Emakeelepäev 14.märts

/http://www.eesti.ee/ev95/et/rahvakalender/rahvakalender-internetis/

Emakeelepäev meenutab, et eesti keele püsimajäämine ning seeläbi ka meie identiteet ja kultuur sõltub eesti keele kõnelejatest endist. Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks ja seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünniaastapäeval.

Peterson oli esimesi, kes leidis, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka. Tänaseks on eesti keelest saanud elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel, mis talletab meile ainuomast kultuuri- ja minevikukogemust. Seda tasub hoida.

·                                 Tee täna keelevigureid ja sõnamänge.

·                                 Loe Kristjan-Jaagu kuulsat luuletust „Kuu“.

·                                 Keelita kaaslasi inglisekeelsete väljendite asemel eestikeelseid sõnu kasutama.

·                                 Kontrolli oma emakeeleoskust väikse keeletestiga. (sobib rohkem emadele- isadele- õp viide)

Mõtteid keelest:
"Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus," kirjutas Carl Robert Jakobson.
"Vilets ja abitu eesti keel pole midagi muud kui küündimatu mõtlemine: harimatus, rumalus ja tuimus,” kirjutab rohkem kui sada aastat hiljem kirjanik Tõnu Õnnepalu.

Ühest pikast sõnast saab moodustada tähti ümber paigutades väga palju sõnu. Täna tegimegi sõnamängu, kiiremad otsijad :
Liisa, Kutt, Sass- 36 sõna
Anett, Karolin- 34 sõna
Kristijan, Maria- 31 sõna

Lugemispäevikutest, olümpiaadist, kaunitest käekirjadest ja paljust toredast, mis meie armsa emakeelega seotud- saate lugeda juba järgmisel nädalal.

Väike tänane nali ka ehk kuidas "okey" tahtmatult aukohale kerkis.

Harjutame näidendit. Õpilane loeb ilmekalt oma lause ja poetab sinna lõppu okey. 
Õpetaja teeb väikese vahemärkuse: " Okey-d pole vaja lisada."
"Okey, " nõustub õpilane sõnakuulelikult. 
Ja samas rõõmustab kontrollimatult  õpetaja: "Okey!"