Et oleks laual lõhnav leib...

 RUKKILEIB

MEIE LAUAL

ON TERVIS

 VANASÕNAD

_ Maailm püsib viljateral.

_ Viljapõllust näed peremeest.

_ Kuidas küli, nõnda vili.

_ Leib, sool, vesi, tuli – need on vanemad kui meie.

_ Leib on vanem kui meie.

_ Homseks hoia leiba, aga mitte tööd.

_ Lihata võid elada, ei leivata.

_ Leiba hammusta kahe hambaga, liha ühe hambaga.

_ Leib on kibe kätte saada,aga magus süüa.

_ Oma teenitud leib on magus.

_ Kel amet, sel leiba.

_ Leib on peremees.

RUKIS ON PÕHJAMAA LEIVAVILI. TA KANNATAB KLIIMA KARMUST
JA MULLASTIKU KEHVUST, TEMAST KÜPSETATAKSE LEIB,
MIDA MEILE EI SUUDA ASENDADA ÜKSKI PAGARITOODE.

NISU KASVATATAKSE MAAILMAS PEAAEGU KÕIKJAL, KUS
TAIMEKASVATUS ON VÕIMALIK. AASTARINGSELT KÄIB MEIE
PLANEEDIL KUSAGIL NISULÕIKUS, SEST NISU KÜPSEB ERI
POOLKERADEL JA VÖÖNDEIS ERINEVAL AJAL. NISU ANNAB KA
SUURIMA KOGUSAAGI.

ODER KOOS NISUGA ON ÜKS VANEMAID PÕLLUKULTUURE. ODRAST
VALMISTATAKSE KRUUPE, TANGU, JAHU NING
LOOMAJÕUSÖÖTA.

KAER ANNAB JÕUDU HAIGETELE JA VÄIKESTELE LASTELE. VAREM
MOODUSTAS KAER LOOMASÖÖDA PÕHIOSA. ERITI RASKET
TÖÖD TEGEVALE HOBUSELE ANTI KAERU.