Luuletused seentest- omalooming

Akrostihhon on luuletus, mille ridade algustähed moodustavad sõna või lause.
 Vahvad eriilmelised luuletused tulid! Palun lugege!

Karjuge, kui mind näete,

Ärge mind söögiks võtke!

Ribe-rabe kleit mul on.

Beebid meist midagi ei tea.

Sekundid mürgiga tiksuvad,

Ettevaatust, mõned meist surmavad on!

Seenemürgitus on eluohtlik,

Enne vaata, siis korja!

Eestis tuntud me oleme,

Nii me maksale viga teeme!

Paul Pärtel 

  xxx

Päike paistab, ilm on soe.
Urust välja puges siil.

Ringutas ja ütles siis: „Tere hommikust, ka päike siin!“

Aadu Puravik ka samblast välja ronis

Vihmasadu algas kohe siis.

„Ih-hi-hii ja ehh-eh-hee,“ naeris Aadu „lõpeta see seenevihm!“

Kooli enam minna ei saa, naeruga hiljakas jään ju ma.

                               Näe ongi aega vaid minut või kaks.

Karolin  

 xxx

Pruun on minu kübar

Uss mind söönud pole.

Rattaga ma kunagi sõitnud ei ole.

Aga unustasin oma nime ära.

Vihmasadu meeldib mulle väga,

Ikkagi meeldib mul olla ilus ja kena

Küll on hea- kõik on väga- väga hea.

Noora Liis

xxx

Kaseriisikas ma olen

Usklik ka ei ole.

Kähku kooli jõudsin ma,

Esimene tund nüüd algab ka.

Seisab klassi ees meil õps,

Ei ta pole mingi krõps.

Eile tuli meie kooli kukeseen,

Naljakas on tema keel.

Annabel

xxx

Pilvik olen mina,

Ilus olen sügisvihmas.

Liiga palju värvi

Viimaks on mul äkki?

Iga seen on kade,

Kui nii ilus olen.

William

xxx

Puravik on tore mees,

Uurib maailma metsa sees.

Rebane tast mööda hiilib,

Aupaklikult siis seent uurib.

Vingub, niuksub seeneonu,

Ise väga õhinal,

Kuid ära jooksis rebane, jättis seene rahule.

Raian

xxx

Murumuna olen mina

Uih, kooli hiljaks jään

Ruttu-ruttu koolibussile!

Ups, koolikott jäi bussi.

Mis mina, häbarik, ikka teha saan,

Unustan kõik asjad ära.

Nagu eile, tõusis kära.

Appi, und vist näen ma täna.

Maria

xxx

Piia- Miia võttis kaasa ühe suure

Uhke imelise seene.

Rõõmsaks muutus tema tuju,

Astus reipal sammul koju.

Vaatas uhket puravikku,

Itsitas ja pani vette likku,

Keetes kadus seene ilu.

Novalee ja abilised

xxx

Kaua aega kasvasin ma metsas,

Ulgus öösiti valjusti  tuul.

Lendas vahest liblikas mu peale,

Dinosaurustega tantsin unenäos.

Tiina Kuldtatikas mu nimi.

Aga kahjuks varsti pean potis ulpima.

Tatikas on tore olla, ema ütles seda ka.

Ikka –ikka inimesed meile külla tulevad.

Kaasa seekord võtsid minu nad.

Alles potis mõtlen seda-

Söögiseeneks loodud mina.

Liisa

xxx

Pruunikas on mu vihmavari,

Uued noored puud juttu vadistavad.

Rotid mulle seltsiks ka,

Arvatavasti rottidele seltsiks ma.

Vulisen ma vihmahooga kaasa,

Inimestel meeldin kaasikus ma.

Koolis näidatakse nagu oleksin viieline.

Arthur

xxx

Pilvik olen mina.

Ikka olen söögiseen,

Lusti löön  ma, siis kui vihma kallab siin.

Vihmaga ma kasvan siis.

Ilm kui päikseline, kõrben ma.

Kui taevas vikerkaar, on lõbus minu meel.

Elisabeth

xxx

Puravik on tore mees,

Ussi koolis kõige ees.

Raudne pilk on tema silmis,

Aga taevas täitsa pilvis.

Vihma hoogsalt ladistab,

Ikka tema vadistab,

Kõige tähtsam mees.

xxx

Mis on kõige parem muna?

Uru-muru murumuna.

Ruttab tema juba kooli,

Ussi  kooli suurde hoovi.

Murumuna tore muna,

Ulakas ja tatinina,

Nina on tal nohus,

Aga ise tossu täis ja rohus.

Kutt Kaaren

 xxx

Seen ma olen, alles väike.

Eile metsas tantsis äike.

Ees mind ootab seenepidu

Nii rõõmus minu meeleolu.

xxx

Koolist koju jookseme

Isa- ema vahele.

Viiskateks jääme me,

Itsitades piilume.

Puravikud oleme,

Unised küll pole me.

Ravi me ei vaja üldse,

Tavaliselt vahime pükse.

Viskame pikali me nurka,

Itsitades kallab vihma.

Kukekate sõbrad me.

xxx

Kägu meist suurem on,

Uku korvis meid kolm.

Kukeseened- kõik me koos

Elutseme  samblas hoos.

Seeni meid on metsas palju.

Ees ja taga kostub nalju.

Eesti keeles räägime,

Noolemängu mängime.

Sass

xxx

Väike seen ma olen,

Istun koolipingis.

Hilinesin natuke,

Aga lõpuks kooli jõudsin.

Tulen kaugelt-kaugelt metsast,

Unustasin ma kübarat lakkida.

Loodan, keegi mu oma korvi võtab,

Ilus pisikene seen ma olen.

Natukene liiga väike, aga siiski

Ussitanud ma pole,

Tigu ka kallal pole käinud.

Täitsa terve seen, äkki pääsen korvi veel.

Els

xxx

Puravik on tore mees,

Ujub kogu aeg vees.

Rõõmsalt hüüab:“Juhhei!“

Ainult ähib –puhib kogu aega,

Vanaisal ka liikuda vaev.

Isa on laisk,  ei tee tööd,

Kõigile soovib „Head ööd!“

Rudolf

xxxx

Kivipuravik ma olen,

Ikka valge on mu kleit,

Vahest virisen mis kole.

Ilmub seeneeit, ütleb:

„Pole kole ükski meist.“

Urus elab kukeseen,

Rabav tema kuldne kübar.

Aina vähem mõtleb

Välimuse peale tema.

Ilus on meist igaüks,

Kollaks või hall, kivipuravikul uhke sall.

Mari

xxx

Seene Selli ruttas peole,

Elle sünnipäevapeole.

Elle ootas kaua-kaua,

Niina kattis kiirelt laua.

Kirke

xxx

Mina olen väike muna,

Uku on mu nimi.

Ruttu ruttan poodi,

Uba mul on väga vaja.

Mulle tuleb külla onu,

Uba maitseb talle väga.

Nii ma kohe koju jõuan.

Aega pole- onu juba uks taga.

Freia

xxx

Kukeseen on tore mees,

Usin, töökas, lõbus ta.

Koolis käib ka iga päev,

Eesti keele tunnis näiteks.

Seentega ta mängib ka

Enda väikses hoovis.

Ema otsib süüa talle

Naksitralli metast.

Iti