Imeline talvepäev

ÜHEL ILUSAL TALVEHOMMIKUL VAATASIN JÄÄLILLEDEGA KAETUD AKNAST VÄLJA. OLI VEEL HÄMAR JA LUMI SÄTENDAS LATERNATE VALGEL. MINU IMESTUSEKS OLI MAA KAETUD VALGE KOHEVA LUMEVAIBAGA, MIDA EELMISEL PÄEVAL VEEL POLNUD.

PANIN KIIRESTI RIIDESSE JA RUTTASIN ÕUE. LUMI ULATUS MULLE PÕLVIST SAADIK JA KÄRE PAKANE NÄPISTAS NINAOTSA. SAMAS MÄRKASIN VAESEID LINNUKESI, KES OTSISID SÜÜA. MUL HAKKAS SULELISTEST KAHJU, JOOKSIN KIIRESTI TUPPA JA TÕIN NEILE LINNUMAJJA PEKITÜKI NING NATUKE SEEMNEID.MÕNE AJA PÄRAST LEIDSID LINNUKESED TEE SÖÖGIMAJJA JA HAKKASID VAIKSELT NOKKIMA. JÄIN VÄIKSEID SÕBRAKESI SILMITSEMA JA MULLE TUNDUS NAGU NAD TAHAKSID ÖELDA MULLE:“AITÄH!“

ÄKKI ILMUS NÄHTAVALE SUUR MUST RONK, KES HIRMUTAS VÄIKSEMAD LINNUD EEMALE.ISE TA SÖÖGIMAJJA EI MAHTUNUD, AGA NÄPSAS PEKITÜKIST NATUKE KAASA. ÕNNEKS VÄIKESTELE NOKKIJATELE JÄI KA SÜÜA.

LINDE IMETLEDES TUNDSIN JÄRJEST ROHKEM, KUIDAS PAKANE KRAE VAHELT SISSE PUGES JA MUL HAKKAS VÄGA KÜLM. HAKKASIN LUMES SUMPAMA, ET SOOJA SAADA, SIIS TULI HEA MÕTE...

TAAS JOOKSUGA TUPPA: „ISA, TULE MULLE APPI LUND ROOKIMA!“ „MA EI VIITSI VEEL TÕUSTA, OLEN VÄGA VÄSINUD,“ LAUSUS ISA UNISELT.JÄTSIN ISA SINNAPAIKA JA KIIRUSTASIN EMA OTSIMA, KELLE LEIDSIN ALT KÖÖGIST TOIMETAMAS. „EMA, LÄHME ÕUE LUND ROOKIMA! EMA VASTAS: “ KOHE MA KÜLL EI SAA, MUL ON VEEL MÕNED TOIMETUSED TEHA. MINE HULLA PRAEGU ÜKSINDA LUME SEES. PÄRAST ÄRKAB ISA ÜLES JA SIIS SAAME KOOS LUND LÜKATA.“

KUULASIN EMA SÕNA, TORMASIN ÕUE JA MÄRKASIN VÄIKEST KÜNGAST. KAEVASIN SINNA SUURE AUGU, VÕTSIN VOOLIKU JA KASTSIN TERVE KÜNKA NII SEEST KUI VÄLJAST VEEGA ÜLE, ET SEE KOKKU EI KUKUKS. KUI MA VAATASIN VÄIKEST KOOBAST EEMALT, TUNDUS SEE PISIKESE HUBASE MAJAKESENA...

/ÜHISLOOMING/

MIS SAI EDASI? IGAÜKS SAI OMA TOREDAD MÕTTED PABERILE KIRJA PANNA.

PALUN LUGEGE!

MA NÄGIN, ET VAHEPEAL OLI VALGEKS LÄINUD JA SIIS TULI MULLE ALLES MEELDE, ET TÄNA TULEB JU VANAEMA KÜLLA. JA JUBA PAISTISKI VANAEMA, KES ÜLLATUSEKS TULI KOOS KOER PONTUGA. PONTU JOOKSIS MULLE VASTU JA VANAEMAL OLID MINU JAOKS KÜÜNLAD KAASAS. TA AITAS NEED PANNA KOOPASSE PÕLEMA.

LÕPUKS TULID EMA JA ISA ÕUE KOOS LABIDATE JA KÜHVLITEGA. VANAEMA ÜTLES, ET VARSTI TULEB KA VANAISA KALALT. VEERAND TUNNI PÄRAST OLIGI VANAISA KOHAL. TAL OLI SUUR KALA KAASAS. EMA PANI SELLE AHJU. KUI VANAISA OLI SÖÖNUD, NÄITASIN TALLE KOOBAST.

JA OLIGI AEG MINNA MAGAMA.

KAROLIN

MA NÄGIN, ET EMA JA ISA SEHKENDASID MINGI KINGIGA. JA SIIS TULI MUL MEELDE, ET TÄNA ON JU MINU SÜNNIPÄEV. VARSTI TULID EMA JA ISA LUND ROOKIMA JA PÄRAST LUMEKORISTUST ÜTLES EMA: „ TÄNA ON SINU SÜNNIPÄEV, MA PEAN MINEMA SÜÜA TEGAMA.“ MA KÜSISIN:“KAS MA VÕIN KA TULLA?“ „JAA,“ ÜTLES EMA. NATUKESE AJA PÄRAST ÜTLES TA:“ NÜÜD LÄHEME KINNO JA SEAL PEAME SINU SÜNNIPÄEVA.“

KIRKE

JA SIIS ASTUS VÄRAVAST SISSE HIRVEPOEG. MA VAATASIN, ET MUL ON TELEFON TASKUS JA TEGIN HIRVEPOJAST PILTI. MA JOOKSIN TUPPA JA NÄITASIN EMALE PILTI, MIS MA OLIN TEINUD. EMA IMESTAS, ET MA OLIN HIRVEPOJA PILDILE SAANUD.

KUTT

OOTAMATULT TULI UUESTI ÜKS RONK VÄIKSEMAID LINDE HIRMUTAMA. LINNUD LENDASID OTSEJOONES MINU TEHTUD KOOPASSE VARJULE. MINA AGA VÕTSIN OKSA JA AJASIN RONGA MINEMA. SAMAL HETKEL TULID EMA JA ISA VÄLJA, HAKKASIN SIIS LUND ROOKIMA.

OLIN TERVE PÄEV ENDA ÜLE NII UHKE.

MARI

SIIS TULI NAABRIPOISS VÄRAVA TAHA JA TAHTIS MINUGA MÄNGIDA. MA LASIN TA SISSE JA ME MÄNGISISME KAUA LUMEKOOPAS. VARSTI TULID JSA JA EMA MINUGA LUND ROOKIMA. NAABRIPOISS AITAS KA. KUI TÖÖ TEHTUD, HÜÜDIS NAABRILAPSE EMA TEDA KOJU JA POISS LÄKS. VARSTI LÄKSID ISA JA EMA KA TUPPA NING MINA JÄIN JÄLLE ÜKSINDA ÕUE. MA PANIN LUMEKOOPASSE LATERNA JA KOOPAUKSEST PAISTIS ILUSAT KOLLAKAT VALGUST. MA EI MÄRGANUDKI , KUI TAEVAS HAKKAS PIMENEMA NING MAGAMAMINEKUAEG JÕUDIS AINA LÄHEMALE.

KUI MA OMA VOODIS LAMASIN, MÕTLESIN, ET TALV ON TORE AASTAAEG.

FREIA

MA EI JÕUDNUD OMA KOOBAST KAUA IMETLEDA, SEST EMA JA ISA JUBA TULID. ME ROOKISIME LUND JA LÄKSIME KELGUTAMA. KUI ME KELGUTAMAST TULIME, OLI ÕHTU. ME LÄKSIME TUPPA JA TEGIME KAKAOD. MULLE MEELDIS SEE PÄEV VÄGA.

ANETT

MA NÄGIN, ET MU HEA SÕBER ASTUS VÄRAVAST SISSE. TA ÜTLES: “TULE LÄHME COCA-COLASSE „ALVIN JA KOOPAORAVAD 3“ VAATAMA. MA KÜSISIN OMA EMA KÄEST, KAS MA VÕIN OMA SÕBRAGA KINNO MINNA. EMA ÜTLES:“JAA!“ MA LÄKSIN „ALVIN JA KOOPAORAVAD 3“ VAATAMA. PÄRAST LÄKISN VEEL KELGUTAMA JA SUUSATAMA.OLI VÄGA TORE PÄEV!

PAUL

ÄKKI HELISES MOBIIL. NAABRIPOISS KUTSUS MIND TUPPA LEGODEGA MÄNGIMA. MINA ÜTLESIN: “EI, TULE ISE PAREM ÕUE. ÕUES ON NII TORE MINU JÄÄKOOPAS MÄNGIDA. TA ÜTLES:“ MA TAHTSINGI ÕUE TULLA.“

JUBA OLI KELL 12 PÄEVAL. JA ME LÄHME VEEL ÕHTUL KINNO. SEE PÄEV OLI LÕBUS.

MARIA

AGA SIIS NÄGIN NAABRITÜDRUKUT JA JOOKSIN NII KIIRESTI, KUI JALAD VÕTSID TEMA JUURDE JA ME MÄNGISIME TERVE PÄEV.

NOORA

MA SEISIN SEAL, KUID SIIS TULI MULLE MEELDE, ET MA KUTSUSIN SÕBRA LÕUNAKS KÜLLA. MA JOOKSIN VÄRAVA JUURDE OOTAMA. VARSTI TULI TA MINU JUURDE.

WILLIAM

SIIS TULID JUST EMA JA ISA UKSEST VÄLJA JA ME HAKKASIME LUND ROOKIMA. MEIL SAI SEE VÄGA KIIRESTI VALMIS JA SIIS LÄKSIME TUPPA RIIDEID VAHETAMA.

KUI MA OLIN RIIDES, LÄKSIN AUTOSSE. ME SÕITSIME KINNO VAATAMA KOOPAORAVAID 3. MULLE MEELDIS VÄGA. JA ME LÄKISME KOJU. KELL OLI NII PALJU, ET MA PIDIN MAGAMA MINEMA. HEAD ÖÖD!

RUDOLF

SIIS TULI JÄRSKU ÕUE SÕBER. ME HAKKASIME MÄNGIMA. JÄRSKU TULID ÕUE EMA JA ISA. NAD KUTSUSID MIND LUND ROOKIMA. SIIS TULI JÄRSKU ÕHTU. JA MA LÄKSIN MAGAMA. MULLE MEELDIS SEE PÄEV VÄGA.

SASS

SIIS NÄGIN, ET MU SÕBER TULI JA TÕTTASIN OMA SÕBRA JUURDE. ME MÄNGISIME, AGA SÕBER PIDI ÄRA MINEMA, KUI OLI JUBA ÖÖ.

JÜRGEN

KUTSUSIN NAABRI JA ME HAKKASIME LUND ROOKIMA JA KUI LUMI OLI ROOGITUD, SIIS LÄKSIN ÜTLESIN EMALE JA ISALE, ET VÕIKSIME NÜÜD SUUSATAMA MINNA.

ROMET

MUL HAKKAS IGAV JA LÄKSIN VIISIN PRÜGI VÄLJA. KUID TEE PEAL KOHTASIN EMA JA ISA, KES TULID LABIDAD KÄES. EMAL OLI KÄES KA MINU LABIDAS. LÕPUKS ROOKISIME KÕIK KOOS LUND. JA SELLE PEALE MÕTLESIN, ET TALV ON ÜLITORE.

LEMBE

MA NÄGIN NAABRIPOISSI, JOOKSIN TEMA JUURDE JA KUTSUSIN OMA LUMEMAJA VAATAMA. NAABRIPOISS OLI ÜLLATUNUD NÄHES LUMEST MAJA JA KÜSIS:“KUIDAS SA SELLE EHITASID?“ MA VASTASIN: „LIHTSALT, EMA KÄSKIS MUL ÕUE MINNA JA SIIS MUL TULIGI SELLINE MÕTE.“ „ÄGE, AGA TULE MULLE KA KÜLLA!“

SAABUS ÕHTU....

LIISA

MU SÕBER TULI ENDA AEDA, MA LÄKSIN KOHE AIA ÄÄRDE JA KUTSUSIN TA LUMEKINDLUST VAATAMA. VARTSI TULID EMA JA ISA KA ÕUE. KÜSISIN NAABRIPOISILT, KAS TAL LABIDAS ON JA TA VASTAS, ET ON. EMA LUBAS KA NAABRIPOISI MEIE JUURDE LUND ROOKIMA

ELISABETH

JA SIIS MA KUTSUSIN NAABRI JA ÜTLESIN, ET TULE NII KAUAKS MU ONNI, KUI MU EMA JA ISA VÄLJA TULEVAD. MA ÜTLESIN TALLE VEEL, ET ME LÄHME KELGUTAMA JA TEMA VÕIB KAASA TULLA. JUBA NÄGIN OMA EMA JA ISA. ÜTLESIN ISALE, ET LÄHME KELGUTAMA.ISA OLI NÕUS JA MU NAABRIPOISS VÕIS KA TULLA. ME HAKKASIME LUND ROOKIMA JA KUI OLIME ÄRA ROOKINUD, SIIS LÄKSIMEGI KELGUTAMA. MEILE MEELDIS VÄGA.

ARTHUR ROHAN

ÄKKI TULI SÕBER JA MA KÜSISIN:“KAS TAHAD MINUGA LUND ROOKIDA?“ TA VASTAS:“ TAHAN KÜLL SINUGA LUND ROOKIDA.“ JA JUBA OLI ÕHTU KÄES JA MA MÕTLESIN- KÜLL ON IKKA TORE TALV.

KRISTIJAN

MA EI SAANUD VÄGA KAUA ENDA MAJA IMETLEDA, SELLEPÄRAST ET NAABER TULI ÕUE.

ANNABEL