Meis kõigis on midagi erilist ja kui kogu
südamest järgida salasoove, oled võimeline
kes teab kui suurteks tegudeks.
/P.Brown/
Ilusat algust uues koolis!
30.9.11
Kaur Oskari viimane koolipäev JWG-s
29.9.11
Naljaluuletus
MIS MEES?
ROMET ON RAHULIK RAHAMEES,
KUTT ON KUUM JA KUULUS MEES.
RUDOLF ON RÕÕMUS RALLIMEES,
KAUR ON KAVAL KROSSIMEES.
SASS ON SALASPIOONMEES,
MARKO ON MUHE MOTOMEES.
JÜRGEN ON JWG JUUSTUMEES,
KRISTIJAN ON KALLIS KALAMEES.
ARTUR-ARMAS AJALOOMEES,
PAUL-PÕNEV PIIRIVALVEMEES.
/Kollektiivne looming/
ROMET ON RAHULIK RAHAMEES,
KUTT ON KUUM JA KUULUS MEES.
RUDOLF ON RÕÕMUS RALLIMEES,
KAUR ON KAVAL KROSSIMEES.
SASS ON SALASPIOONMEES,
MARKO ON MUHE MOTOMEES.
JÜRGEN ON JWG JUUSTUMEES,
KRISTIJAN ON KALLIS KALAMEES.
ARTUR-ARMAS AJALOOMEES,
PAUL-PÕNEV PIIRIVALVEMEES.
/Kollektiivne looming/
Plastiliinist lilled
Slideshow sügislilledest avaneb uues aknas. Vaatamiseks vajuta play-nuppu ning varu mõned sekundid aega. Ära unusta kõlareid sisse lülitamast.
Alanud on koolisisene fotokonkurss SÜGISENE TALLINN.
Otsi kaamera välja ja püüa tabada koloriitseid hetki sügiseses Tallinnas.
Lemmikfotod ilmuta suuruses 15x21 cm ning too hiljemalt teise veerandi alguseks kooli.
Oma võistlustööle mõtle ka pildi allkiri.
Maria on trampoliini ehk batuudihüpetes meister,
Arthurile on edu toonud jalgpallimäng.
Rõõmustame silmapaistvate saavutuste üle ja soovime visadust jätkata!
TERVES KEHAS TERVE VAIM
H. Jänes
Õppimine on vaimne töö. Sellega sa treenid oma aju. Iga õppeaasta jooksul areneb su mälu, suurenevad vaimsed võimed ja süvenevad teadmised. Kiire vaimse arengu kõrval kipub kehaline areng enamasti aeglustuma, sest suure osa päevast istud sa raamatu taga. Koos kehalise arengu aeglustumisega muutub vere koostis, langeb südame töövõime, nõrgeneb nägemine jne. Kooliaasta lõpuks nii vaimne kui ka kehaline töövõime väheneb ja organism nõrgeneb. Tekib kevadväsimus - sa muutud uniseks, loiuks ja koolitöö ei edene kuidagi. Suvel on olukord vastupidine. Suvise koolivaheaja jooksul kehaline areng kiireneb, vaimne aeglustub.
Teadlased on leidnud, et tunniplaane oleks vaja muuta. Igapäevane võimlemistund tagaks õpilase igakülgsema arengu õppeaasta jooksul. Aga kooli võimlemistundidestki jääb napiks. Kehakultuuriga tegele ka vabal ajal - mängi palli, suusata, uisuta, uju, sõida rattaga, matka, aita isa ja ema aias või mõne muu töö tegemisel. Mängi luure- ja röövlimänge, peaasi - ära konuta toas diivanil.
Lihaste jõud suureneb kehaliste harjutuste ja kehalise töö mõjul seetõttu, et töötavasse lihasesse voolab rohkem verd, mis toob kaasa rohkem toitaineid. Lihasekiud saavad kasvada ja tugevneda. Uusi lihasekiude tekib juurde. Silmaga võib näha, kuidas lihased treeningu mõjul suurenevad. Lihaste arenemine arendab ka luustikku. Sellepärast kehaliselt treenitud inimese kehaehitus ja kehahoiak ongi meeldivad. Ta liigutused on kiired, sujuvad, osavad ja täpsed. Ta on vastupidav ja karastatud.
Peale lihaste ja luude arendab kehakultuur ka kõiki teisi elundeid. Lihaste kokkutõmbumine soodustab vere voolamist veresoontesse. Paraneb kogu verevarustus, kõik rakud saavad rohkem toitu ja hapnikku. Kehalisel tegevusel tugevneb ka südamelihas. Paraneb kopsude tegevus. Kogu keha saab rohkem hapnikku. Pärast kehalist pingutust on "kondid pehmed" ja lihased väsinud, kuid tuju hea. Pärast sportimist on pea palju selgem ja õppimine hõlpsam, sest vaimse tööga tegelev osa ajust sai puhata.
TÄNANE HOMMIK ALGAS PADUVIHMA JA KÕVA MÜRISTAMISEGA. VÄLGUNOOLED SÄHVISID TAEVAS. SUVI MÕTLES:"MA EI TAHA VEEL ÄRA MINNA!" SELLEPÄRAST TA NIIMOODI TEGIGI.
MEIE TÄNANE KOOLIPÄEV OLI TÄIESTI ERINEV TEISTEST PÄEVADEST. ESIMENE TUND OLI MEISTERDAMINE. KÕIK LAPSED VÕTSID OMA LOODUSLIKUD MATERJALID VÄLJA JA HAKKASID KOMPOSITSIOONE MÕTLEMA. KAASA OLI TOODUD VÄRVILISI LEHTI, KASTANIMUNE, TAMMETÕRUSID, ERINEVAID OKSI, KÄBISID, MARJU, LILLI...
TAMMETÕRUDEST TEHTI INIMESI JA LOOMI, MEISTERDATI DŽUNGEL, KÕRVITSA SISEMUS TEHTI TÜHJAKS, MILLEST TULI VÄLJA NÄGU. RAIAN TEGI 17 ASJA. KÕIK TÖÖD TULID VAHVAD, KLASS OLI TÄIDETUD LOODUSE LÕHNAGA JA OLI NII KAUNIS. KÕIK LAPSED OLID RAHUL OMA VÕRRATUTE TÖÖDEGA.
1.A KLASSI LAPSED TAHTSID VIHMAST HOOLIMATA SÜGISJOOKSULE MINNA. LÄKSIME KASSISABA PARKI, KUS SPORTLIKUD LAPSED JOOKSID JA TEISED LAPSED KORJASID ENDA KOTTIDESSE SÜGISANDE.
KUI KOOLI JUURDE TAGASI JÕUDSIME, HAKKAS PÄIKEGI EREDALT PAISTMA.
KLASSIS MÕISTATASIME SÜGISEGA SEOTUD MÕISTATUSI.
PÄEVA LÕPUL OTSUSTASIME SÜGISE ALGUSEST VEEL JUTU KIRJUTADA. SELLINE TA TULIGI.
/RAIAN, KUTT, RUDOLF, MARI, KAROLIN, ANETT, MARKO/
REEDEL LÕPPES SUVI KAHJUKS JA SAABUS SÜGIS. AGA SUVI HAKKAS VIHASEKS, TA MÜRISTAS.
KUI HOMMIK SAABUS, SIIS OLIME VÄGA ÕNNELIKUD, SEST TÄNA TULEB VÄGA ERILINE PÄEV KOOLIS. TÄNA PIDIME SÜGISJOOKSU TEGEMA.
/ANNABEL/
TÄNA, 23.09 PEAB ALGAMA SÜGIS, ENT PÄEV EI ALANUD ÜLDSE HÄSTI. VARAHOMMIKUL MÜRISTAS, SADAS RAHET JA LÕI VÄLKU.
JA SIIS LÕPUKS, KUI SAIN KOOLI MINNA, OLIN VÄGA RÕÕMUS. ENT OH MILLINE EBAÕNN! MA OLIN TULNUD KOOLI DRESSIDES -NAGU PIDI, AGA UKSE PEAL OLI SILT- SÜGISJOOKS JÄÄB ÄRA, TOIMUVAD TUNNID. AGA MUL POLNUD ISEGI ÕPPIMISASJU KAASAS JA MA ARVASIN, ET TOIMUVAD TUNNID. ME HAKKASIME HOOPIS MEISTERDAMA JA MA OLIN ÕNNELIK!
/ELS/
TÄNA ALGAB SÜGIS. MA ÄRKASIN MÜRISTAMISE PEALE. MA LÄKSIN KOOLI. ME LÄKSIME ÕUE KOOS KLASSIGA JA KORJASIME LEHTI, VILJU JA OTSISIME SÜGIST.
/LIISA/
PARGIS SÜGIST OTSIMAS.
JOOKSURAJAL... POISID POLE MITTE AINULT KIIRED JOOKSJAD, VAID KA AITAVAD TÜDRUKUTE JOPESID HOIDA. NAERMA AJAB KÜLL, AGA ÕPETAJA KORRALDUSE VASTU EI SAA...
TÜDRUKUD STARDI EEL...
MINA OLEN MARIA. TÄNA ON ESIMENE SÜGISE PÄEV. SÜGISKUU ALGAS PAAR NÄDALAT TAGASI.
KOOLIPÄEV OLI KA ERINEV PÄEV, SEST MÕNED TUNNID OLID MÕNEDE TEISTE TUNDIDEGA KOKKU PANDUD. AGA MEIL OLI VÄGA-VÄGA LÕBUS.
HOMMIKUL, KUI ÄRKASIN MA,
VIHMA PLADISTAS.
SÖÖGILAUDA ISTUSIN,
SÖÖMA ENNAST KISKUSIN.
KUI ÕUE ASTUSIN,
EMAGA HEAD AEGA JÄTSIN.
KOOLI PEAGI JÕUDSIN MA,
RÕÕMSALT MEISTERDASIN KA.
JOOKSMAS KÄISIN MA,
PÄEV OLI VÄGA HEA.
/LEMBE/
ME TULIME KOOLI DRESSIDES, AGA UKSEL OLI SILT- SÜGISJOOKS JÄÄB ÄRA. LAPSED LÄKSID KLASSI ÜHISKOMPOSITSIOONI TEGEMA, PÄRAST SEDA KORIDORI VIHMAVARJU EHTIMA. KUI OLI VALMIS, LÄKSIME GARDEROOBI RIIETUMA. NII KUI VÄLJA SAIME, HAKKAS SADAMA JA PIDIME KORIDORI JÄÄMA. KUI VIHM VÄHEMAKS JÄI, SAIME VÄLJA. LÄKSIME PARKI SÜGIST OTSIMA. ME JOOKSIME JA OTSISIME SÜGIST NING MEIL OLI VÄGA LÕBUS.
/FREIA/
SÜGISEL ON VÄRVILINE MAAILM. SÜGISEL ON VIHM JA PÄIKE. NAD MOODUSTAVAD VIKERKAARE. LEHED ON JUBA VÄRVILISED. ME KORJAME KASTANEID JA ME TEGIME KASTANITEST LOOMI, USSE JA INIMESI.
/PAUL/
KUI MA TÄNA KOOLI LÄKSIN, SIIS SADAS KÕVASTI VIHMA . MA JOOKSIN KIIRESTI KOOLIMAJJA, ET SAAKS VIHMA KÄEST ÄRA. MA MÄNGISIN , KUNI TUNNID ALGASID, SIIS ME MEISTERDASIME. MINA TEGIN KASATANIMUNADEST JA HAMBAORKIDEST AUTO. SIIS LÄKSIME ÕUE JA JOOKSIME.
/SASS/
IGA PERE ON ERINEV. POLE TÄHTIS, MITU INIMEST PERES ELAB. TÄHTIS ON, ET KÕIGIL PERELIIKMETEL OLEKS HEA KOOS OLLA.
MISSUGUNE ON ÕNNELIK PERE?
MÕNED ERINEVAD LAHENDUSED TEILE VAATAMISEKS. LASTE LOOVUSEL POLE PIIRE, KÕIK TÖÖD ON OMANÄOLISED JA AINULAADSED, SUURE PÜHENDUMISEGA TEHTUD. KUI VEEL JÕUAKS KÕIK JUTUD ÄRA KUULATA, MIS NENDE PILTIDEGA KAASAS KÄIVAD!?
KUNA MÕNED TÖÖD ON VEEL LÕPETAMATA, SIIS NÄITUSELE ON PISUT VARA KUTSUDA.
SASS RÕÕMUSTAS MEID OMA IMELISE PILLIMÄNGUOSKUSEGA.
EKS MUUSIKA, RÕÕM JA HEADUS OLEGI KÕIGILE JAGAMISEKS.
AITÄH SULLE, SASS!
28.9.11
Sõbralikud sõnad
LEPATRIINU ÕIE OLI ÕNNETU JA KURB, SEST KARU OTT OLI TEDA MÕTLEMATULT SOLVANUD. OTI ÖELDUD SÕNAD TEGID ÕIELE HAIGET. ÕDE ÕNNE KÜLL KINKIS VÕILILLI, KUID ÕIEL EI HAKANUD LÕBUS....
KUIDAS KÄITUDA NII, ET MÕTLEMATUD SÕNAD SUUST EI LIPSAKS?
KUIDAS MINNAKSE TÜLLI JA KUIDAS LEPITAKSE? KUIDAS ANDEKS PALUDA?
MISSUGUSED ON HEAD SÕNAD, MIDA VÕIB ALATI SÕBRALE ÖELDA?
TÄNA KIRJUTASIME VÄIKESTELE SEDELITELE SÕBRALIKKE SÕNU JA MÕTTEID, ET ÕPPIDA HEAD JA ILUSAT KAASLASTEGA JAGAMA. SEE ÕNNESTUS SUUREPÄRASELT!
Õunad, hobid ja medalid...
Rudolfi medalite kollektsioon on juba praegu muljetavaldav. Hetkel on kõige kallim Helsingi CUP-ilt suvel saadud kuldmedal.
Paul Pärteli lemmikala on orienteerumine, esimene võitki käes.
Džuudopoiss Kaur Oskar unistab punasest vööst. Surume pöidlad pihku!
Kristijanile meeldib kergejõustik, eriti jooksmine.
Et väikesed spordipoisid ja -tüdrukud vajaliku koguse vitamiine saaksid, selle eest on lahkesti hoolitsenud Kirke ja Arthuri vanemad. Aitäh punapõsiste ja imemaitsvate õunte eest!
27.9.11
Fotokonkurss
Alanud on koolisisene fotokonkurss SÜGISENE TALLINN.
Otsi kaamera välja ja püüa tabada koloriitseid hetki sügiseses Tallinnas.
Lemmikfotod ilmuta suuruses 15x21 cm ning too hiljemalt teise veerandi alguseks kooli.
Oma võistlustööle mõtle ka pildi allkiri.
RAPUNTSEL
VENDADE GRIMMIDE MUINASJUTUL PÕHINEV LUGU KAUNIST TÜDRUKUST, KES KASVAB ÜLES SULETUNA ÜKSILDASSE TORNI, MILLEL PUUDUVAD UKSED NING TREPP, ON VAID ÜKS KÕRGEL ASETSEV AKEN. AINUKESEKS ÜHENDUSEKS MUU MAAILMAGA ON NEIULE TEMA MUINASJUTULISED PIKAD JUUKSED…
AUTORID JACOB ja WILHELM GRIMM
LAVASTAJA KADRI KALDA
1A KLASSI ÜHISKÜLASTUS NUKUTEATRISSE TOIMUB
6. OKTOOBRIL KELL 11.00
PILET 6.40 EUR
ÜLEKANNE TASUDA HILJEMALT 1. OKTOOBRIKS
AUTORID JACOB ja WILHELM GRIMM
LAVASTAJA KADRI KALDA
1A KLASSI ÜHISKÜLASTUS NUKUTEATRISSE TOIMUB
6. OKTOOBRIL KELL 11.00
PILET 6.40 EUR
ÜLEKANNE TASUDA HILJEMALT 1. OKTOOBRIKS
Terves kehas terve vaim!
Maria on trampoliini ehk batuudihüpetes meister,
Arthurile on edu toonud jalgpallimäng.
Rõõmustame silmapaistvate saavutuste üle ja soovime visadust jätkata!
TERVES KEHAS TERVE VAIM
H. Jänes
Õppimine on vaimne töö. Sellega sa treenid oma aju. Iga õppeaasta jooksul areneb su mälu, suurenevad vaimsed võimed ja süvenevad teadmised. Kiire vaimse arengu kõrval kipub kehaline areng enamasti aeglustuma, sest suure osa päevast istud sa raamatu taga. Koos kehalise arengu aeglustumisega muutub vere koostis, langeb südame töövõime, nõrgeneb nägemine jne. Kooliaasta lõpuks nii vaimne kui ka kehaline töövõime väheneb ja organism nõrgeneb. Tekib kevadväsimus - sa muutud uniseks, loiuks ja koolitöö ei edene kuidagi. Suvel on olukord vastupidine. Suvise koolivaheaja jooksul kehaline areng kiireneb, vaimne aeglustub.
Teadlased on leidnud, et tunniplaane oleks vaja muuta. Igapäevane võimlemistund tagaks õpilase igakülgsema arengu õppeaasta jooksul. Aga kooli võimlemistundidestki jääb napiks. Kehakultuuriga tegele ka vabal ajal - mängi palli, suusata, uisuta, uju, sõida rattaga, matka, aita isa ja ema aias või mõne muu töö tegemisel. Mängi luure- ja röövlimänge, peaasi - ära konuta toas diivanil.
Lihaste jõud suureneb kehaliste harjutuste ja kehalise töö mõjul seetõttu, et töötavasse lihasesse voolab rohkem verd, mis toob kaasa rohkem toitaineid. Lihasekiud saavad kasvada ja tugevneda. Uusi lihasekiude tekib juurde. Silmaga võib näha, kuidas lihased treeningu mõjul suurenevad. Lihaste arenemine arendab ka luustikku. Sellepärast kehaliselt treenitud inimese kehaehitus ja kehahoiak ongi meeldivad. Ta liigutused on kiired, sujuvad, osavad ja täpsed. Ta on vastupidav ja karastatud.
Peale lihaste ja luude arendab kehakultuur ka kõiki teisi elundeid. Lihaste kokkutõmbumine soodustab vere voolamist veresoontesse. Paraneb kogu verevarustus, kõik rakud saavad rohkem toitu ja hapnikku. Kehalisel tegevusel tugevneb ka südamelihas. Paraneb kopsude tegevus. Kogu keha saab rohkem hapnikku. Pärast kehalist pingutust on "kondid pehmed" ja lihased väsinud, kuid tuju hea. Pärast sportimist on pea palju selgem ja õppimine hõlpsam, sest vaimse tööga tegelev osa ajust sai puhata.
25.9.11
Lastevanemate üldkoosolek
1.-4. klasside lastevanemate üldkoosolek toimub teisipäeval 27. septembril algusega kell 18.00 Luise 38 saalis.
Päevakorras:
1. 2010/2011 õ.a. tulemustest ja uue õppeaasta plaanidest
2. Kokkuvõte hoolekogu tööst
Koosolek kestab orienteeruvalt 1 tund.
1.a klassi vanematel on individuaalselt võimalik klassijuhatajaga vestelda 17.00-17.30 ning pärast üldkoosolekut, 17.30-17.50 klassis infominutid.
Enne lastevanemate koosolekut (17.00-18.00) toimub koolivormi laat, kus vanemad saavad müügiks või lihtsalt ära andmiseks tuua oma laste väikeseks jäänud koolivormi esemeid.
Päevakorras:
1. 2010/2011 õ.a. tulemustest ja uue õppeaasta plaanidest
2. Kokkuvõte hoolekogu tööst
Koosolek kestab orienteeruvalt 1 tund.
1.a klassi vanematel on individuaalselt võimalik klassijuhatajaga vestelda 17.00-17.30 ning pärast üldkoosolekut, 17.30-17.50 klassis infominutid.
Enne lastevanemate koosolekut (17.00-18.00) toimub koolivormi laat, kus vanemad saavad müügiks või lihtsalt ära andmiseks tuua oma laste väikeseks jäänud koolivormi esemeid.
23.9.11
SÜGISE ALGUS
TÄNANE HOMMIK ALGAS PADUVIHMA JA KÕVA MÜRISTAMISEGA. VÄLGUNOOLED SÄHVISID TAEVAS. SUVI MÕTLES:"MA EI TAHA VEEL ÄRA MINNA!" SELLEPÄRAST TA NIIMOODI TEGIGI.
MEIE TÄNANE KOOLIPÄEV OLI TÄIESTI ERINEV TEISTEST PÄEVADEST. ESIMENE TUND OLI MEISTERDAMINE. KÕIK LAPSED VÕTSID OMA LOODUSLIKUD MATERJALID VÄLJA JA HAKKASID KOMPOSITSIOONE MÕTLEMA. KAASA OLI TOODUD VÄRVILISI LEHTI, KASTANIMUNE, TAMMETÕRUSID, ERINEVAID OKSI, KÄBISID, MARJU, LILLI...
TAMMETÕRUDEST TEHTI INIMESI JA LOOMI, MEISTERDATI DŽUNGEL, KÕRVITSA SISEMUS TEHTI TÜHJAKS, MILLEST TULI VÄLJA NÄGU. RAIAN TEGI 17 ASJA. KÕIK TÖÖD TULID VAHVAD, KLASS OLI TÄIDETUD LOODUSE LÕHNAGA JA OLI NII KAUNIS. KÕIK LAPSED OLID RAHUL OMA VÕRRATUTE TÖÖDEGA.
1.A KLASSI LAPSED TAHTSID VIHMAST HOOLIMATA SÜGISJOOKSULE MINNA. LÄKSIME KASSISABA PARKI, KUS SPORTLIKUD LAPSED JOOKSID JA TEISED LAPSED KORJASID ENDA KOTTIDESSE SÜGISANDE.
KUI KOOLI JUURDE TAGASI JÕUDSIME, HAKKAS PÄIKEGI EREDALT PAISTMA.
KLASSIS MÕISTATASIME SÜGISEGA SEOTUD MÕISTATUSI.
PÄEVA LÕPUL OTSUSTASIME SÜGISE ALGUSEST VEEL JUTU KIRJUTADA. SELLINE TA TULIGI.
/RAIAN, KUTT, RUDOLF, MARI, KAROLIN, ANETT, MARKO/
REEDEL LÕPPES SUVI KAHJUKS JA SAABUS SÜGIS. AGA SUVI HAKKAS VIHASEKS, TA MÜRISTAS.
KUI HOMMIK SAABUS, SIIS OLIME VÄGA ÕNNELIKUD, SEST TÄNA TULEB VÄGA ERILINE PÄEV KOOLIS. TÄNA PIDIME SÜGISJOOKSU TEGEMA.
/ANNABEL/
TÄNA, 23.09 PEAB ALGAMA SÜGIS, ENT PÄEV EI ALANUD ÜLDSE HÄSTI. VARAHOMMIKUL MÜRISTAS, SADAS RAHET JA LÕI VÄLKU.
JA SIIS LÕPUKS, KUI SAIN KOOLI MINNA, OLIN VÄGA RÕÕMUS. ENT OH MILLINE EBAÕNN! MA OLIN TULNUD KOOLI DRESSIDES -NAGU PIDI, AGA UKSE PEAL OLI SILT- SÜGISJOOKS JÄÄB ÄRA, TOIMUVAD TUNNID. AGA MUL POLNUD ISEGI ÕPPIMISASJU KAASAS JA MA ARVASIN, ET TOIMUVAD TUNNID. ME HAKKASIME HOOPIS MEISTERDAMA JA MA OLIN ÕNNELIK!
/ELS/
TÄNA ALGAB SÜGIS. MA ÄRKASIN MÜRISTAMISE PEALE. MA LÄKSIN KOOLI. ME LÄKSIME ÕUE KOOS KLASSIGA JA KORJASIME LEHTI, VILJU JA OTSISIME SÜGIST.
/LIISA/
PARGIS SÜGIST OTSIMAS.
JOOKSURAJAL... POISID POLE MITTE AINULT KIIRED JOOKSJAD, VAID KA AITAVAD TÜDRUKUTE JOPESID HOIDA. NAERMA AJAB KÜLL, AGA ÕPETAJA KORRALDUSE VASTU EI SAA...
TÜDRUKUD STARDI EEL...
MINA OLEN MARIA. TÄNA ON ESIMENE SÜGISE PÄEV. SÜGISKUU ALGAS PAAR NÄDALAT TAGASI.
KOOLIPÄEV OLI KA ERINEV PÄEV, SEST MÕNED TUNNID OLID MÕNEDE TEISTE TUNDIDEGA KOKKU PANDUD. AGA MEIL OLI VÄGA-VÄGA LÕBUS.
HOMMIKUL, KUI ÄRKASIN MA,
VIHMA PLADISTAS.
SÖÖGILAUDA ISTUSIN,
SÖÖMA ENNAST KISKUSIN.
KUI ÕUE ASTUSIN,
EMAGA HEAD AEGA JÄTSIN.
KOOLI PEAGI JÕUDSIN MA,
RÕÕMSALT MEISTERDASIN KA.
JOOKSMAS KÄISIN MA,
PÄEV OLI VÄGA HEA.
/LEMBE/
ME TULIME KOOLI DRESSIDES, AGA UKSEL OLI SILT- SÜGISJOOKS JÄÄB ÄRA. LAPSED LÄKSID KLASSI ÜHISKOMPOSITSIOONI TEGEMA, PÄRAST SEDA KORIDORI VIHMAVARJU EHTIMA. KUI OLI VALMIS, LÄKSIME GARDEROOBI RIIETUMA. NII KUI VÄLJA SAIME, HAKKAS SADAMA JA PIDIME KORIDORI JÄÄMA. KUI VIHM VÄHEMAKS JÄI, SAIME VÄLJA. LÄKSIME PARKI SÜGIST OTSIMA. ME JOOKSIME JA OTSISIME SÜGIST NING MEIL OLI VÄGA LÕBUS.
/FREIA/
SÜGISEL ON VÄRVILINE MAAILM. SÜGISEL ON VIHM JA PÄIKE. NAD MOODUSTAVAD VIKERKAARE. LEHED ON JUBA VÄRVILISED. ME KORJAME KASTANEID JA ME TEGIME KASTANITEST LOOMI, USSE JA INIMESI.
/PAUL/
KUI MA TÄNA KOOLI LÄKSIN, SIIS SADAS KÕVASTI VIHMA . MA JOOKSIN KIIRESTI KOOLIMAJJA, ET SAAKS VIHMA KÄEST ÄRA. MA MÄNGISIN , KUNI TUNNID ALGASID, SIIS ME MEISTERDASIME. MINA TEGIN KASATANIMUNADEST JA HAMBAORKIDEST AUTO. SIIS LÄKSIME ÕUE JA JOOKSIME.
/SASS/
22.9.11
Õnnelik pere
IGA PERE ON ERINEV. POLE TÄHTIS, MITU INIMEST PERES ELAB. TÄHTIS ON, ET KÕIGIL PERELIIKMETEL OLEKS HEA KOOS OLLA.
MISSUGUNE ON ÕNNELIK PERE?
MÕNED ERINEVAD LAHENDUSED TEILE VAATAMISEKS. LASTE LOOVUSEL POLE PIIRE, KÕIK TÖÖD ON OMANÄOLISED JA AINULAADSED, SUURE PÜHENDUMISEGA TEHTUD. KUI VEEL JÕUAKS KÕIK JUTUD ÄRA KUULATA, MIS NENDE PILTIDEGA KAASAS KÄIVAD!?
KUNA MÕNED TÖÖD ON VEEL LÕPETAMATA, SIIS NÄITUSELE ON PISUT VARA KUTSUDA.
Pikapäevarühma toiduraha 25.septembriks
Pikapäevarühma oktoobrikuu toiduraha on 18 eurot ja 40 senti. Raha maksta 25.septembriks Fazer Food Services AS arvele 10220197921228 .
Selgitusse märkida õpilase klass ja nimi.
Selgitusse märkida õpilase klass ja nimi.
21.9.11
Tantsutunnid
Tantsutundide infolehele oli sattunid viga. Jutt oli teisipäevast ja kolmapäevast, aga kuupäevad olid lisatud kolmapäeva ja neljapäeva omad. Vabandan.
Seoses sellega tekkis täna olukord, kus mõned osalemissoovist teatanud lapsed olid tunni alguseks juba lahkunud. Otsustasime alustada teisipäevaseid tantsutunde 27. septembril. Tänaseks minuni jõudnud sooviavalduste järgi teisipäevaste laste nimekirjas on 13 last.
Kolmapäevaks lubatud ajale on tekkinud laulukoor, seega kolmapäeval tundi ei toimu. Selles rühmas on tänasega 10 last. Selle tunni teeme sobivusel neljapäeval, 29. septembril kl.13.05. Loodan, et üks pakutud aegadest siiski sobib.
Heade soovidega,
Peeter Masing
55511395
MILLINE TROMPETIST!
SASS RÕÕMUSTAS MEID OMA IMELISE PILLIMÄNGUOSKUSEGA.
EKS MUUSIKA, RÕÕM JA HEADUS OLEGI KÕIGILE JAGAMISEKS.
AITÄH SULLE, SASS!
20.9.11
REEDEKS
REEDEL ON SÜGISE ALGUS. KOOLIPÄEVGI PISUT TEISTMOODI.
KAKS ESIMEST TUNDI MEISTERDAME SÜGISKOMPOSITSIOONE RÜHMATÖÖDENA.
SELLEKS PALUN KAASA VÕTTA NATUKE LOODUSLIKKU MATERJALI: TÕRUSID, KASTANIMUNE, OKSI, MITTE KIIRESTI RIKNEVAID VILJU...VÕIB KASUTADA ELEMENDINA KA KUMMIKUT, VIHMAMARJU VMS
KAKS ESIMEST TUNDI MEISTERDAME SÜGISKOMPOSITSIOONE RÜHMATÖÖDENA.
SELLEKS PALUN KAASA VÕTTA NATUKE LOODUSLIKKU MATERJALI: TÕRUSID, KASTANIMUNE, OKSI, MITTE KIIRESTI RIKNEVAID VILJU...VÕIB KASUTADA ELEMENDINA KA KUMMIKUT, VIHMAMARJU VMS
KELL 11.00 ALGAB SÜGISJOOKS HIRVEPARGIS. LAPSED TULEVAD DRESSIDES KOOLI.
VIHMA KORRAL JÄÄB JOOKS ÄRA, MÕTLEME MIDAGI MUUD PÕNEVAT VÄLJA, KUIDAS SÜGIST TERVITADA.
ÕPIKUID-TÖÖVIHIKUID POLE KAASA VAJA VÕTTA!
KUNSTIRING ALGAB REEDEL KELL 14.00
VIHMA KORRAL JÄÄB JOOKS ÄRA, MÕTLEME MIDAGI MUUD PÕNEVAT VÄLJA, KUIDAS SÜGIST TERVITADA.
ÕPIKUID-TÖÖVIHIKUID POLE KAASA VAJA VÕTTA!
KUNSTIRING ALGAB REEDEL KELL 14.00
19.9.11
Tellimine:
Postitused (Atom)
Teave minu kohta
Copyright 2009 JWG V A KLASSI AJAVEEB