31.1.12

Värvilised jutud ja illustratsioonid




HELESININE ELEVANT JA SÕBRAD

I. OSA

ÜHES SINISES LINNAS ELAS ÜKS HELESININE ELEVANT ESSU. SEAL ELAS VEEL ÜKS SININE KROKODILL JA SININE SISALIK. NAD KÕIK OLID SINISED. NAD ELASID SUURES SINISES MAJAS. ÄKKI TULI ESSULE HEA MÕTE. TA LÄKS TUPPA JA TÕI HELESINISED RULAD. NEID OLI KOLM TÜKKI. SISALIK KÜSIS:“ KAS...

KÜSIMUS, VASTUS JA RULASÕIT

II. OSA

ME LÄHME RULAGA SÕITMA?“ „JAH, PEAN AINULT ENNE MEILE KIIVRID VÕTMA.“ KROKODILL KÜSIS: “KAS NÜÜD LÄHME?“ „JAH“, VASTAS ESSU. KÕIK RULATASID KOOS, HELESINISEL RULARAJAL.

LEMBE



LILLA JUTT

ELASID KORD LILLAS KÜLAS REBANE, MINA, SIIL JA MU SÕBRAD LIISA, KAROLIN JA ITI. KÕIK MAJAD OLID KA LILLAD. PEAAEGU KÕIK RIIDED OLID KA LILLAD. MEIE KUNINGAS OLI ALBERT II. TA OLI VÄGA TARK. MEILE MEELDIS TA SELLEPÄRAST, ET TA OLI LAHKE, VÄGA HEA JA SÕBRALIK. KUNINGAS ARMASTAS LOOMI. ERITI VEEL KOERI. MEIE KÜLAS VOOLAS KA LILLA JÕGI, KUS MEIL MÄNGIDA MEELDIS.

ELISABETH


KOLM LEHMA

ÜKSKORD ELASID KOLM LEHMA. LEHM, LEHM JA VASIKAS. ÜHEL PÄEVAL OTSUSTASID LEHMAD KARJAMAALE MINNA, AGA NAD EI SAANUD SEDA TEHA, SEST VIHMA SADAS. NAD HAKKASID HOOPIS PEITUST MÄNGIMA. MUST-VALGE LEHM PEITIS END NII ÄRA, ET TEISED LEHMAD EI LEIDNUD TEDA.

MARKO


HELEROHELINE MAA JA POOLRINGI MUSTRID

ÜKSKORD AMMU ELAS ÜHEL KAUGEL PLANEEDIL ÜKS SUUR KÄNGURUPERE, KELLEL OLI ÜKS PISIKE BEEBI. SELLEL PLANEEDIL OLI KÕIK HELEROHELINE: NII PUUD KUI TAEVAS. MAA OLI SINIROHELINE. NEED KÄNGURUD OLID KA ROHELISED JA POOLRINGID PEAL. VÄIKESTEL KÄNGURUDEL OLI KÄSIL JALGPALLIMÄNG. NEILE MEELDIS VÄGA SPORTI TEHA. NAD OLID KÕIGE OSAVAMAD KAUGUSHÜPPES JA VÕIDUJOOKSMISES. IGAL AASTAL TOIMUS SUUR SPORDIVÕISTLUS. KÕIK SOOVIJAD SAID VÕISTLUSTEL OSALEDA. VÄIKESED KÄNGURUD TULID JALGPALLIVÕISTUSTEL KOLMANDALE KOHALE. LOO LÕPP.

RAIAN


TORE LILLA MAAILM

ÜHEL ILUSAL PÄEVAL TULI LILLA JÄNES METSA. TULI KA SUUR PÕDER, KES KÜSIS JÄNESELT:“ MIS SU NIMI ON?“ JÄNES ÜTLES: “MINU NIMI ON JÄNGI.“ PÕDER ÜTLES: “MINU NIMI ON PÕTTU.“ JÄRSKU TULI KAVAL VARES JA KARJUS: “MINU NIMI ON KAMMA!“ JÄRSKU AGA POTSATAS KAMMA ALLA-PÕMM! PÕTTU EHMATAS. JÄNGI KÜSIS: “KAS SA KARDAD KAMMAT?“ PÕDER VASTAS: “JAH, MA KARDAN ISEGI TEISI VARESEID! PALUN AINULT AIDAKE MIND! MU SARVED JÄID PUUDE VAHELE KINNI!“ JÄNGI TÕMBAS JA TÕMBAS. PÕTTU TÕMBAS KA ENNAST, KUID KAMMA EI VIITSINUD PÕTTUT AIDATA. JÄNES PALUS, ET KAMMA KA AITAKS. KAMMA MÕTLES VEIDI JA ÜTLES:“ MA TULEN!“ JA PÕTTU SAI VABAKS. KUID OLI JUBA PIME ÕHTU JA AEG OLI SEALMAAL, ET NEIL OLI AEG TUTTU MINNA. KUI NAD HOMMIKUL ÜLES ÄRKASID, NÄGID NAD, ET NEIL POLNUD MAJA SEES VETT. KUI NAD ÕUE LÄKSID NÄGID NAD ÜHTE SUURT AUKU, KUS OLI NENDE VESI. NAD ISTUSID KOKKU JA ARUTASID, KES VÕIS SEDA TEHA JA TULI VÄLJA, ET KAMMA TEGI SEDA. KAMMA PALUS KÕIGILT VABANDUST. SIIS OLI KÕIK KORRAS. KUI NAD SURNUD EI OLE, SIIS NAD ELAVAD TÄNASE PÄEVANI. ELAS KORD MUINASJUTT, SEE MUINASJUTT SAI LÄBI.

PAUL


TOREDAD SÕBRAD KOLLASES METSAS

ÜHEL ILUSAL KOLLASEL PÄEVAL TULID KODUST VÄLJA ROTT, KASS JA PÕDER. NEIL OLI VÄGA LÕBUS, AGA SIIS JUHTUS NII, ET KASS KUKKUS AUKU. KASS HÜÜDIS:“APPI!“ ROTT JA PÕDER TULID APPI. ÜHESKOOS SAID NAD KASSI VÄLJA, KUID NAD NÄGID, ET OLI JUBA ÖÖ JA NAD LÄKSID MAGAMA.

JÜRGEN



PRUUN JUTT

KORD ÜHES PRUUNIS METSAS PRUUNI KALJU KÕRVAL ELAS PRUUN KOTKAS. ÜHEL ÖÖL VAATAS TA OMA PESAST VÄLJA NING NÄGI, ET AINULT ÜKS TÄHT JA ÜKS KUU OLI TAEVAS. SIIS MÄRKAS KOTKAS, ET KALJU PEAL OLEVA PRUUNI PUU LATVA ON TEKKINUD PRUUN PESA. PESA HELENDAS. KUI PRUUN KOTKAS LÄHEMALE LENDAS NÄGI TA, ET TAEVATÄHED OLID TEiNUD ENDALE PRUUNI KALJU PEALE PRUUNI PESA. PRUUN KOTKAS RÕÕMUSTAS. TAL OLID NÜÜD UUED JA TOREDAD NAABRID NING NAD ELASID KOOS PIKALT JA ÕNNELIKULT.

ELS



HELESININE JUTT

ÜHEL PÄEVAL TULID HELESINISED SÕBRAD KOKKU. NAD MÕTLESID, MIDA TEHA. JÄRKSU TULI JÄNES, TA ÜTLES:”TEEME LUMESÕDA!” KÕIK HÜÜDSID:”JA-JA”. NEIL OLI VÄGA LÕBUS. SAABUS ÕHTU. SÕBRAD LÄKSID TUPPA. NEIL TULID HELESINISED UNENÄOD.LOO LÕPP.

SASS


TUMESININE METS

ÜHEL AMMUSEL AJAL ELASID POISS, VARES, KOTKAS, HUNT JA JÄNES. NÜÜD ALGAB MU JUTT. NAD MÄNGISID ILUSAS TUMESINISES METSAS. JÄNES ÜTLES, ET KAS TE TAHATE MULLE TUMESINISESSE URGU KÜLLA TULLA. JA KÕIK ÜTLESID NAGU ÜHEST SUUST:” JAH!” JA SIIS ÜTLES JÄNES, ET TULGE LÄHEME KOHE. “LÄHME” ÜTLES POISS. JA KÕIK HAKKASID KÕNDIMA. SIIS JÕUDSID NAD KOHALE. JA SIIS ÜTLES JÄNES: “JÕUDSIME KOHALE.” NAD KÜSISID: “KAS VÕIME SISSE MINNA?”. “JAH” ,ÜTLES JÄNES. JA KÕIK LÄKSID SISSE. JA JÄNES LAUSUS: “LÄHME MINU TUPPA MÄNGIMA JA PÄRAST SÖÖMA.” JA KAKS TUNDI HILJEM ÜTLESID KÕIK, ET NAD PIDID ÄRA MINEMA.

ARTHUR



HELESININE JUTT

ÜHEL AMMUSEL AJAL ELASID POISS, KOTKAS JA JÄNES. JÄNES ÜTLES:”KAS TE TAHATE MULLE KÜLLA TULLA?” KÕIK ÜTLESID:”JAH.” JÄNES LÄKS KOJU JA KORISTAS OMA HELESINISE TOA ÄRA. VARSTI TULID KOTKAS JA POISS TALLE KÜLLA JA NAD ÜTLESID: “TERE!” NAD VAATASID KELLA. NAD ÜTLESID KÕIK KOOS:”MEIL ON KIIRE!” TUNNI AJA PÄRAST TULID NAD TAGASI JA LASID KELLA. JÄNKU LASI NAD SISSE JA KUTSUS MÄNGIMA. POISIL JA KOTKAL TULI MEELDE, ET NEIL ON JÄNESELE KINGITUS. NAD TÕID SELLE JÄNESE TUPPA. JÄNES TEGI KINGITUSE LAHTI. SÕBRAD KINKISID TALLE HELESINISED KUMMIKUD. JÄNES OLI VÄGA RÕÕMUS. NAD HAKKASID LEGODEGA MÄNGIMA.

ROMET


VÄIKESE VALGE POLAARREBASE LUGU

VÄIKE VALGE POLAARREBANE REET ÄRKAS OMA PEHMES SÄNGIS. REET SILKAS KÖÖKI JA SÕI LUMESUPPI KANAGA. REET JOOKSIS POLAARREBASTE KOOLI. KOOLIS OLI REEDAL NELI TUNDI. ESIMENE TUND OLI KALAPÜÜGIÕPETUS. TEINE TUND OLI JÄÄKIRJADE LUGEMINE. KOLMAS TUND OLI JÄLGEDE ÕPETUS. NELJAS TUND OLI LAULUKOOR. PEALE KOOLI OLI TA KUTSUTUD SÜNNIPÄEVALE HÜLGEPOJA JUURDE. NAD SÕID KALATORTI JA JÕID LUMEMAHLA. NAD MÄNGISID LUMEPALLIDEGA JA TEGID LUMELOSSI. VARSTI OLIGI AEG KOJU MINNA. JA KÕIK LÄKSID MAGAMA

KIRKE


PUNANE JUTT

ÜKSKORD ELASID KUNINGAS OTT JA KUNINGANNA ELISABETH. NAD ELASID PUNASES KUNINGRIIGIS. MUIDE NAD ISE OLID KA PUNASED. NEIL OLID KOLM PUNAST LAST. KAKS TÜDRUKUT JA ÜKS POISS. ÜHE TÜDRUKU NIMI OLI ELS JA TEISE TÜDRUKU NIMI OLI ITI, NAD ELASID ÕNNELIKULT, KUNI ROHELISE KUNINGRIIGI DRAAKON NENDE KODU HÄVITAS JA NAD ÄRA SÕI. RÄÄGITI, ET DRAAKON HOIDIS PUNASE KUNINGRIIGI VARANDUST OMA KOOPAS. LÕPP.

LIISA



TRIIBULINE JUTT


ÜKSKORD JUHTUS ÜHES TRIIBULISES METSAS SELLINE LUGU, ET ÜKS TRIIBULINE TIIGER EKSIS ÄRA. TA EI OLNUD VAREM TRIIBULISES METSAS KÄINUD JA KARTIS VÄGA. ÄKKI KARGAS ÜHEST TRIIBULISEST PÕÕSAST VÄLJA TRIIBULINE JÄNES JA KÜSIS:”KES SINA OLED?” “MINA OLEN TRIIBULINE TIIGER”, VASTAS TRIIBULINE TIIGER, “AGA KES SINA OLED?”. “MINA OLEN TRIIBULINE JÄNES”, VASTAS TRIIBULINE JÄNES. “MA POLE SIIN VAREM KÄINUD”, ÜTLES TIIGER.”TULE MA NÄITAN SULLE METSA”. TIIGER TULIGI. KÕIGEPEALT LÄKSID NAD TRIIBULISE JÄNESE URGU. SEAL OLI PALJU VÄIKESEID TRIIBULISI JÄNESEID. EDASI LÄKSID NAD OJA ÄÄRDE. TRIIBULINE JÄNES PESI NÄO PUHTAKS JA NAD LÄKSID EDASI. KUI NAD OLID JUBA PÄRIS PALJUDES KOHTADES KÄINUD ÜTLES JÄNES: ”NÜÜD TEAD SA KÕIKI TRIIBULISE METSA PAIKU. ”TIIGER TAHTIS SIIA ELAMA JÄÄDA, AGA TAL EI OLNUD KODU. JÄNES JA TIIGER HAKKASID TIIGRILE MAJA EHITAMA. KOLME PÄEVA PÄRAST SAI TIIGRI TRIIBULINE MAJA VALMIS. TIIGER JA JÄNES SAID SÕPRADEKS NING KÄISID IGAL REEDEL ÜKSTEISEL KÜLAS.
FREIA

MUST MUINASJUTT

ÜHES MUSTAS KOOLIS, MIS ASUB MUSTAS MAJAS ÕPIB AINULT ÜKS LAPS. SELLE LAPSE NIMI ON ANNI EHK MINA. MUSTAS KOOLIS ÕPETAB AINULT ÜKS ÕPETAJA, KELLE NIMI ON LEA. SEAL ON KÕIK MUST. ISEGI INIMESED. KOOLI SÜNNIPÄEVAL JUHTUS NII, ET MUST KADUS LIHTSALT ÄRA. SELLEST AJAST PEALE ON MUSTA KOOLI ASEMEL HOOPIS JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM.

MARIA


TUMESININE JUTT

TUMESININE LÕVI LÄKS METSA. TA NÄGI TUMESINIST DRAAKONIT. NAD AJASID JUTTU. ÄKKI TULI TUMESININE KOTKAS JA KÜSIS:”MIS JUTUSTATE?” “POLE SINU ASI”. “ÜTLE IKKA”. LÕVI ÜTLES:”EI ÜTLE!” KOTKAS SAI KURJAKS:”KUI SA KOHE EI ÜTLE, SIIS MA KISUN SU TÜKKIDEKS.” “NOH KISU!” KOTKAS EI JULGENUD. TUMESININE LÕVI ÜTLES:”NOH TULE!” KOTKAS LENDAS MINEMA. “TULE TAGASI!” “EI TULE!” “MIKS EI TULE?”

KUTT


ÜKS KOLLANE JUTT

ÜHEL KOLLASEL MAAL. ÜHES KOLLASES METSAS. KOLLASTE SEIKLUSTE MAA KESKPAIGAS ELASID TÜTARLAPS KOLLAKILD JA KOLLASEMAST KOLLASEMAD TIBUD. ÜHEL KOLLASEL PÄEVAL OTSUSTAS TÜTARLAPS KOLLAKILD OMA KOLLASE PÄIKESEGA KLEIDI SELGA PANNA. TA LÄKS KOLLASTE LILLEDEGA KAETUD AEDA JALUTAMA. SEALT EDASI SUUNDUS TA RANNALIIVAPLATSILE. KOLLASELE LIIVALE KOLLASTE TIBUDEGA MÄNGIMA. KOLLASE PÄIKESE ALLA. KUI PAISTMA HAKKAS KOLLANE KUU, SIIS LÄKS TÜTARLAPS KOLLAKILD OMA KOLLASESSE SÄNGI. TIBUD AGA OMA ÕRRELE MAGAMA. NAD ÜTLESID: “HEAD ÖÖD!”

MARI



MUSTAS LOSSIS


MUST TINN-TINN JA MUSTAD ROTID LÄKSID ÜHTE LOSSI. SEAL OLI KÕIK MUST JA PIME. MUST TINN-TINN JA ROTID EI NÄINUD MIDAGI. JÄRSKU KATSUS MUST TINN-TINN MIDAGI. TA PUUTUS KUNINGA TROONI, PANI TULE PÕLEMA JA ISTUS SINNA KUNINGATROONILE. JÄRSKU TULID MUSTAD NUPUD VÄLJA. TINN-TINN VAJUTAS ÜHTE MUSTA NUPPU. KORRAGA JUHTUS SELLINE IME, ET SÕDURID KUKKUSID TAEVAST ALLA. ÕNNEKS OLID TINN-TINNIL ROTID. IKKA LÄKS HALVASTI, SEST ROTID SURID ÄRA. HEA, ET TINN-TINNIL OLI KA RELV. TINN-TINN VÕITIS KÕIK SÕDURID. TINN-TINN LÄKS ÕUE. JÄRSKU HÜPPAS KUNINGRIIGI TORNIST ALLA KUNINGAS. NAD HAKKASID VÕITLEMA. TINN-TINN VÕITIS KA TEMA. TINN-TINN LÄKS ROTTIDE JUURDE. TA LÄKS OTSIMA VÕLUJOOKI. EI LEIDNUD JOOKI, TINN-TINN LEIDIS IKKA. NÜÜD KALLAS TA IGALE ROTILE SEDA SUHU. NAD ÄRKASID ELLU. JA NAD ELASID RAHULIKULT ELU LÕPUNI MUSTAS LOSSIS.

RUDOLF

ROOSA JUTT

SEE MUINASJUTT ALGAB NII. ÜHEL PÄEVAL ROOSAS VÕLUMETSAS ELASID KOER, KASS JA TIBU. NAD MÄNGISID KOOS. ÜHEL PÄEVAL ÜTLES KOER:”MUL ON HOMME SÜNNIPÄEV. KAS TE TULETE?” MÕLEMAD ÜTLESID NAGU ÜHEST SUUST:”MUIDUGI!” JÄRGMISEL PÄEVAL TULID MÕLEMAD TA SÜNNIPÄEVALE. TIBU KINKIS ROOSA KONDI JA KASS KINKIS ROOSA PALLI. NIIMOODI LÕPPES MINU MUINASJUTT.

ANETT



MUST HUNDIJUTT

ELASID ÜKSKORD KAKS MUSTA HUNTI. NAD KÄISID JAHIL. HOMMIKUL ÜTLES MUST ISAHUNT POJALE:”MINE KÜLLA JA MURRA KOLM MUSTA KANA!” POEG ÜTLES:”MA EI SAA MINNA. PRAEGU POLE ÖÖ.” PÄEVAL ÜTLES MUST ISAHUNT POJALE:”MINE KÜLLA JA MURRA NELI KANA.” POEG ÜTLES:”MA EI SAA MINNA. PREGU POLE ÖÖ.” ÕHTUL ÜTLES MUST ISAHUNT POJALE:”MINE KÜLLA JA MURRA VIIS KANA.” POEG VASTAS ”MA EI SAA MINNA PRAEGU POLE ÖÖ.” ISAHUNT LÄKS ISE KÜLLA JA MURDIS KUUS MUSTA HANE.

WILLIAM


Aitäh Kirke emale trükkimise eest!

Mõttemängud ja muud tegevused

TALLINNA 32

Matemaatika- ja nuputamisnädala raames on algklasside õpilastel võimalik tutvuda Jaapani mõttemängude- gomoku ja rendžuga.

Homme kell 12.10 tutvustab meie klassile õpetaja Ants Soosõrv antud mänge, mis arendavad loogilist mõtlemist.


Iga päev on igal õpilasel võimalik proovile panna individuaalselt oma nuputamisoskusi. Nädalalõpuks selguvad aktiivsemad ja tublimad nuputajad igast klassist.(töölauad õpetajate toa kõrval)



Vahetundides on võimalik maletada ja kabetada II korruse saali.


Neljapäeval arvutsmaraton "100" ehk kiire peastarvutamine oma klassis.


Parimad nuputajad!


Käib vilgas mõttetöö- 1. ja 2. klasside nuputajad on kogunenud saali omavahel mõõtu võtma.
Esiplaanil meie klassi nutikad ja nupukad!
1.koht esimeste klasside arvestuses
VÄGA-VÄGA TUBLID OLETE!

Näitus ootab!

Matemaatika- ja nuputamisnädala raames on võimalik tutvuda algklasside

õpilaste leiutiste ja meistedustega. Näitus avatud Luise maja II

korrusel. Olete oodatud!

28.1.12

Milline on parim kingitus?


/Karolini joonistus/
"Mulle meeldib I PAD, sest see on elektrooniline ja seal on lahedad mängud," leiab Kutt ja veel 11 õpilast.

Ma tahan seda pilti, sest mulle meeldivad draakonid.
/Sass/

Seal pildil on 2 nagi ja 1 kell. Mulle meeldisid nad sellepärast, et neid läks just vaja.
/Noora Liis/

Mulle meeldib PSP, sest seal on lahedad mängud. Sama käib ka I PAD-i ja telekamängude kohta. Kutsikas on minu meelest nii armas. Mul on kodus palju kutsikaid, mis on kaisukad.
/Paul Pärtel/

Ta on äge ja temaga saab mängida.
/Els/

Mulle meeldib koer, sest ta on nii nummi.
/Elisabeth/

/Marko /

Mina tahksin väga koera, sest koer on minu lemmikloom.
/Anett/

Mulle meeldib papagoi, sest ta on kõige ilusam loom.
/Annabel/

Oma tuba meeldib mulle sellepärast, et siis koolitöid tehes väike õde mind ei sega.
/Mari/
"Minu parim kink on minu tuba, " leiab ka Freia.

Meeldib rakett, kuna ta on lahe, meeldib auto, kuna ta on kiire; lego-rong, kuna ta sõidab; kass, kuna ta on armas.
/Romet/

Tahaks omale mõistatuste- ja juturaamatut.
/Kirke/

Kõige parem kingitus on 2- ja poole -aastane õde. Soovin muusikaõpetajat endale, mänguarvutit ja koerakutsikat.
/Lembe/
Mariale meeldib veel kass, sest temaga saab mängida ja raamat, sest seda saab lugeda.

27.1.12

Hubane ja soe!


Selle stiilse nukumaja aitas Paul Pärteli ema meisterdada. Tõsi iga päev lisab Paul oma sõpradega lisadetaile juurde.

Kaminas põleb tuli-hea soe ja kodune!

Maast laeni peegel, pehme kaltsuvaip, pitsiline kleit ja hulk riiuleid-milline vahva kooslus.

Elutoaga nägime kõige rohkem vaeva, värvidest jäid peale hõbe, must, valge ja punane.

Täiendame vaikselt tube, ühiste jõudude ja erinevate maitsetega valmivad fantastilised tööd.

26.1.12

Vanad sõnad ja vanasõnad!


See armas karuke on kenasti riietatatud: pluus seljas, püksid jalas ja lips ees.
Lugemikus seisab sõna "karupüksid", mille tähendust keegi ei tea, aga huvitavad seletused järgnevad sellegipoolest : need on karunahast püksid, neid pükse kannab karu, kui tal külm on.

Õnneks on õpikus olemas sõnastik, mis annab tundmatule vanale sõnale tähenduse - villased kootud püksid. (Buduaarist laenasin pildi vaatamiseks) Vanemad ehk mäletavad?

Küll on hea, et sõnastikud on olemas! Täna muudkui otsisime ja leidsime sama tähendusega sõnu, nii see sõnavara aina kasvab: sängist saab voodi ja asukast elanik...ja karupükstest villased kootud püksid!


Vanasõnadega on hoopis lihtsam- imelik, aga nii see tõepoolest on. 101 vanasõna, mille seast paar kolm igal hommikul (vahest läheb ikka meelest ära ka) korrapidajate poolt ette saab loetud ja ühiselt lahti mõtestatud, näitavad sõnade jõudu ja aegumatust. Milline rikkus, mis on meile esivanemate poolt kingiks antud, väärtuslik vara, mida saame endaga kaasas kanda, kasutada ja hoida, mille järgi saame joonduda.
Ma ei liialda, et päris keerukad vanasõnad on laste poolt õige tõlgenduse saanud. Terased ja tublid olete!

Muusikast, malest ja muust olulisest...


Muusika on laste arengus väga oluline. Ilus muusika teeb ka kuulajad ilusaks ning heaks.
Liikumine on südamele ja tervisele väga tähtis.


Malemäng leiutati 6.sajandil Indias. Eesti kõige kuulsam maletaja on Paul
Keres.
Piimas on kaltsiumi, mida kasvamiseks läheb vaja. Leivast saab kiudaineid, puu-ja köögiviljadest vitamiine. Maiustustega tuleb olla ettevaatlik.

Kui tahad olla terve, tark, tugev ja rõõmus, siis toitu tervislikult, tee sporti, kuula head muusikat, maga piisavalt ja arenda oma vaimseid võimeid.
Sellisele õigele järeldusele tulid lapsed loodusõpetuse tunnis Lõvipoisi abiga.

Draakon või leiutis?


Jürgen tutvustab vahvat meisterdust.

24.1.12

Tublid matemaatikud!


MATEMAATIKA OLÜMPIAADIL OSALES 12 PARIMAT 1. KLASSIDE ARVUTAJAT.

I KOHT- KUTT KAAREN
5.KOHT - ARTHUR ROHAN
7.KOHT- RAIAN

KIITUS MEIE POISTELE!