31.1.13
Tulge ja nautige!
Lp lapsevanemad, vilistlased
16. veebruaril 2013 kell 15.00 toimub Estonia Kontserdisaalis Jakob Westholmi Gümnaasiumi 115. aastapäeva kontsertaktus. Esinevad kõik kooli koorid ja ansamblid, Jakob Westholmi Koolituskeskuse rahvatantsurühmad, Revalia poistekoor ja Carolina tantsustuudio. Kaastegevad vilistlased Arete Teemets, Anne Prommik, Iiris Vesik ja vilistlaskoor Ene Üleoja juhatusel . Esinejaid saadab instrumentaalansambel Joel Rasmus Remmeli juhendamisel ja G.Otsa nim Muusikakooli sümfooniaorkester Jüri-Ruut Kanguri dirigeerimisel. Kokku astub publiku ette üle viiesaja esineja. Müügil raamat „JWG 115“.
Tublidus ei tule tööta!
Peatun veel pisut eilsel võidul. Kuldne sära ei tule üleöö, lihtsalt juhuslikult, vaid on ikka eelneva töö tulemus ja sobiva hetkeseisu kokkulangevus.
Milliseid lisamaterjale oleme pooleteise aasta jooksul kasutanud?
"Sada vakka tarkuseteri", "Matemaatikaviktoriinid 1-4. klassile", "Väike nuputaja", IQ-testid, internetist- matemaatikavõistlus "Känguru" 3.-4. klassile, veebipõhine matemaatikavõistlus "Kuubik" 3.-5.kl, "Miksike", ise koostatud töölehed jne
Tublidus ei tule tööta, taibukus tahab treenimist!
Milliseid lisamaterjale oleme pooleteise aasta jooksul kasutanud?
"Sada vakka tarkuseteri", "Matemaatikaviktoriinid 1-4. klassile", "Väike nuputaja", IQ-testid, internetist- matemaatikavõistlus "Känguru" 3.-4. klassile, veebipõhine matemaatikavõistlus "Kuubik" 3.-5.kl, "Miksike", ise koostatud töölehed jne
Tublidus ei tule tööta, taibukus tahab treenimist!
30.1.13
Parimad nuputajad, palju õnne!
Ülesanded lahendatud, hea kerge olla...Tulemusi veel ei tea...
Els on üks kontserdi teadustajatest- vabalt, hästi teadustab.
Abituriendid tervitavad matemaatikuid imeliste muusikapaladega.
Pingelangus... kirjeldamatu- sõnatu tunne....võitjad allkirjastavad preemiaid.
Osales 26 Tallinna koolide võistkonda.
I Jakob Westholmi Gümnaasium
II Gustav Adolfi Gümnaasium
III Talinna Ühisgümnaasium
Tutvustamist meie klassi nuputajad ei vaja. Olgu vaid öeldud, et 1.klassist alates on neile lastele arvutamine ja nuputamine meeldinud ning ilma lisaülesanneteta pole mõtet õpetajal tundi minna, sest soov järjest rohkem ning raskemaid ülesandeid lahendada on püsiv, kasvav.Imetlen teie tahet ja töökust ning teen kõik, et teil huvi säiliks ning veel suuremad väljakutsed ootaksid ees ja saaksid ületatud.
Palju õnne võidu puhul! Aitäh vanematele!
29.1.13
Heategu on väärtus
„On asju, mis ajas lakkavad,
lagunevad, lahtuvad, lahustavad- ja on asju, mis seda mitte ei tee.
Üheks selliseks asjaks,
millel on jääv väärtus, on heategu.“
D.Kareva
Viimased õpilaste
loovjutukesed on heaks näiteks, et mõtetel on suur jõud ja väikese inimese südamest
tulevad sõnad kaaluvad üles nii mõnegi
kõrgel positstioonil oleva inimese
tühjad lubadused või hoolimatuse nõrgemate suhtes.
Loodan väga, et aastatega
mõistmine muutub veelgi selgemaks ja kristalsemaks; mõtted veelgi ausamaks ja
puhtamaks ning igapäevastest väikestest heategudest kasvab tugev kaitsekilp ükskõiksuse
ja ebaõigluse vastu.
Kaks kassi
Kaks kassi
Marko
Elasid kord kaks kassi. Üks kass oli noor ja teine vana.
Vana kass oskas ujuda, noor kass ei osanud ujuda. Noorele kassile meeldis
ronida.
Nad elasid ühes talus. Talu lähedal oli järv. Järve kõrval
oli vana mädanenud puukuur. Noor kass ronis kuuri katusel. Kuur hakkas ümber
vajuma. Vana kass nägi seda ja läks vaatama. Noor kass oli sees, vana kass läks
talle appi ja päästis noore kassi ära.
Kui nad veel surnud ei ole, elavad veel kaua-kaua.
28.1.13
Teade kolmapäeva kohta
KOLMAPÄEVAL, 30. JAANUARIL ALGUSEGA KELL 13.00 TOIMUB MEIE KOOLIMAJAS ÜLELINNALINE NUPUTAMISVÕISTLUS " ROSIN"(rõõmus,osav, sõbralik, innukas, nuputaja), kus võistleb 27 3-liikmelist 2-klasside võistkonda.
Meie kooli võistkond: KUTT, MARIA, ARTHUR- riietus pidulik koolivorm.
ELS palutud kontserti teadustama (pidulik koolivorm)
Üljäänud õpilastel lõpeb koolipäev kell 12.00, viimane tund jääb ära.
Meie kooli võistkond: KUTT, MARIA, ARTHUR- riietus pidulik koolivorm.
ELS palutud kontserti teadustama (pidulik koolivorm)
Üljäänud õpilastel lõpeb koolipäev kell 12.00, viimane tund jääb ära.
Kunstinäitus avatud
Sassi trompetihelid annavad kinnitust, et kohe-kohe avatakse näitus.
Väike performance meie klassi julgetelt kunstnikelt.
Tütarlasteansamblilt tervituslaulud.
Veel meie klassi andekaid joonistajaid õnnestus pildile jäädvustada.
Väike performance meie klassi julgetelt kunstnikelt.
Tütarlasteansamblilt tervituslaulud.
Veel meie klassi andekaid joonistajaid õnnestus pildile jäädvustada.
Aitäh ilusate piltide eest!
Aitäh ilusa esinemise eest!
27.1.13
Teisi peab aitama ja andeks andma
Teisi peab aitama ja andeks andma
Anett
On kirju sügispäev. Nelja päeva pärast hakkab talv. Kõik
loomad varuvad toitu. Orav korjab pähkleid, hiir teri, siil mustikaid, rebane
seeni, tihane kõiki marju, nugisele meeldivad ka seened. Nii korjas temagi
seeni.
Järgmisel päeval leidis siil koerakutsika, kes oli korvi
sees ja korvi peal oli silt, kus oli kirjas „Alfi“. „Küll on ilus nimi!“ ütles
tihane. Teisi peab aitama ja otsustas, et siil ja rebane hakkavad ta eest
hoolitsema.
Siil kolis siis mõneks ajaks rebase juurde. Nugis, hiir ja
orav olid väga kadedad. Ja otsustasid kutsika ära varastada. Kell kaksteist
öösel läks uks lahti, väga kõvasti.
Õnneks ärkas siil üles ja nägi vargaid. Nugis, hiir ja orav rääkisid ära, mis
kuri mõte neil oli.
Kätte jõudis hommik ja tuli välja, et oli kutsukese sünnipäev.
Alguses arvati, et nugist, hiirt ja oravat ei kutsuta. Aga otsustati neile
andeks anda. Kutsikas sai palju kinke, kus oli kirjas „Alfi“.
Suur andmispäev. Maailma lahkus
Suur andmispäev
Raian
Ühel palaval suvepäeval, kui oli +37⁰C sooja, juhtus üks
ebatavaline lugu, nimelt lõvi oli kurb. See oli ebatavaline, kuna lõvi oli
muidu väga rõõmus. „Miks kuskil ei ole vett?“ mõtles ta. Lõvi otsis iga palmi
alt, mägede tagant ning lõpuks otsustas abi küsida maolt. Kui ta kohale jõudis,
oli madu kohe nõus ja tormas otsima. Mõne aja möödudes kuulis lõvi üht imelikku
heli, mis nagu hüüdis: „Vesi, vesi, leidsin vett!“ Lõvi sai aru, et see oli
madu. Ta jooksis mao juurde ning nägi suurt veekogu.
Kui lõpuks vesi oli lõvi kodus, mõtles too, et ei vajagi
enam vett ning otsustas selle hoopis maole anda, kuid madu polnud ja lõvi
kõndis minema. Kui lõpuks madu koju jõudis ja ämbrit nägi, kuhu oli kirjutatud
„kaelkirjak“, mõtles ta, et postimees on valesti lugenud ning viis selle
omanikule, kuid kaelkirjal oli selle lõvile viinud ja unustas sildi võtta.
Lõpuks viis madu ämbri kaelkirjaku majja, kuid majaomanikku polnud kodus ja
madu läks koju.
Kui kaelkirjak koju
jõudis, nägi ta, et lõvi on oma ämbri unustanud ja viis selle omanikule, kuid
teda polnud ning kaelkirjak jättis ämbri ukse taha. Kui lõvi koju jõudis ja
ämbrit nägi, sai ta aru, et on head teinud
Maailma lahkus
Kirke
Kaisa mängis haldjas Katariinaga. Katariina andis talle
võlutüki. Kaisa andis talle oma lillepärja. Hobune Karamella aga andis mõlemale
ühe veekuuli. Katariina andis hobusele ühe lipsu. Kaisa andis hobusele pärli.
Siis tuli Karolinea. Teised küsisid temalt: „Kas sina annad meile ka midagi?“
„Ei,“ ütles Karolinea.
Headus ja kurjus
Headus ja kurjus!
Elisabeth
Ühel pööningul elasid nukud, kelle nimed olid Naari ja Saara
ja nendega koos elasid veel Keer, Kiki ja Mooni Viktoria. Tolmurull Keer elas
kummuti all ning hiir Kiki oli tema naaber. Kass Mooni Viktoria elas ühes vanas
mänguasjakastis. Nad olid kõik sõbrad.
Kuid ühel päeval hakkas Keer nukke taga ajama. Ta ajas ja
ajas, kuid ta väsis. Nukud jooksid rutuga Mooni Viktoria juurde, kuid Mooni
ainult urises ja mjäugus nende peale. Naari ja Saara lootsid, et Kiki aitab
neid. Kiki tuligi neile appi. Kiki peatas Keeru ja küsis talt: „Miks sa
niimoodi tormad?“ „Tõmbetuul keerutas mind teie taga, sellepärast ma teid
ehmatasingi. Oleme sõbrad edasi!“ Ja kõik elasid õnnelikult pööningul.
Tagastatud lahkus
Tagastatud lahkus
Els
Ühes metsas elas roosa jänes. Ta elas suure elurajooni
keskel. Talle meeldis seal elada. Ühel päeval tuli metsa tsirkus. Roosa jänes
läks vaatama, kas tsirkus ikka päriselt ka siia väiksesse külakesse tuli. Kui
roosa jänes kohale jõudis, nägi ta suurt punast telki. Lähemale jõudes kuulis
ta: „Jänes, palun aita mind siit puurist välja!“ jänes läks hääle suunas puuri
juurde ja nägi seal suurt kollast lõvi. Roosa jänes aitas lõvi puurist välja
ning ütles: „Kas sina tulid koos tsirkusega?“ Lõvi ütles: „Jah, muidugi!“ ja
kaks sõpra läksid edasi. Hakkas hämarduma ja lõvi tegi ettepaneku puhata, ka
jänes oli sellega nõus. Järgmisel hommikul ärkasid nad suure kisa peale, nimelt
ühe lapse karjumise peale. Lapse vanemad tulid ka kohe sinna ja tahtsid
imestusest pikali kukkuda. „Roosa jänes!“ karjatas ema ja tahtis jänese enda
kätte krabada, kuid lõvi astus vahele ja päästis jänese. „Nüüd oli see
tagastatud lahkus,“ sõnas jänes ja sõbrad olid mõlemad ühel meelel.
Tagastatud lahkus
Iti
Paar päeva tagasi sügisel, täpsemalt 9. Oktoobril juhtus
midagi erilist. Muki läks otsima seeni, kuid tal tuli pika kõndimise peale
joogijanu. Ta läks lähedal asuvasse Rebase Reinu koopasse ja küsis: „Kas ma
saaksin sinult natuke vett?“ „Ei, mina sulle vett ei anna. Mine Emajõe äärde ja
joo seal nii palju kui soovid.“ Muki läks Emajõe äärde. Seal kohtas ta Miisut.
Muki küsis: „Miisu, mis sa siin teed?“ „Joon.“ „Mina tulin ka jooma.“ Muki jõi
janu täis ja läks seeni edasi korjama. Tee peal nägi ta Jussi. Juss küsis: „Kas
sa annaksid mulle seeni?“ muki nõustus kohe ja andis Jussile 10 seent, endale
võttis 8 seent. Ning Muki läks koju ja sõi seened ära.
Järgmisel päeval läks Juss jalutama. Ta kohtas teepeal
Mukit. Mukil oli kõht väga tühi ning ta küsis: „Kas sa oleks nii lahke ja
annaks mulle seeni?“ „Suurima heameelega, aga sa pead siis minu juurde tulema.“
„Olgu!“ Ja siis nad läksidki Jussi juurde. Ja kui Muki ja Juss surnud ei ole,
jagavad nad asju tänaseni.
Vee jagamine
Vee jagamine
Romet
Ühel väga kuumal päeval, Egiptuse kõrbes, ei olnud loomadel
vett, välja arvatud eeslil. Eeslil oli väike veekogu, mida ta hoolega valvas.
Kõik eesli sõbrad: kaelkirjak, kilpkonn ja kits küsisid luba vett juua. Eesel
ütles kõigile, et tema ei anna kellelegi vett, sest siis võib see ju otsa
saada.
Järsku tuli eeslil meelde, et sõpradega jagatakse asju. Ta
õppis seda koolis. Sellest ajast peale jagas eesel teistega vett.
Head sõbrad
Head sõbrad
Annabel
Ühel külmal suvepäeval oli kõrbes hakanud lund sadama ja
kõigil loomadel oli väga külm. Papagoi läks orava juurde. Papagoi palus:
„Kallis orav, kas sul on mulle midagi sooja anda?“ Orav ütles: „Kahjuks ei ole,
aga ma võin sulle kuuma kakaod anda.“ „Aitäh, orav!“ ütles papagoi ja astus
sisse. Mõne aja pärast koputas uksele haldjas ja anus: „Palun anna mulle midagi
sooja.“ Orav ütles: „Kahjuks mul pole midagi anda. Aga ma võin sulle anda kuuma
kakaod.“ „Aitäh,“ ütles haldjas ja astus sisse. Kui ta märkas papagoid, küsis
ta: „Mis sina siin teed?“ papagoi
vastas: „Ma tulin sooja kakaod jooma.“ Nad tegid koos pannkooke ja jõid kuuma
kakaod. Varsti jäid magama. Kui nad hommikul ärkasid, nägid nad ühte tüdrukut.
Nad olid väga hirmul, sest ei olnud näinud mitte kunagi ühtegi tüdrukut. Tüdruk
küsis: „Kes teie olete? Mina olen tüdruk Kätlin.“ Nad tutvustasid ennast
tüdrukule.
Maria
Ükskord enne sügist hüppas jänes Juss metsas ringi ja
komistas puu juure otsa. Ta sai jalale väga haiget ja ei saanud enam edasi
hüpata. Jänkust jooksis mööda rebane Rein. Rein nägi, et jänesel käpp valutab
ja ta otsustas abi kutsuda. Kui rebane otsis abi, nägi ta linnuke Tsirtsu mööda
lendamas. Rebane rääkis linnukesele jänese õnnetusest. Koos otsustasid nad veel
abi kutsuda. Ühel lagendikul nägid nad
väikest tüdrukut marju korjama. Loomad palusid tüdruku appi. Kolmekesi mindi
jänest otsima. Linnuke lendas ees ja näitas teed. Jänese juurde jõudes nägid
nad, et sipelgad olid asunud jänest ründama. Tüdruk võttis jänese sülle ja viis
ta sipelgate juurest minema. Sellest ajast peale on nad lahutamatud sõbrad.
Freia
Oli suvi. Kõik lapsed olid koolist minema jooksnud. Vanaema
tuli Liinale külla ja kinkis talle merisea. Liina oli väga õnnelik. Ta pani loomale nimeks
Pipi. Liina läks järgmisel päeval nädalaks ajaks laagrisse ja võttis Pipi
kaasa. Laagris oli üks poiss, kes oli Liina peale kade. Ta tahtis endale
merisiga, aga tal polnud. Ta otsustas teeselda. Et ta vihkab loomi. Poisi nimi
oli Matt ja ta hakkas Liinat narrima.
Ühel päeval kui Matt jälle Liinat narris, nägi seda Tom ja
ajas Matti ära. Liina tänas Tommi. Matt ei kiusanud Liinat enam üldse ja
Liinast ja Tommist said parimad sõbrad.
Rudolf
Ükskord läksid Kutt ja Rudolf samasse kooli. Nad said väga
headeks sõpradeks. Ükskord kutsus Kutt Rudolfi enda poole. Nad läksid Kuti
poole päris kaua. Kui Rudolf ja Kutt jõudsid Kuti poole, hakkasid kohe arvutiga
mängima. Kuti isa ütles, et ei tohi liiga palju arvutis mängida. Kutt ja
Rudolf ütlesid: „Okei.“ Kutt ja Rudolf hakkasid muid mänge mängima. Rudolf tegi
ükskord sohki. Kutt ei olnud enam Rudolfi sõber. Nüüd kutsus Rudolf Kuti külla.
Rudolfi juures said Kutt ja Rudolf uuesti sõpradeks.
Lahked sõbrad
Arthur Rohan Ait
Siil ja öökull lähevad kooli. Siil küsib öökullilt: „Ma
unustasin pliiatsi koju, kas sa võid mulle laenata?“ Öökull laenab hea meelega.
Siil tänab väga. Päev hiljem küsib öökull siililt: „Kas sa võid mulle teritajat
laenata?“ „Võin ikka!“ ütleb siil lahkelt. Sõbrad on ikka lahked sõprade vastu.
Headus tuleb alati tagasi
Headus tuleb alati tagasi
Paul Pärtel
Elas kord tore jänesepere: usin jänese-Juss oma ema-isaga.
Polnud nad mingid rikkad, vähesegagi. Aga hingelt alati lahked ja päikeselised.
Kohtas kord jäneseema lumisel väljal põdurat põtra. Oli
teine nii hädine ja hall, et lausa hale hakkas. Jänes jäi mõttesse. Mõne aja
pärast põrkas ta kokku väsinult toidupoolist otsiva metsseaga. Jänese süda
muutus raskeks. Ruttu kalpsas ta koduurgu ja saatis vapra jänese Jussiga
toidumoona nii tõbisele põdrale kui ka
metssealegi. Oma sahver jäi üsna tühjaks
…
„Pole midagi,“ mõtles haavikuemand: „Vähemalt mõnelegi sain
sellega murekoormat kergendada ja rõõmu tuua.“ Äkki kostis sahvri nurgast
vaikset piiksumist – seal värises väeti hiireke, silmad näljast vesised. „Oot,
oot! Küll leiame sullegi midagi!“ lohutas jäneseema.
Jõuluõhtuks oli jänesepere toidumoon otsas. „Pole midagi,“
lausus jäneseisa, „eks jõulud peame järgmine aasta …“ Siis aga kostus ukse taga
kobistamist. Kui väle jänesepoeg ukse avas, seisid seal metssea, põdra ja hiire
pered – täiskoosseisus, suured kotid head ja paremat toidukraami täis. Nad
tulid jäneseperet tänama.
25.1.13
Esmaspäeval näituse "Aastaajad"avamine
Näituse pidulik avamine kell 14.00
Ootame avamisele kõiki autoreid
(pidulik koolivorm seljas) koos vanematega.
Esinejatega (Lembe, Els, Sass, Kutt, Rudolf) läheme varem, et kostüüme vahetada ja esienemispaigaga tutvuda.
Kõigile huvilistel jääb näitus avatuks 9.veebruarini.
Olete oodatud vaatama!
24.1.13
Tangram

Tangram
on Hiinast pärist ruudukujuline seitsmest kindlast geomeetrilisest kujundist koosnev piltmõistatus.
on Hiinast pärist ruudukujuline seitsmest kindlast geomeetrilisest kujundist koosnev piltmõistatus.
Neid seitset osa
omavahel kombineerides saab luua tuhandeid uusi kujundeid.
Tangrami reeglid:
kasuta iga pildi juures kõiki 7 tükki,
Tükid ei tohi kattuda,
Igatükk peab
naabertükiga servast kokku puutuma.
Arendab
visuaal-ruumilist mõtlemist, soodustab ajupoolkerade koostööd, sest tükkide
paikaseadmisse on enamasti mõlemad käed kaasatud.
Tangrami mõistatusi
saad lahendada , kui huvi on:
Gomokot mängimas
Turniirile läksid Sass, Arthur ja Maria. Kuidas neil seal läks- veel ei tea.
Homme saavad teised soovijad turniiril koolikaaslastega mõtlemisteravust proovida.
Rõõmu valmistas ka oma klassikaaslastega mängimine. Ja muidugi õpetaja Antsuga. Aitäh!
Homme saavad teised soovijad turniiril koolikaaslastega mõtlemisteravust proovida.
Rõõmu valmistas ka oma klassikaaslastega mängimine. Ja muidugi õpetaja Antsuga. Aitäh!
Tellimine:
Postitused (Atom)