Pidu sõnas eneses

Teel Lastekirjanduse Keskusesse oli meil saatjaks õieehtes imekaunis loodus.

 
Williami ema viis läbi vahva kirjandusviktoriini. Aitäh!

Meeleolukas ja põnev kohtumine Mika Keräneni ja Ilmar Tomuskiga.

Mälestuseks  lastekirjanikelt  autogrammid kaasa.

Oivikute tunnustamine

PER ASPERA AD ASTRA!

Kutt Kaaren on matemaatika ja eesti keele olümpiaadi võitja, samuti ülelinnalise nuputamisvõistluse "ROSIN" võitja, väga hea õppeedukusega, aktiivne õpilane igal alal.
Sass Kristofer- väga hea õppeedukusega, laia silmaringiga, mitmekülgsete huvidega õpilane.
Maria -ülelinnalise nuputamisvõistluse "ROSIN" võitja, väga hea õppeedukusega, laia silmaringiga, mitmekülgsete huvidega õpilane.
Paul Pärtel- väga hea õppeedukusega, korrektne ja alati eeskujulik õpilane.
 Pildilt puudub Arthur Rohan- ülelinnalise nuputamisvõistluse "ROSIN" võitja, väga hea õppeedukusega, aktiivne õpilane.

Laupäevane esinemine

Poisid esinevad suures programmis pisut enne 19.00 lõpufinišis
Kogunemine 18.00 Kiriku plats 1 valvelaua juures, koos läheme riietuma (kostüümid majas)
Kaasa võtta pillid, habemed, mustad kingad jalga, rihmad ja/ või traksid  pükstele
Kell 17.00 on kontsert, huvilisi ootan valvelaua juures


KUNSTIETENDUS "GAMAHEH VALEM"

Kaootiline audiovisuaalne kunstietendus muusika- teatri ja kunstitudengitega juhuslikes Rüütelkonna hoone ruumides.

1. juunil toimub Tallinna Vanalinna Päevade programmi ametliku osana rahvusvaheline audio-visuaalne kunstietendus “Gamaheh valem”, mille mille ideeks on lõimida omavahel erinevad kunstivaldkonnad (muusika, kunst, teater) kokku 4 tunni pikkusesse üritusse.

Üles astuvad kolme kunsti ja muusikaülikooli tudengid ja vilistlased. Etenduse kunstiliseks juhiks on Sasha Pepeljajev (Venemaa-Eesti) ja kogu etteaste on inspireeritud Ernst T. A. Hoffmanni jutustusest “Meister Kirp”.

Osalejate loomingust saab mõistatuslik kaasaegne audio-visuaalne ja kunstiline etendus, kus külastajaid ei ole piiratud ruumiliselt ega ajaliselt. Külastaja ise kaardistab etenduse ruumides liikumise ja otsustab, millisel moel ta lavastust naudib. Kohapeal on võimalus lahendada ka kunstietenduse müsteerium täites tühjad kohad sobilike elementidega labürintkaardil.

Millal: 1.06.2013  kell 15:00-19:00. Etendust esitatakse kolm korda järjest neljas paralleelses stsenaariumis. Vali ise, millal tuled ja millistes ruumides erinevate teemade ristumist naudid! 

Kus: Rüütelkonna hoones, Toompea, Kiriku plats 1

Lavastaja: Sasha Pepelyaev 

Kes: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia, Postinstrumentum, Taavi Tulev, OMA tsirkus, Teater Vene Teatrikool, NUKU stuudio, Ellerhein, Müstika tantsustuudio ja treenitud loomad...

Etendus on külastajatele tasuta
Külastajate arv piiratud 200 inimesega

Rohkem infot: Facebook.com/artupcareer           VAATA KA VIDEOT

Tudengite ettevõtlus- ja karjääriteed toetab kunstietenduse peasponsor Rocca al Mare. 

Poisid Rüütelkonna hoones proovis

Õppekäigul vanalinnas

Homme õppekäik vanalinnas

Eelmisel kolmapäeval jäi õppekäik vihma tõttu ära.
Homme plaanime uuesti, hommikul toimuvad kehalise kasvatuse  tunnid.
11.00 alustame Kevade t koolimaja juurest giididega eksursiooni tutvumaks linnamüüride, tornide ja  põneva ajalooga.
Õppevahenditest kirjutus-,  joonistusvahendid vajalikud.

PS Palun kooli tuua ka I osa lugemik, kellel veel toomata.

Tallinn kui tornide linn

Igal tornil oma lugu

http://vanalinnapaevad.ee/tallinn-tornide-linn

Ajaloolised Tallinna raekoja ning kirikute tornid kõrguvad häirimatus rahus XXI sajandi linnasagina kohal, kiirates suursugust rahu. Vihjates igavikule, osutavad nad taeva poole, Jumala auks ja linna iluks. Sundides meidki päid kuklasse ajama ning aega maha võtma, mõtlema ajalikust kestvamale, elu põhiväärtustele.

Maaisanda võimu sümbolina on tornidest meile tähtsaim Pikk Hermann, põline liputorn. Ainuüksi XX sajandil on siin järjepanu ning vaheldumisi lehvinud kuue erineva riigi lipud.

Oleviste kiriku torn, mis enne 1625. aasta piksetabamust oli tõenäoliselt maailma kõrgeim ehitis, on ühtlasi olnud hiiglaslikuks meremärgiks, meelitades kaupmehi ja huvireisijaid seilama Tallinna sadamasse.

Ürgset all-linna ümbritsev müür oma teravatipuliste tornide ringiga on seevastu otsekui hoiatus: vaenlane, ära tule! Tallinnal on olnud üks kõige vägevamaid kaitseehitiste komplekse Põhja-Euroopas. Linlased ei säästnud ei aega ega vaeva, et linna kindlustada. Ümbruskonna maades leidus alati vägivaldseid „kosilasi“, kes oleksid tahtnud saada isandateks tähtsal sõja- ja kaubateel oleva linna üle. Müürid ja tornid on linna hästi kaitsnud, ei ole lasknud vaenuvägedel rüüstata. Alles 1944. aastal osutusid vanad müürid ja vallid jõuetuks pommituslennukite poolt taevast vallandatud põrgu ees.

Keskaegse linnamüüri 46 müüri- ja väravatornist on tänaseks tervikuna alles vähem kui 30, ent me teame vanade piltide järgi, mis on meie kindlusehitistest kaotsi läinud või maapõue jäänud. Koos Toompea väikese ja suure linnuse tornidega ning Sadamatorniga oli Tallinnal keskaja lõpuks ühtekokku 67 kivist kaitsetorni.

Tallinn kui tornide linn pole tardunud minevikku. Alates hotell Viru püstitamisest 1971. aastal on uusi kõrghooneid järgnenud ridamisi. Teletorn oma 317 meetriga on peaaegu kaks korda nii kõrge kui omaaegne Oleviste. Moodsatest tornidest avanevad kaugvaated suudavad edukalt võistelda kirikutornidest nähtuvate linnulennuliste vaadetega. Kuniks jätkub elektrit, vuhisevad uute tornide tippu liftid, säästes vaatenautijate jalavaeva – meiegi ajastu tahab linnale pärandada midagi tõeliselt suurejoonelist, imetlusväärset järglastele.

Jüri Kuuskemaa

Liiklusteemaline televiktoriin

Õpilaspäevikute raha

Alanud on õpilaspäevikute tellimine, palun 2.75 üle kanda hiljemalt 3.juuniks
Aitäh!

Fotogalerii Haeska ekskursioonist

Imeliste fotode autor on Kutt Kaareni ema

Suur tänu!

 

Klassihommik 3.juunil

Praegu käivad ettevalmistused, läbirääkimised,esinemisnumbriteks  harjutamine jms
Pidu ise võiks alata kell 9.00
Lisan peagi infot.

Tõesti särasid!

 Tõesti särasid ehk õpetlik ja meeldejääv kontsert- pillitund.

 Kuulsin vaatajatelt ainult positiivset tagasisidet.

Poisid-rüütlid, proov ja esinemine

 Vanalinna päevade raames etendub 1.juunil kell 15.00-19.00 Rahvusvaheline audio-visuaalne kunstietendus “Gamahe valem”, Ernst T. A. Hoffmanni jutustuse “Master Floh”ainetel.

Kaasatud on  teatri, muusika ja kunsti tudengid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Kunstiakadeemiast, Royal College of Music in Stockholm. Kunstiline juht: Sasha Pepeljajev Toompeal (Kiriku plats 1)

Meie kooli 10 poissi saavad rüütlitena suurejoonelisest üritusest osa võtta.

Kostüümid saabusid Linnateatrist täna kooli, homme passitame ja vajadusel teeme lühemaks, jalas võiksid mustad kingad olla, põlvpükstega poistel valged põlvikud alla.

Proov kostüümidega kolmap kell 15.00 -15.30 Kiriku plats 1, lähen kooli juurest koos lastega.

Vajalikud ka mängupillid, habemed (ehk need lapsed, kellel habemed olemas ja seekord ei esine, saavad laenata)

Laupäeval on laste etteaste lõpuosas, nii et umbes 18.00 peaks kohal olema (täpsustan) Ise olen kõik see aeg seal etendust jälgimas.

Revalia poistekoori kevadkontsert

Armsale Paul Pärtlile

PALJU-PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!

Spordipäev ja sünnipäev

Spordipäev on seljataga, aeg on sünnipäevalapse muffineid maitsta.

Kirjandusfestival ja õppekäik Eesti Lastekirjanduse Keskusesse

Kirjandusfestival "Headread" lasteprogramm toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses 30.05-1.06.

  

MEIE KÜLASTAME LASTEKIRJANDUSE KESKUST REEDEL, 
31.MAIL KELL 12.00, 

ET KOHTUDA MIKA KERÄNENI JA ILMAR TOMUSKIGA.

Koolitunde sel päeval ei toimuda,
õppekäigule asume 11.00 kooli juurest.

Pidulik koolivorm 

Neljapäeval, 30. mail kell 12 kohtumine Kätlin Kaldmaa ja Kadri Hinrikusega

Reedel, 31.mail kell 12 kohtumine Mika Keräneni ja Ilmar Tomuskiga.

Ilmar Tomusk (1964) on Keeleinspektsiooni peadirektor ja kirjanik. Tema kõige tuntumad lastelood jutustavad krutskeid täis poisist Vollist: „Tere, Volli!“ (2007), „Volli vanad vigurid“ (2011, Kultuurkapitali lastekirjanduse auhind) ja „Volli kasvab suureks“ (2013). Volli kohta väidab autor ise, et tegemist pole mitte väljamõeldise, vaid päris inimesega. Selle kõrval on hakanud Tomusk kirjutama kriminaalse maiguga seikluslugusid nagu „Kolmanda A kriminalistid“ (2012) ja „Kriminaalsed viineripirukad“ (2013), mille kangelasteks on kaks Metsatuka gümnaasiumi koolilast, kes satuvad seiklustesse, mis viivad neid lausa väljaspoole Eestit – esimesel korral Soome ja teisel korral Šotimaale.

Mika Keränen (1973) on soome päritolu eesti kirjanik, kelle anne lõi särama seoses Tartus asuva laste salaseltsi Rampsu seiklustest rääkivate raamatutega „Varastatud oranž jalgratas“ (2008), „Peidetud hõbedane aardelaegas“ (2009, Kultuurkapitali lastekirjanduse auhind), „Vana roosa maja“ (2010) ja „Salapärane lillenäppaja“ (2011). Need lood ühendavad oskuslikult kriminaalsete elementidega lugu ja tugevat kohataju.

kell 14 kohtumine Kristiina Kassiga

Laupäeval, 1.juunil kell 12 kohtumine Sulev Olli, Jaanus Vaiksoo, Ilmar Trulli ja    Wimbergiga.  

Kõik üritused on tasuta.

Kõigil päevadel on kohapeal võimalik osta soodushindadega kirjanike raamatuid(10-12 eurot) ja võtta autogramme.

laupäeval, 1. juunil toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse   hoovis lasteraamatute vahetuslaat Sulle-Mulle.   

Kontsert esmasp hommikul

No küll säravad!

Peeter Margus (tromboonid, sackbut, basstrompet, eufoonium)

Erki Möller (trompetid, !üügelhorn, soprantromboon, metsasarv)

Madis Vilgats (tuubad, cimbasso)

Esmaspäeval, 27.mail

kell 8.55 Kevade maja saalis

ühine minek õp. Sepaga

8.40 väiksest koolimajast

(tänukaardid joonistasid meie tüdrukud)

http://www.laagrik.edu.ee

 Nii välimuselt kui ka kõlalt säravaid vaskpille tutvustavad teile Peeter, Erki ja 

Madis, kes igapäevaselt mängivad pilli ERSOs ja RO Estonia sümfooniaorkestris.
Kuna iga vaskpuhkpilli nagu trompet, tromboon, metsasarv ja tuuba ümber on
terve perekond eri suuruses ja vanuses sugulaspille ning pilt väga kirju, anname
teile paar head nippi nende süstematiseerimiseks ja meeldejätmiseks.
Loomulikult mängime helinäiteid erinevatest ajastutest, kus need instrumendid
kasutusel olid, seega vanamuusikast tänapäevani. Soovime lahti seletada
mõned rituaalid, mis lavalt publikule paistavad – miks orkester kummardab,
miks dirigent ühel pillimehel surub kätt ja teisel mitte jne. Räägime ka sellest,
kuidas peaks käituma kuulaja, et laval oleks hea musitseerida ja saalis mugav
kuulata.

 

Liblikad-kunstitööd

 Õrnad, vaiksed, värvilised liblikad...