laps oma saabastesse, mitte sinistesse, vaid hoopis mustadesse.

Ühel vahetunnil oli väike segadus klassis. Õpetaja küsib, kas klassivanem või klassivanema abi ei märganud. Just hiljuti olime valinud sellised amtitäitjad, kes on teistel kõiges eeskujuks. " Ei, nad tegid sumomaadlust, " oskab teadja öelda. Vaat, seda pilti on küll raske silme ette manada, kuidas meie graatsiline tagasihoidlik neiu jalgpalliässaga maadluses jõudu katsub.

Vahest juhtub nii, et mõni õppevahend ununeb koju. "Ema unustas vist kontrollida," õigustab unustaja. Õpetaja soovitab poisil edaspidi igaks juhuks ema üle kontrollida.
Ema ajab see jutt muigama, sest poisi õppevahendeid ja õppimist kontrollib isa. Nüüd ei teagi, kes keda kontrollima peaks...

Aabitsapidu

Advendiaja heategevuslik õhtu

6. detsembril kell 18.00 Kevade 8 aulas

Tulge koos perega nautima mõnusat õhtut ja toetama oma kooli!

Ostuga toetate algklasside õppetööväliseid projekte.
Jakob Westholmi Gümnaasiumi algklasside pere ja JW Sihtasutus

Jõulukaardid heategevusõhtuks

Ükski heategu, kui tahes väike see ka poleks, ei lähe raisku.
/Aisopos/

Lahkus on tarkus.
/Bailey/

Suured inimesed on võimelised suurteks heategudeks.
/Miguel de Cervantes/

Rahu, nagu ka heategevus, algab kodust

Kui talv ei taha tulla...

...ei jää muud üle, kui ta paberile panna.

Meie tore pere!

Ülemise pildi klõpsas Kuti vanaisa, kes käis meid täna eesti keele tunnis filmimas.
Ootame põnevusega dokumentaalfilmi ...

Alumise foto autor on õp. Sepp, kes pärast ühismänge ka meie toredat

kadri-, mardiperet pildistas.

Lembe ja Freia luuletus

RÕÕMSAD HAMBAD

RÕÕMSAD HAMBAD OLEME,
KUI ME EEST HOOLT KANTAKSE,
PESTAKSE JA PESTAKSE,
SIIS ME PUHTAD OLEME.

AGA MÕNI HAMMAST MEIST
IKKA KATKI MINNA VÕIB,
KUI JÄÄB HAMBAHARJALE
KAHE SILMA VAHELE.

Reedel kadrid, mardid kooli!

/Foto eelmise aasta kadripäevast/
Reedel tulevad kooli kõik mardi-ja kadrisandid, et vahetundides rõõmsalt kostümeeritult/maskeeritult mängida ja tantsida.

Kadripäev- 25.november

KADRIPÄEV
Kustas Põldmaa

KADRI KIPSIB, KADRI KAPSIB,

KADRI KAHEHARULINE,

KADRI KALLIS NEITSIKENE,

KADRI TULNUD KAUGEELTA,

ÜLE SOO JA ÜLE RABA,

LÄBI PIKA PEERUMETSA,

LÄBI LAIA LEPAMETSA.

KADRI SOLKSAS SOODA MÖÖDA,

KASTEHEINAD KARVU MÖÖDA,

VESI VILKSUS SÄÄRI MÖÖDA...

KADRIL KASKNE HOBUNE,

TOOMINGASTA LOOGAKENE,

PIHELGANE PIITSAKENE...

LASKE KADRIL SISSE TULLA,

KADRI KÜÜNED KÜLMETAVAD,

KADRI VARBAD VALUTAVAD...

KADRILAUL KULLAMAALT

Kui mardid olid ära käinud, tulid paari nädala pärast kadrid. Suitsupääsukesed olid siis juba ammu Niilusemaal ning karu heitis siinsamas oma koopasse puhkama. Tusane ja pilvine on nüüd taevas, päeval on enamasti sula, aga öösel külmetab. Tumedad ja tinahallid on pilved ja sealt tuleb kord lumelörtsi, kord külma vihma. Ja nii terve päeva. Harva näitab ennast päikese kahvatu pale, mis ei suuda enam soojust ega valgust anda. Ainult selgetel öödel on siiski oma võlu. Taevas on siis nagu tähtedega vaip. Selgesti on näha Suur Vanker. Helgivad Veenus, Jupiter ja Saturn, paistavad Koot, Reha ja Sõel ning särab Linnutee hõbedane linik. Aga täiskuu öödel näitab kuu oma naeratavat põske.

Niisugusel valgusenapil, nukral ja igatsusterohkel sügistalve piirjoonel pühitsesid meie esiisad ja -emad oma karjakaitsja haldja Kadri austamiseks kadripäeva. See oli 25. novembril.

Meie esivanematel oli aga kadripäeva pühitsemine ühenduses karjakasvatuse ja põllumajandusega..

Kadripäeva kombed olid meil seotud esivanemate uskumustega, ilmastikuga, inimeste igapäevase tööga nagu teisedki eestlaste pühad ümber aasta. Mart oli üle põllu, Kadri üle karja, Mart andis hoogu viljakasvule, Kadri aga sigivust karjale, olles mõlemad põllumehele abiks ja tema head sõbrad.

Tööd ei tohtinud kadripäeval teha. Kohati käis keeld küll üksikute tööde kohta, nagu ketramine, kudumine, õmblemine ja jahipidamine metsloomade ja lindude peale. Karja eest hoolitseti sel päeval aga eriti hästi, söödeti paremini ja loomi ei tohtinud kadripäeval tappa. Küll aga pandi sigudikke aeda nuumale, et nende kasvamine oleks hoogne.

Kadrilaupäeva ja kadripäeva õhtul jooksid kadrid. Need olid valgetes naisterõivastes noored tüdrukud või ka poisid, kes kadriema või kadriisa juhtimisel lauldes ja tantsides perest peresse käisid. Nad korjasid ande ja soovisid pererahvale head karjaõnne. Rahvas kutsus neid ka kadrisantideks. Kadriemal oli tavaliselt laps - riidest nukk - kaasas, kellele tuli anda hambaraha, samuti ka kadriisal kaasas kadrihani - õlgedest tehtud hanekuju laste hirmutamiseks. Et hani lastele kurja ei teeks, pidi pereema andma kadridele kingitusi: linu, villu, õunu, herneid, mett või vööpaelu, kindaid, sukki, rätte... Saades kingitusi, ütlesid kadrid aitüma pereemale hüva andi andmast.

Mardi- ja kadripäevaga algaski nüüd pidutsemine põllu- ja karjahaldjaile. Sügis läheb üle talvesse. Käsile võetakse talvised tööd kodus ja metsas. Kadri istub nüüd Mardi süles ja teeb ettevalmistusi talveks. Kui mardipäeval külmetab või on lumi maas, siis Kadri vesistab ja sulatab selle, kuni Andres pulga ette paneb, s.t. et andresepäevast (30. novembrist) peab ilm uuesti külmale minema (6. detsembrist) või siis toomapäevast ( 21. detsembrist) tingimata.

Kadripäeval viskab talvetaat külma kivi merre ja sooja kivi allikasse, s.t. meie merelahtedele hakkab tulema jää, aga allikakohad järvedes ja jõgedes jäävad kogu talveks lahti. Ka pidid kadripäevaaegsed tuuled ja tormid tooma jõuludeks ilusaid ilmu. Ja missugune on kadripäeva ilm, niisugune on ta loodetavasti ka küünlapäeval (2. veebruaril).

Marti - kadrit jooksmine oli külanoorte seltskondliku läbikäimise viisiks, üksteisega tutvumiseks ja omavaheliseks lõbutsemiseks pimedal ja igaval hilissügisel. Pärast ringijooksmist talust tallu läksid kadrid tavaliselt kadriema või kadriisa tarre, kus jätkus koosviibimine laulude, tantsude ja mängudega hilisööni. Kuid peale noorte käisid päeval ringi mööda küla tõelised sandid, vaesed inimesed, kes olid huvitatud toiduainetest, villast, lõngast, linadest ja valmis riideesemetest. Noori marte - kadrisid huvitasid vaid maiustused, tants ja lõbus ringijooksmine oma seiklustega. Nii oli see veel käesoleva sajandi algul kodukülas, ja niisugusest ringijooksmisest sai endalgi osa võetud. Isegi linnades käisid lapsed hiljaaegu veel marti - kadrit jooksmas. Kahvatu kaja muistsest traditsioonist.

Kustas Põldmaa. Nurmelt ja niidult. - Tallinn: Valgus, 1976.

Fotokonkursist ja muust...

Fotokonkursi "Sügisene Tallinn" tulemused pole veel teada, küll võisid aga kõik näitusekülatajad veenduda, kui kaunis on sügisene pealinn fotodel ja kui imelisi hetki oskasid väikesed fotograafid tabada. Suur-suur tänu kõigile osalejatele!

Õpetajatel tekkis tore mõte- värvikaid sügishetki ka 6.dets õhtul jagada slaidiesitlusena. Selleks palun saatke nüüd õpetaja gmailile ka digifoto/d juba paberkandjal ilmunud töödest.

Kindlasti tahate tead, mis üritus 6.dets kell 18.00 ikkagi on. See on heategevuslik õhtu, kus esinevad 1.-4. klasside playboxi omanäolisemad numbrid, omaloominguliste luuletuste autorid, kohal on üllatusesinejad, toimub omavalmistatud jõulukaartide ja küpsetiste müük. Oodatud on kõik vanemad nii nõu, jõu kui meeldiva kohalolekuga.
Luban, et täiendan peagi infot.

Kirke luuletus

MINU TALLINN

Tallinnas on olla tore,

iialgi siin igav pole.

Minu kodulinn on see,

läki, teid temaga tuttavaks teen!

Sügisel meeldib mul Kassisaba,

jooksen rõõmsalt parki, kui olen vaba.

Sahinal kirjudes lehtedes käin,

korjan taskud kastanimune täis.

Talvel sammud Nõmmele sean,

suusatada on seal hea.

Lumine mets nagu muinasjutt,

tuiskan rajale tantsimas mütsitutt.

Kevadel Pelgurannas on kena,

linde vaatama viib mind ema.

Meres sulistab pardipere,

hüüan neile rõõmsalt:”Tere!”

Suvel Pirital on tore,

jäätist söön palju ja kiiret ei ole.

Meres kui kala ringi ujun,

kõigil puhates hea on tuju.

Kirke tore luuletus, mida aitas tema ema värssidesse vormida, tõi Kirkele esimeste klasside arvestuses 3. koha.

PALJU ÕNNE! OLED PALUTUD OMA LUULETUST ESITAMA 6.DETS LOOMEÕHTUL.

Veel kunstitöid

i
Ikka soe ja külm said pildil kokku, seekord sedamoodi.

Teatris

Enne etendust...

Kaur Oskari kiri

Kallis õp Lea ja kallid 1A klassi sõbrad!

Tuhat vabandust, et kiri alles nüüd teele pannakse. Parem hilja kui mitte kunagi eks. See aga ei tähenda, et me poleks kogu perekonnaga Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1 A klassi peale mõelnud. Oleme, teeme seda saabuvate jõulude ootuses veelgi rohkem, sest ikka on nii, et jõuludega tulevad meelde armsad ja soojad inimesed.
Meil läheb Pärnus kenasti, tuul on küll tugev aga inimesed, kellega Kaur koolis või Paula lasteaias kokku puutub, need inimesed on ikka soojad ja head. Kaur sattus oktoobri alguses küll olude sunnil suurde kooli ja mis seal salata keerulisse klassi. Jakob Westholmi Gümnaasium, kus ta Tallinnas käis, oli vastand sellele klassile. Lapsed on nagu lapsed ikka aga tolle Pärnu kooli lapsevanemate suhtumine oli küll kummaline. Klassis oli 8-9 last, kelle vanemaid ei huvitanud absoluutselt mida nende lapsed koolis teevad ja kas neil on õpitud ning asjad kaasas. Ühesõnaga õppimist väärtustav see kogukond ei olnud, kool oli suur ja hirmuäratav nii minu kui ka Kauri jaoks. Kirjutasin ühe väiksema ja sooja õhkkonnaga kooli õppealajuhtajale kirja, rääkisin oma murest, millised olid meie pere ootused ja milline on tegelikkus. Meid kutsuti sinna kooli vestlusele. Selgus, et sellist kooli me vaimusilmas oma lapsele soovisime, ent kuna sellesse kooli oli meeletu tung, siis polnud sinna vabu kohti tol hetkel kui Pärnusse kolisime. Ent kui sulgub uks, siis teadagi avaneb aken. Meie rõõmuks oli selles koolis esimeses klassis tekkinud vaba koht, sest üks tüdruk kolis Audrusse, nii saime me võimaluse, mille üle siiani rõõmsad ja õnnelikud oleme. Kaur on nüüd Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli 1C klassi õpilane. Vt. http://klassiveeb2011.blogspot.com/ Klass ja õpetaja on suurepärased, koolis valitsev õhkkond sõnulseletamatult soe ja armas. Mis kõige toredam, siis Kauri tunniplaani kuulub arvutiõpetus, soome keel, tants ja pilliõpe. Iga laps valis endale pilli, mida siis kevadeks peab ka mängima. Kaur valis kitarri ja õpib seda usinasti. Koolis on pikapäevarühma raames ka kunstiring ja malering. Kõige olulisem on see rõõm - Kaur läheb rõõmuga kooli ja tuleb koju ja ikka on veel rõõmus. Lisaks käib Kaur jätkuvalt ka judos. See annab vajaliku füüsilise tegevuse ja õpetab elu filosoofilist poolt ka, et judo on kunst, elamise viis.
Ka Paulal läheb kenasti. Ta käib Pärnu Mai lasteaia 8.rühmas. Õpetajad on toredad, sügispeol esineti kogu rühmaga. Paulal on lasteaias ujumine, kaks korda nädalas. Lisaks käib ta laupäeviti Pärnu Kunstikoolis kunstiringis.
Meie perekonda kuuluvad veel afgaani hurt Bravo ja kalad akvaariumis. Meie hoiame üksteist, muidu ei saakski sellele pimedale ja tuulisele ajale vastu panna.
Pikk jutt sai, ent selle võiks kokku võtta nii, et tänu JWG 1 A klassile ja õpetaja Leale ning sealt saadud positiivsele kogemusele, otsime oma ellu seda sama soojust ja neid inimesi. Kui oled kogenud seda, siis tead seda ka edaspidises elus soovida. Hetkel võin käsi südamel öelda, et Kaur on küll olude sunnil kolmandas koolis, ent see kool on priima nagu ütleks Pipi. Saadan ühe pildi ka Kaurist kunstitunnis, kus riiete kaitseks paluti isa vana t-särk lapsele kooli kaasa anda :-D
Kauri õppimine läheb kenasti, nuputamise tund on vabatahtlik aga Kaur käib seal rõõmuga. Ainus, mis paneb ta kulmu kortsutama, on käeline tegevus. Ühel päeval oli vaja mustrit joonistada, geomeetrilised kujundid tulid välja küll lõpuks, ent läbi suure vaeva. Samas on ju nendest harjutustest kõige rohkem kasu, mis tegijale kõige vähema meeldivad.

Hoiame sidet ja kallistame mõttes teid kõiki,
Kristiina, Ergo, Kaur ja Paula
Pärnust

KIRI AVALDATUD EMA KRISTIINA LAHKEL LOAL. SOOJAD SÕNAD LÄKSID ÕPETAJALE SÜGAVALE SÜDAMESSE , AITÄH!

Kutt Kaarenile

Armas Kutt Kaaren,

palju-palju õnne sünnipäevaks!

Teated vanematele!

Esmaspäeval, 21.novembril on meil teatrisse minek.

Selga panevad kõik lapsed piduliku koolivormi.

Väiksed muudatused on tunniplaanis:

1.tund- looduõpetus kehalise kasvatuse õpetajaga

(Sel päeval kahjuks sportida ei jõua).

Edasi söömine ja võibolla jõuame 10 minutit ka eesti keele tunnis olla, aga õppevahendeid pole vaja kaasa võtta.

Teatrietendus kell 11.00, kestab umbes tund.

Tagasi kooli inglise keele tundi.

Kui laps soovib kava osta, võiks pisut taskuraha kaasas olla.

Läheneb joonistus- ja esseekonkursi „Terved hambad aastal 2050“tööde ärasaatmise tähtaeg. (Vt blogi VÕIKSIME JU OSALEDA!)

Mitu toredat tööd on tänaseks kooli jõudnud, aitäh! Mõned lapsed valmistuvad juba ekskursiooniks- eks unistused peavadki kõrgelennulised olema, aga samas- kõik ei saa ju võita. Tähtis on ka osavõtt!

Aabitsapidu-1.dets kell 18.00

Ettevalmistused algasid meil varakult. Kõigepeal valis iga õpilane omale meeldiva tegelaskuju Päka koolist. Natuke sai õpetaja ka soovitada, näiteks Vaagu, õp Aime ja Anna puhul.

Tekstid ja laulud on peaaegu selged, vaikselt tuleks mõtlema hakata riietuse peale. Kui kostüümi on raske saada, piisab ka peakattest (maski näo ette ei taha, varjab esineja miimikat). Vajaduse ja soovi korral võib ju näomaalingut teha. Õpetaja vaatab ka oma kostüümilao üle, saan üht-teist välja pakkuda.

TANTSUPROOV toimub teisip kell 13.10

Proovi ootan lepatriinusid, haldjaid, liblikat, nukku.

Samuti plauboxil esinejaid- „Rapunzli“ ja „Lipsticki“ seltskonda.

„Lipstick“ on valitud ka 6.dets õhtul kell 18.00 Kevade t aulasse esinema. Selle ürituse info jõuab peagi teieni.

Reedel, 25.novembril on kadripäev

Sel päeval saavad koolis kokku väikesed kadri- ja mardisandid, et vahetundides mängida vanu toredaid kohati juba unustusehõlma vajunud rahvamänge.

Iga laps saab otsutada, kas tahab olla valgesse riietatud kadrisant või tume ja salapärane mardisant.

Noora Liisile

Armas Noora Liis, palju-palju õnne sünnipäevaks!

Soojad ja külmad värvid

Soojad ja külmad värvitoonid said ühel pildil kokku. Igal maalijal on oma nägemus, igal pildil oma lugu...