Tere, Kevad viktoriini tulemused

Viktoriinile vastas 175 gruppi. Meie klassi loodushuvilised õpilased: Marko, Maria, Sass, Paul, Liisa, Kutt, Rudolf saavutasid I koha

 ehk 50 gruppi (kaasarvatud meie lapsed) vastasid õigesti kõigile küsimustele.

Iga teadmine annab eluks midagi vajalikku -see ongi kõige tähtsam. 

Küsimused ja õiged vastused meeldetuletuseks kõigile:

1. küsimus: Eesti rahvuslill on rukkilill. Mis on aga meie naabrite soomlaste rahvuslill?

Vastus: Soome rahvuslill on maikelluke ehk piibeleht.

2. küsimus: Milleks kasutavad Orissaare kooli õpilased Euroopa aasta puud 2015?
Vastus: Et Euroopa aasta puu - tamm - asub keset jalgpalliväljakut, kasutatakse teda jalgpallis söötude andmiseks. Lisaks annab puu varju päikese ja ka vihma eest.

3. küsimus: Miks on kärbsenäpil väike ja terav ning varblasel suur ja jäme nokk?
Vastus: Erinevus tuleb nende toidulauast. Kärbsenäpid söövad putukaid oma peenikese nokaga puu okstelt, koorelt, õhust, isegi maapinnalt. Varblased söövad seemneid ja pungasid, mis kõva kestaga ja nõuavad tugevamat nokalööki, et seda purustada. Vaid pesitsemise ajal söövad nad putukaid.

4. küsimus: Kui ämblik käiks kingadega, siis mitut paari kingi ta vajaks?
Vastus: Ämblikel on kaheksa jalga, kingi läheks vaja seega neli paari.

5. küsimus: Mida nimetati vanasti "urvaplaastri panemiseks"?
Vastus: "Urvaplaastri panemine" on sama tähendusega kui "triibuliste pükste saamine" ja see tähendab vitsa saamist.

6. küsimus: Aastas on kaks päeva, mil päev ja öö on ühepikkused. Milliste päevadega on tegemist?
Vastus: Nendeks päevadeks on kevadine ja sügisene pööripäev. Kevadisel pööripäeval algab ametlikult kevad ja pärast seda on päev pikem kui öö, sügisesel pööripäeval algab ametlikult sügis ja pärast seda on öö pikem kui päev. Sel aastal oli kevadine pööripäev 21. märtsil, sügisene pööripäev on 23. septembril.

7. küsimus: Eestis on mitmeid pealinnu. Näiteks Tallinn on pärispealinn, Otepää talvepealinn, Pärnu suvepealinn. Milline linn on aga Eesti metsapealinn?
Vastus: Metsapealinnu on määratud alates 2004. aastast. 2013. aastal valiti 10. metsapealinnaks Elva. Peale seda pole metsapealinnu enam valitud. Siit võib järeldada, et Elva kannab metsapealinna tiitlit tänaseni. Teine lähenemisvõimalus on, et kuna metsapealinn valiti üheks aastaks, siis aastal 2015 ei olegi Eestil metsapealinna. Õigeks lugesime mõlemad variandid.

8. küsimus: Eesti on üsna rikas maavarade poolest. Millist maavara leidub Käina lahes Hiiumaal?
Vastus: Hiiumaal Käina lahes leiduv tähtsaim maavara on ravimuda.

9. küsimus: Piraadid on läbi aegade peitnud oma röövitud saaki ja varandust. Ka Suuremõisa parun peitis Hiiumaal Näkimadalatel hukkunud laevadelt röövitud vara kindlasse kohta. Kuhu?
Vastus: Suuremõisa lossil oli kahekordne lagi, kuhu parun olevat Näkimadalatel hukkunud laevadelt röövitud vara peitnud.

10. küsimus: Kuidas võib inimene saada marutaudi põhjustava viiruse?
Vastus: Inimene võib marutaudi põhustava viiruse saada saada reeglina nakatanud looma hammustuse tagajärjel. Harvem võib marutaudi saada nakatanud looma sülje satumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale.

11. küsimus: Milline Eestis elutsevatest madudest võib kasvada pikemaks, kas nastik või rästik?
Vastus: Pikemaks kasvab nastik, kes võib Eestis kasvada kuni 150 cm pikkuseks, rästik aga kuni 80 cm pikkuseks.

12. küsimus: Kes on see loom, kelle kasukas on muistendi järgi tükike Kalevipoja kasukast?
Vastus: See loom on siil, kes tänuks hea nõuande eest sai Kalevipojalt kehakatteks tükikese vammusest.

13. küsimus: Milline hülgeliik on Läänemeres kõige enam levinud?
Vastus: Levinuim on hallhüljes, keda on loendatud kuni 30000 isendit.

14. küsimus: Lasteraamatutes võib kohata pilte, kus toonekurg oma poegadele toiduks noka vahel konna kannab. Mis on sellel pildil valesti?
Vastus: Toonekurg neelab konna alla ja toob selle seedetraktis poegadele. Pesas oksendab lind poolseeditud konna poegadele toiduks. Noka vahel kannab toonekurg ainult pesamaterjali.

15. küsimus: Milline meie kevadekuulutajatest kasvab isegi asfaldi aukudes ja kannab rahvakeelseid nimesid: "Lehmalill", "Piimalill", "Õhune lill"?
Vastus: See on võilill.

16. küsimus: Eestit nimetatakse tuhande järve maaks. Aga umbes mitu saart ja laidu on Eesti vetes?
Vastus: Eesti vetes on umbes 1500 saart ja laidu, täpsemate arvudena on ära toodud nii 1520 kui ka 1521.

17. küsimus: Mitu kilogrammi kahjurputukaid hävitab üks keskmise suurusega kuklasepesa suve jooksul?
Vastus: Erinevatel andmetel 10-80 kg.

18. küsimus: Põlvalane küsib murdes: "Kas om viil ilmah ilosambat paika!" Mida see lause eesti keeles tähendab?
Vastus: Eesti keeles kõlaks see lause: "Kas on veel ilmas ilusamat (kaunimat) paika (kohta)!"

http://tere.kevad.edu.ee/?aasta=2015&leht=viktoriin