Mari intervjuu kunstnikuga

JOONISTAMINE KUI TÖÖ JA HOBI

Intervjuu Ulla Saarega

Ma tean, et sulle meeldib väga joonistada. Millal sa hakkasid joonistamisega tegelema? 

Jah, ma olen üks neid õnnelikke inimesi, kelle töö ja hobi on ühendatud. Joonistanud olen ma sellest hetkest alates, mil pliiats hakkas käes püsima, aga tõsiseks läks asi aastal 2000, mil juhtusin õppima Helsingis. Just siis tundsin, et see on just see minu asi siin maailmas.

Milliste vahenditega (pliiats, kriit, tušš, arvuti) sulle meeldib kõige rohkem joonistada? Miks?

Mulle meeldib joon. Meeldib joone tundlikkus ja liikumine. Kõige paremini õnnestub mul enda arvates joon tundlikult liikuma panna hariliku pliiatsi või tuši- ja sulega. Vahest kasutan ma arvutit, et joonistus ära värvida, näiteks siis kui ma teen ajakirjale või raamatule illustratsioone ehk pilte, siis saavad värvid puhtad ja erksad, kuid päris algusest peale arvutis ei joonista ma kunagi, alati on alusjoonistus tehtud käsitsi, arvutis ma ainult värvin.

Miks sulle meeldib joonistada?

Joonistamine on minu viis maailmaga suhelda. Vahest, kui ma ei oska end sõnadega piisavalt hästi väljendada, panen ma selle joonistusse, see töötab, kõik saavad aru. Ma tunnen, et minu sees tekkivad pildid mis lausa tahavad välja tulla, vahest ma käin mitu päeva ringi, joonistus peas kummitamas ja ma tean, et ta ei lähe ennem ära, kui ma olen ta paberile pannud.

Mitut raamatut sa oled illustreerinud? Mis raamatutele?

Ma olen illustreerinud kaks raamatut. Oma raamatu nimega "Mitte üleni pruun" mis on joonistamise- ja värvimise raamat Kalamajast ning just äsja ilmunud "Lift" mille kirjutas Kätlin Vainola. Illustreerin ka ajakirja Pere ja Kodu lastejutte.

Ma tean, et oled joonistanud ka  multifilmi. Kas multifilmi on raskem joonistada kui raamatu illustratsioone?

Jaa, ma olen olnud kunstnik Ülo Pikkovi filmile "Ada + Otto". Ei ole raskem, lihtsalt multifilmi, ehk täpsemalt joonisfilmi juures on oluliselt rohkem tööd, kuna iga kaader tuleb eraldi välja joonistada. Ühtlasi on vaja joonistada kõik tegelased ja taustad, millel tegevus toimub. 20 minutilise joonisfilmi tarvis läheb vaja üle tuhande joonistuse, 20 lehelise raamatu tarvis umbes 25.

Kummale sulle meeldib rohkem joonistada kas täiskasvanutele või lastele? Miks?

Mulle meeldib joonistada nii lastele kui täiskasvanutele. Nii saan ma erinevaid mõtteid ja teemasid proovida. Lastele on palju raskem joonistada kui täiskasvanutele! Kui lapsele midagi ei meeldi, siis ta ütleb selle ka välja. Näiteks "Miks on karul kampsun seljas, päriselt ei ole ju!" No ei ole jah, mina ei tea, miks minu karudele meeldib kampsuneid kanda, vist on stiilsed karud.

Intervjueeris Mari