Igal
tornil oma lugu
Ajaloolised
Tallinna raekoja ning kirikute tornid kõrguvad häirimatus rahus XXI sajandi
linnasagina kohal, kiirates suursugust rahu. Vihjates igavikule, osutavad nad
taeva poole, Jumala auks ja linna iluks. Sundides meidki päid kuklasse ajama
ning aega maha võtma, mõtlema ajalikust kestvamale, elu põhiväärtustele.
Maaisanda võimu
sümbolina on tornidest meile tähtsaim Pikk Hermann, põline liputorn. Ainuüksi
XX sajandil on siin järjepanu ning vaheldumisi lehvinud kuue erineva riigi
lipud.
Oleviste kiriku
torn, mis enne 1625. aasta piksetabamust oli tõenäoliselt maailma kõrgeim
ehitis, on ühtlasi olnud hiiglaslikuks meremärgiks, meelitades kaupmehi ja
huvireisijaid seilama Tallinna sadamasse.
Ürgset all-linna
ümbritsev müür oma teravatipuliste tornide ringiga on seevastu otsekui hoiatus:
vaenlane, ära tule! Tallinnal on olnud üks kõige vägevamaid kaitseehitiste
komplekse Põhja-Euroopas. Linlased ei säästnud ei aega ega vaeva, et linna
kindlustada. Ümbruskonna maades leidus alati vägivaldseid „kosilasi“, kes
oleksid tahtnud saada isandateks tähtsal sõja- ja kaubateel oleva linna üle.
Müürid ja tornid on linna hästi kaitsnud, ei ole lasknud vaenuvägedel rüüstata.
Alles 1944. aastal osutusid vanad müürid ja vallid jõuetuks pommituslennukite
poolt taevast vallandatud põrgu ees.
Keskaegse
linnamüüri 46 müüri- ja väravatornist on tänaseks tervikuna alles vähem kui 30,
ent me teame vanade piltide järgi, mis on meie kindlusehitistest kaotsi läinud
või maapõue jäänud. Koos Toompea väikese ja suure linnuse tornidega ning
Sadamatorniga oli Tallinnal keskaja lõpuks ühtekokku 67 kivist kaitsetorni.
Tallinn kui
tornide linn pole tardunud minevikku. Alates hotell Viru püstitamisest 1971.
aastal on uusi kõrghooneid järgnenud ridamisi. Teletorn oma 317 meetriga on
peaaegu kaks korda nii kõrge kui omaaegne Oleviste. Moodsatest tornidest
avanevad kaugvaated suudavad edukalt võistelda kirikutornidest nähtuvate
linnulennuliste vaadetega. Kuniks jätkub elektrit, vuhisevad uute tornide tippu
liftid, säästes vaatenautijate jalavaeva – meiegi ajastu tahab linnale
pärandada midagi tõeliselt suurejoonelist, imetlusväärset järglastele.
Jüri Kuuskemaa
0 kommentaari:
Postita kommentaar