West Festi eelvoor

Kolmapäeval astuvad võistlustulle 7 vaprat lauljat. Okas kurku!

Slideshow avaneb uues aknas.

Direktori teade vanematele!

Lugupeetud lapsevanemad!

7. märtsil k.a. toimub kooli pedagoogide ühepäevane streik, mille põhjuseks on töötajate rahulolematus palgatingimustega. Meie koolis osalevad streigis kõik õpetajad.

Seoses sellega pean Teile teatama, et 7. märtsil k.a. koolis tavapärast koolipäeva ei toimu,

samuti ei valmistata koolilõunat. Lastevanematel on õigus jätta laps sellel päeval koju.

Koolimaja on avatud streigipäeval tavapäraselt ja neile lastele, kes kooli tulevad, korraldame koos õppealajuhatajatega ja teiste kooli töötajatega mõne tunni jooksul erinevaid üritusi.

Kooli tegevuse korraldamiseks streigipäeval palun Teid hiljemalt 1. märtsiks anda klassijuhatajate kaudu teada, kas Teie laps tuleb kooli või jätate ta koju.

Laste arvu teadmine on vajalik, et korraldada neile sobivat alternatiivtegevust ja ka selleks, et toitlustava firma kaudu pakkuda teed ja võileibu.

Lugupidamisega

K. Niinas

Kooli direktor

Rahvatants reedeti!

Lapsed juba teavad rõõmustavat uudis, mis suure aplausiga vastu võeti - 1.a klassi õpilastel on võimalik rahvatantsu õppida 2. märtsist alates igal reedel 4. tunni ajal, st tunniplaanis väike muutus:
eesti k
matemaatika
kunstiõp
rahvatants
kunstiõp

Kuumaks on 12 euri lapse kohta. Loodan, et see ei ole kellelegi takistuseks. Saadan JW Sihtasutuse avalduse vormi peagi.
Kui ilmneb põhjusi, miks laps ei peaks tantsutunnist osa võtma, andke ka kindlasti eelnevalt teada.
Tantsulusti tegusatele lastele ja usun, et tantsupidugi terendab juba järgmisel aastal ees!

Emakeelenädala eelinfo

EMAKEELENÄDAL 6. – 14.MÄRTS

· Emakeele olümpiaadid teisipäeval 6.märtsil

Kell 8.55 I – II klassid ruumis 200

Igast klassist osaleb 3 õpilast

· Esmaspäeval 12.märtsiks paneme välja näituse lugemis- ja kultuuripäevikutest, õpimappidest jms materjalidest.

· Klassis hakkame lugemispäevikuid tutvustama 5.märtsist alates ja valime välja näitusele huvitavamad ning mahukamad lugemispäevikud.

· Ilukirjakonkurss toimub klassides.

· Deklamaatorite konkurss (luuletus ajakirjast „Täheke“) toimub reedel

9.märtsil kell 11.05 II korruse saalis.

Igast klassist saab osa võtta kuni 3 esinejat.

Klassis selgitame 5.märtsil välja esindajad.

EMAKEELENÄDALA kogunemised kolmapäeval 14.03

· Kell 10.00 I – II klassid

· Muistendid esitada 29.veebruariks

Etendus „Koht päikese all“ neljapäeval 1.03 II korrusel

kell 12.10 1.-2.klass

Meie Eestimaa

MEIE EESTIMAA JUTT.

ÜHEL ILUSAL HOMMIKUL ÄRKAS MARI. TA VAATAS, KAS SUUR ÕDE MARIA ON JUBA ÄRAGANUD, AGA MARIA MAGAS VEEL. VÄIKE MARI PROOVIS ÕDE ÄRATADA, AGA MARIA AINULT POMISES UNES: "MUL ON TÄNA VABA PÄEV."
MARI RÕÕMUSTAS, SEST TEADIS, ET VABA PÄEV ON SELLINE PÄEV, KUS MARIA SAAB TEMAGA PÄEV LÄBI MÄNGIDA. MARI TAHTIS TEADA, MIKS ÕEL ON VABA PÄEV. TA LÄKS EMALT KÜSIMA. EMA VASTAS, ET EESTI VABARIIK SAAB TÄNA 94.
MARI KÜSIS:"MILLINE KINK TALLE TULEB TEHA?" "KINKI POLE VAJA, ME LÄHME PARAADILE," LAUSUS EMA. SIIS TULI ISA JA KÜSIS: "KAS ME PARAADILE KA LÄHME?"
EMA VASTAS, ET LÄHME KÜLL.
/FREIA JA KIRKE/

MA ÄRKASIN ÜHEL ILUSAL HOMMIKUL JA MÄRKASIN ILUSAT EESTI LIPPU. SELLEL OLID KAUNID VÄRVID: SININE, MUST JA VALGE. RUTTASIN HAMBAID PESEMA, SEEJÄREL RIIDESSE PANEMA JA SÖÖMA. KIIRUSTASIN ÕUE.
OLI ILUS PÄEV. EHITASIN ÜHE LUMEMEMME. MUL HAKKAS KÜLM. MA HAKKASIN JOOKSMA JA SAIN SOOJA. PARAAD SAI LÄBI. MA LÄKSIN TUPPA.
MULLE MEELDIS TÄNANAE PÄEV VÄGA. HOMME ON MU SÜNNIPÄEV- MU LEMMIKPÄEV.
/SASS JA ROMET/

Mõeldes Eestile...

EESTI ON NII VÄIKE

NAGU VÄIKE PÄIKE.

TALLINN ON ME KODULINN,

SEST SEAL ON ILUS ILM.

SUVEL ILUS ILM,

RANNAS KÄIME KA.

KEVADEL TÄPILSED KUMMIKUD JALAS,

SIIS KUI VIHMA VALAB.

KOOLIS ÕPETAJAKS LEA,

TEMA ON NII HEA.

EMAD-ISAD KÕIK ON HEAD,

ÕED JA VENNAD SAMA HEAD.

EESTI LIPU VÄRVID ON

SINI-MUST JA VALGE.

TALVEL KÜLM ON KANGE,

HÜPPAME SIIS LUMEHANGE.

TÄNA OLI LAHE AKTUS,

KIITUSE SAID KÕIK LAPSED.

KUULAJATE SILMAD SÄRASID

JA KA LUGEJATE SILMAD SÄRASID.

KLASSIKAASLASED MEIL PARIMAD,

INGLISE KEELE ÕPETAJAD PARIMAD.

VAHEAEGA EI IGATSE ME,

SEST KOOLIS ON KODUST TOREDAM VEEL

/ANNABEL JA NOORA/

EESTIMAA, OH EESTIMAA.

SIIN ELAB KES JA ON KA MIS.

KUID MIDA TEEVAD NAD?

SEDA NÄED SA IGA PÄEVAGA,

KUI AKNAST VÄLJA VAATAD SA.

EESTIMAA, OH , EESTIMAA,

SIIN IGAÜHEL HEA ON ELADA!

/LEMBE/

KODU

EESTI ME KODU,

KUS MÕNUS ON OLLA.

KUI REISILT TULEME,

SIIS KODU MEID OOTAB .

ME KODU ME KINDLUS,

MIS KAITSEB MEID KURJAST,

KUI KÕHE ON MEIL,

SIIS KUTSUB TA MEID.

/ARTHUR JA RAIAN/

EMA JA ISA

MU EMA ON EESTLANE JA ISA KA

JA VISAD ON NAD MÕLEMAD.

MU SUURED SÕBRAD NAD,

TÖÖKAD NING TOREDAD KA.

LOEVAD NAD MULLE

JA SULLE ÕHTUTI KA.

IKKA JA JÄLLE VÕTAVAD

VAHAVAID ASJU ETTE NAD.

/RUDOLF JA KUTT/

KAUNIS KODUMAA

EESTI ON MU KODUMAA,

VAHAVAID ASJU JUHTUB KA.

AASTAAEGU ON MEIL NELI,

MÕNEL MEIST ON VÄIKE VELI.

KADRIORUS LOSS ON SUUR,

AEDU SEAL KAS KAKS VÕI KUUS.

VIKERKAARE VÄRVE SEITSE,

IGAL VÄRVIL PEITUB OMA MAITSE.

PALJU ÕNNE, ARMAS EESTI,

SUL ON VÄGA PALJU METSI!

/MARI JA LIISA/

EESTI RIIGI SÜNNIPÄEV

TORE SÜNNIPÄEV ON EESTI RIIGIL.

PALJU ÕNNE SOOVIME EESTI RIIGILE.

EESTI RIIK SAAB 94.

KAKELDA EI TOHI,

TÄNA JU TÄHTIS PÄEV.

EESTI ON JU VABA.

TA ON VÄGA HEA.

LÕBUSAD ON KÕIK.

MÕNUS VÄIKE RIIK ON EESTIKE,

HÄSTI ELADA SEAL SAAB.

SINI.MUST-VALGE MEIE LIPP ON.

MEIE LUGU LÕPEB KOHE-

ILUSASTI LÕPEB.

LÕPP.

/PAUL JA JÜRGEN/

Eestimaa sünnipäeva eel!

EESTI ON MU KODUKOHT,
TORE ON SIIN ELADA.
TÄNA VÄGA TÄHTIS PÄEV-
VABARIIGI SÜNNIPÄEV.
/ITI JA KAROLIN/

EESTIMAA

PALJU ÕNNE, KALLIS RIIK!
OLED IKKA HEA RIIK!
KES KÜLL SIND EHITAS?
SEDA MA KÜLL EI TEA,
KUID OLEN VÄGA TÄNULIK.

SIIN ON METSAD JA MAAD,
KÕRGED TORNID JA JÄRVED KA.
MEIL ON VÕRU, PÄRNU, TARTU,
KIVIÕLI, TALLINN, PAIDE...

HAANJA KÕRGUSTIKUL
SUUR- MUNAMÄGI
JA SEE ON KOLMSADA
KAHEKSATEIST MEETRIT KÕRGE.
/MARIA, ANETT/

EESTIMAA

EESTI ON HEA, EESTI ON ARMAS.
SININE TAEVAS, MUST ON MAA.
VALGE TA USK, MIS AITAB EDASI.

KUI KAUGELE LÄHED,
ÜLE LÄÄNEMERE, TÕMBAB SIND
TAGASI EESTIMAA.

TEMA SU KODUMAA,
EI KAUGELE MINNA SA
KUNAGI SAA.
/ELS/

KÕIGE ILUSAM MAA ON EESTI,
KÕIGE ILUSAM LINN ON TALLINN,
KÕIGE PAREM KOOL ON JWG.
/MARKO , WILLIAM/


AKTUSEL ESITASID LUULETUSI SASS, KIRKE, ELS, ITI,

LEMBE, ANNABEL, MARI.
AITÄH SIIRALT ESITATUD LUULETUSTE EEST!

Eesti keelel kaunis kõla...

MISSUGUSED 10 SÕNA ON EESTI KEELES KÕIGE KAUNIMAD?

ARMAS

KALLIS

ILUS

TORE

EESTI

LILLA

EMME

ÕPETAJA

SAAR

IME

/Lembe/

ISAMAA

EMAKEEL

VÄIKE EESTI

ÕPETAJAD

EMA

ISA

MAA

EESTIMAA

PRESIDENT

EESTI KAART

/Noora/

MINU NIMI
SÕBRAD
EMA
VANAEMA
SÜNNIPÄEV
EESTI
KOOL
MURU
MAA
VESI
/Arthur Rohan/

EESTI
RUKKILILL
VAPP
PAEKIVI
ISA
EMA
ISAMAA
JAKOB WESTHOLM
EESTI KEEL
RIIGI HÜMN
/RUDOLF/


ILUS
SÜDAMLIKKUS
SÕBER
KODU
VIISAKUS
LOODUS
KOOL
VIKERKAAR
PERE
AASTAAJAD
/Mari/

LILL
SÜDA
KOOL
SÕBER
EMA
ISA
EESTI
LAPS
ÕPETAJA
EMAKEEL
/FREIA/

EESTI
EMA
ISA
ÕPETAJA
SÕBRAPÄEV
SÜDA
KLASS
EMAKEEL
ISAMAA
VESIROOS
/Iti Martiina/


PALUN
AITÄH
HEAD AEGA
TERE
VABANDUST
ARMAS
EMA
EESTI
TALLINN
KODU
/Raian/

AITÄH
PALUN
HEA
VÄGA HEA
HÄSTI
/Romet/

EESTI
ISA
EMA
KOOL
MUUSIKA
LEHM
ÕPIK
ILUS
PINAL
MAASIKAS
/Marko/

KODU
SUVEVAHEAEG
KREETA
HÜMN
/William/


HEA
LAHKE
ISA
EMA
ILUS
TORE
VAHVA
AITÄH
ARMAS
VIISAKAS
/Jürgen/

PALUN
AITÄH
EESTI RIIK
ISAMAA
EMA
VANAEMA
ISA
HEA
TUBLI
POLE TÄNUVÄÄRT
/Paul/

ILUS
EESTI LIPP
KOOL
KODU
EESTI KEEL
JÕULUD
ÕPETAJA
SUVI
LAPSED
/Sass/

EMA

SUITSUPÄÄSUKE

TALLINN

EESTI

ÕPETAJA

EMAKEEL

ISAMAA

KOOL

ISA

RUKKILILL

/Anett/

EMA

ISA

ÕDE

KOOL

ÕPETAJA

EESTI

PRESIDENT

EESTI LIPP

RUKKILILL

TAMM

/Karolin Isabel/

EMA
ISA
KOOL
EESTI
EESTI KEEL
ISAMAA
EMAJÕGI
KODU
TALLINN
KODUMAA
/Maria/

EMA
ISA
KALLIS
ARMAS
ISAMAA
KAUNIS
ÕPETAJA
KODUMAJA
LOOMAD
SÕBER
/Liisa/

KODU
EESTI
LOOM
METS
SÕBRAD
LILLEKESED
MAAILM
EMA
ÕDE
NUKUD
/Kirke/

SÜNNIPÄEV
EMA
ISA
ISAMAA
EMAKEEL
MINA
KOOL
EESTI LIPP
/Kutt/

KALLIS
TORE
ILUS
SÕBRALIK
ABIVALMIS
LAHKE
HEA
KUNSTNIK
LAHE
JULGE
/Annabel/

KODUMAA
KODU
EMA
KOOL
EMAKEEL
SOOJUS
SÜDA
ISA
LILL
VEND
/Els/


Lisan lähiajal joonistusi juurde!

Tuhkapäeval tuhisesTuhkapoiss

Tuhkapoiss

/www.folk.ee/kultuurilaegas/
Tuhkapoisi tegemine on olnud põnev ja mitme tähendusega toiming. Tuntud on see Mulgimaal ja kuulub tuhkapäeva kombestikku. See inimesekujuline olend meisterdati valmis enamasti mitme peale ja viidi salaja teise pere ukse taha. Sellega viidi, nagu Läänemaa kada vastlapäeval, kõik halb oma perest ära. Kelle peresse tuhkapoiss jäi, seal oli kogu aastaks oodata ka töödega mahajäämist, laiskust ja lohakust, tubades mustust ja koristamata olekut, vanapoisiks või vanatüdrukuks jäämist, üldse ebaõnne. Vanem põlvkond võttis seda kui nõiduse-asja ja õnnetusetoojat, nooremad leidsid, et tuhkapoiss sobib pilkeks ja narrimiseks. Igatahes ei tohtinud tuhkapoissi endi peresse jätta, see tuli kiiresti viia jälle teise pere ukse taha. Nii võis see kesta nädal otsa või isegi paar-kolm nädalat.

Meie Tuhkapoiss liikus klassist klassi ja tekitas suurt elevust.

23. veebruar- aktus, lühendatud PP

Minu Eestimaa püsib minus,

ta põldude ristikulõhn.
Minu Eestimaa püsib minus,
ta keel ja ta kodune õhk.

NELJAPÄEVAL KELL 11.05 TOIMUB PIDULIK EESTI VABARIIGI 94. AASTAPÄEVALE PÜHENDATUD AKTUS.

RIIETUS: PIDULIK KOOLIVORM VÕI RAHVARIIDED!

• õppetöö lõpeb 12.50

• pikapäevarühm lõpetab töö 14.oo (vajadusel võimalik koolis viibida 15.00-ni)

• koolimaja suletakse 15.00

Muistendite kirjutamise võistlus

Muistendite kirjutamise võistlus

Võistluse eesmärk Kirjutada omaloominguline lugu kooli ümbruse asumite, tänavate ja ehitiste tekkimisest või nimede saamisest.

(nt Kassisaba, Kelmiküla, Uue-Maailma, Tõnismäe, Lilleküla, Kevade, Luise, Koidu, Roopa, Eha, Saturni tänav, Hirvepark, Lindamägi, Kaarli kirik, Jaani kirik, Pikk Hermann, Vabaduse väljak jt)

Võistlustel osalejad 1.- 4. klasside õpilased

Igast klassist võib esitada 3 tööd.

Töö vormistamine A4 formaadile käsitsi kirjutatud või trükitud tekst.

Lisada autori nimi ja klass.

Tööde esitamise tähtaeg 29.veebruar 2012

Hindamine Hindamine toimub klassiti. Lugusid loevad JWG emakeeleõpetajad ja gümnaasiumiõpilased.

Tulemustest teatatakse emakeelepäeval, 14. märtsil 2012 ja JWG kodulehel

Kaalumine

Saab kaaluda väikseid ja suuremaid asju ning olendeid. Täna kaalume tunnis kergemaid esemeid. Kaalumeister Marko sätib kaalukausid paika ja hakkavadki õpilased ribu-rada kaaluma...


Kaaluda saab muudki. Sõnu näiteks- ilma kaaluta muidugi. Kohe meenub vanasõna-enne mõtle, siis ütle. Head sõbralikud sõnad kaaluvad palju enam kui kadedus, kurjus, viha, mis põhjustavad teinekord mõtlematute halbade sõnade ütlemist- jõudsime ühiselt järeldusele.

Ma kaalun su ettepanekut. Alati ei saa kõik ettepanekud kõigile sobida ja meeldida, tuleb kõigepealt kaaluda -õige valik teha.

Ja taas mõned rõõmustavad saavutused Kutil ja Sassil. Seekord on tublidel poistel vaekauss asendit vahetanud. Aga kas peabki alati kõike mõõtma? Niisama on ka tore õppida, areneda, avastada, lihtsalt- iseenda jaoks.
Nii palju siis tänastest kaalumistest.

Ah jaa, tänane päev oli vist Marko päev. Poiss paistis silma eesti keele harjutuste kiires ja täpses sooritamises ning kaalumise abistamisel paistis ka tasakaalukas poiss silma. Miks pilti pole-küsib tähelepanelik lugeja?
Õpilased teavad... Mis see on , mis vajab pidevat laadimist ja töötab siis, kui tuju on?

Vastlavurrid undasid....

Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn)

Vanal ajal tehti sea sääreluu keskele auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem on tavaks saanud nööpidega vurritamine.

Meie klassis oli erinevaid vurre: mõned muudkui undasid ega tahtnud seisma jäädagi, teised jälle püsisid keerutaja käes kangekaelselt paigal....Lõbu oli laialt ja vahetunnid möödusidki motoorikat arendades.

Esmaspäeval vastlasõidule!

Sel aastal on vastlapäev kalendri järgi teisispäeval. Vastlaliu aga saavad lapsed lasta juba esmaspäeval kehalise kasvatuse tundide ajal. Palun selga panna vettpidavad riided, kaasa vahetussokid ja-kindad. Kellel võimalik, võtab enda kelgu kaasa.

PIKKA LIUGU KÕIGILE!

Vastlapäev

/et.wikipedia.org/wik/
Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9.märtsini.


(www.folk.ee/kultuurilaegas)
Miks vastlapäev juba ammustest aegadest nii eestlastel kui ümberkaudsetel rahvastel rohkem meelelahutuste kui töödega seoses on, tuleb küllap teadmisest, et peagi saabub kevad. Katoliku kirikukalender aga kuulutab pikka paastuaega. Vastlapäeva nimetuski viitab paastumisele (vrd. saksa k. fasten – paastuma). Paastuaeg tõi kaasa lihatoitudest loobumise (siit tuleneb nimetus lihaheitepäev – liha “heideti ära”. Enne lõbustusteta paastuaja saabumist tasus seda enam meelt lahutada.

Talurahvas pidas lugu liulaskmisest põhjendusega: mida pikem liug, seda pikemaks kasvab suvel lina. Tavanditoiduks olid oa- või hernesupp ja seajalad, paljudes piirkondades karask, hilisemal ajal pannkoogid, veel hilisemal ajal, 20. sajandi esimesel poolel, levis vahukoorega kakukeste – vastlakuklite komme. Lõuna-Eestis on vastlapäeva ka pudrupäevaks nimetatud. Soolaubade kohta öeldakse tavanditoite pakkuvates lasteasutustes, et lapsed on pettunud, kuna need pole šokolaadist. Nööbist valmistatud vurriga aga lepitakse hästi, seda on ka hõlpsam valmistada kui seajalakondist vurri. Sageli kuulub vurritõmbamise võistlus vastlapäeva tähistusse ka täiskasvanute seas.

Vanasti oli enamik talviseid kodutöid sel päeval lausa keelatud, kuid soovitav oli juukseid lõigata ja sageli kammida, et need oleksid läikivad. Päeval tehti vastlasõitu, käidi ka külas, õhtu veedeti üheskoos tantsu lüües. Lääne-Euroopas märksa varem kui meil levinud karnevalikomme sai Eestis 19. sajandi lõpul seltsitegevuse hoogustudes populaarseks ning püsib stiilipidude kõrval veel praegugi.

TEISIPÄEVAL VÕTA KAASA VASTLAVURR!