Suur andmispäev
Raian
Ühel palaval suvepäeval, kui oli +37⁰C sooja, juhtus üks
ebatavaline lugu, nimelt lõvi oli kurb. See oli ebatavaline, kuna lõvi oli
muidu väga rõõmus. „Miks kuskil ei ole vett?“ mõtles ta. Lõvi otsis iga palmi
alt, mägede tagant ning lõpuks otsustas abi küsida maolt. Kui ta kohale jõudis,
oli madu kohe nõus ja tormas otsima. Mõne aja möödudes kuulis lõvi üht imelikku
heli, mis nagu hüüdis: „Vesi, vesi, leidsin vett!“ Lõvi sai aru, et see oli
madu. Ta jooksis mao juurde ning nägi suurt veekogu.
Kui lõpuks vesi oli lõvi kodus, mõtles too, et ei vajagi
enam vett ning otsustas selle hoopis maole anda, kuid madu polnud ja lõvi
kõndis minema. Kui lõpuks madu koju jõudis ja ämbrit nägi, kuhu oli kirjutatud
„kaelkirjak“, mõtles ta, et postimees on valesti lugenud ning viis selle
omanikule, kuid kaelkirjal oli selle lõvile viinud ja unustas sildi võtta.
Lõpuks viis madu ämbri kaelkirjaku majja, kuid majaomanikku polnud kodus ja
madu läks koju.
Kui kaelkirjak koju
jõudis, nägi ta, et lõvi on oma ämbri unustanud ja viis selle omanikule, kuid
teda polnud ning kaelkirjak jättis ämbri ukse taha. Kui lõvi koju jõudis ja
ämbrit nägi, sai ta aru, et on head teinud
Maailma lahkus
Kirke
Kaisa mängis haldjas Katariinaga. Katariina andis talle
võlutüki. Kaisa andis talle oma lillepärja. Hobune Karamella aga andis mõlemale
ühe veekuuli. Katariina andis hobusele ühe lipsu. Kaisa andis hobusele pärli.
Siis tuli Karolinea. Teised küsisid temalt: „Kas sina annad meile ka midagi?“
„Ei,“ ütles Karolinea.
0 kommentaari:
Postita kommentaar