Hüvasti, suvi!

Suvi valmistub teatepulka andma sügisele, juba homme algab kalendri järgi sügis.Selles, et sügis on pintsli kätte haaranud ja võimust võtab nii maal kui õhus, ei kahtle keegi. Varahommikune vihmavaling ajas küll pisut hirmu nahka- kas ikka jooks toimub? Õrn uduvihm ja tumedad pilved tõelisi sportlasi ei sega, pealegi saab ju vihmasabina eest suure puu alla peitu pugeda (välgunooled ju ei sähvinud).

Ei teagi, kas pargis joosti rohkem või saadi loodusest uusi teadmisi ning  kinnistati olemasolevaid.. Tegelikult mõlemad on ju ülitähtsad. Nt sarapuu ehk pähklipuu on tegelikult põõsas ja ta valiti sel aastal aasta puuks. Tema viljad on pähklid, mida tüdrukud peos hoiavad.
Jalakas näitas oma lehe alumisel küljel jalgu ja pealt poolt oli pind ikka üsna kare, natuke valus oli põse vastu pannes.
Pappel ei tahtnud kuidagi meelde jääda, sai hoopis toredaid hüüdnimesid: pepe, peppel...Arvati, et ta on paju, mis on üsna tõene, sest pappel kuulubki pajuliste sugukonda.Paplid on ülikiire kasvuga, noores eas võivad lausa 4 m aastas kasvada.

Kui juba jooksuring selja taga, jätkusid avastused. Siilike oli kibuvitsa põõsa all külili, kõik nägid, et loomake hingab, aga tegelikult magas okaskera juba  igavest und. Nii kurb. Aga orav tegi nalja, vupsti hüppas  oksalt-oksale ja puult-puule. Oh seda kiirust, kui kiljuvad massid jooksid käbikuningat imetleda soovides ühe puu juurest teise juurde. 
LAPS ARMASTAB VÄGA LIIKUDA, TALLE MEELDIVAD LOOMAD JA TA TAHAB OLLA LOODUSE SÕBER.

Jooksust ka- kõik olid väga tublid, jooksid nii kuis jaksasid ettenähtud ringi lõpuni. Keegi ei virisenud, et on libe või ei jõua või on joogijanu...Vaprad olete, tahtejõudu saabki niimoodi kasvatada.


Teatejooks aga tõi võidu, kõrvulukustavate ergutushüüete saatel jooksid:
 ANNABEL, MARI, LEMBE, MARIA, FREIA, KUTT, ARTHUR, RUDOLF, KRISTIJAN, RAIAN.

Sellised vahvad hetked looduses jäävad meenutama suve viimast päeva. Hüvasti, suvi!