14. NOVEMBRIL KELL 13.00 TOIMUB 1.-2. KLASSIDE PLAYBOX.
IGAST KLASSIST SAAB VÕISTELDA 2 GRUPPI, MILLE KOOSSEISUS KUNI 6 LIIGET.
ESINEMISKAVA PIKKUS ON KUNI 3 MINUTIT.
Mis on Playbox?See on mõne kuulsa laulja või bändi jäljendamine. Kava aluseks saab võtta muusikavideo. Loomulikult võib ka täiesti omanäolise kava ise välja mõelda, peaasi, et oleks huvitav vaadata. Tähtis on, et laval oleks originaalesitajatele võimalikult sarnane seltskond.
Mis siis tegema peab?Tuleb välja valida üks vahva lugu, leida kostüümid ja selgeks õppida liikumine ning soovitavalt pähe laulusõnad, et õigel ajal laulmist matkida.
TORE, KUI VANEMAD SAAKSID LASTE IDEID AIDATA TEOSTADA.
KLASSISISESE EELVOORU KORRALDAME 11. NOVEMBRIL, ET VALIDA VÄLJA 14. NOVEMBRI PLAYBOXILE MEIE KLASSI ESINDAJAD.
I-IV klasside pildistamine toimub 8. novembril kell 9.00-12.00. Kell 12.30-15.00 saavad soovijad teha portree- ja sõbrapilte. Meie klassi pildistamisaeg kl. 11.45 PIDULIK KOOLIVORM KINDLASTI SELGA! Vanem valib netis, missugune pilt paberile tehakse, sellel eest ta ka maksab. Fotode hindadega saab tutvuda http://www.imreklaasen.com/jwg/ Kui fotod on valmis, laetakse nad fotograafi kodulehele, mille kaudu käib ka tellimine ning tasumine. Kui tellimis- ja maksmistähtaeg on möödas, komplekteeritakse tellimused. Valmis tellimused tuuakse klasside kaupa kooli, kus klassijuhatajad need õpilastele kätte jagavad.
Sellel puul on tugev tüvi, painduvad oksad, neljale aastaajale omane värvikas võra. See on meie klassi sünnipäevade puu-üks aastaring, millele näo ja kuju anname me ise.
"Endla" teatri külalisetendus "KOLM PÕRSAKEST JA HEA HUNT" Eesti Draamateatris 21. novembril kell 11.00
PÄÄSE - 6.50 ülekanne - 10. novembriks
Lustakas ja põnev lugu kolmest põrsakesest, kes kangesti tahavad endale maja ehitada. See ei taha aga kuidagi õnnestuda. Abi tuleb sealt, kust seda kõige vähem oodata on....
II veerandil alustame inglise keele õppimisega. Tunnid hakkavad toimuma esmaspäeviti ja kolmapäeviti viienda tunni ajal (tundide lõpp 13.50). Esimesse tundi võta võimaluse korral kaasa mapp töölehtede hoidmiseks.
"Igaüks, kellel on lapsena olnud kaisukaru, teab, et karust paremat sõpra on raske leida. Kui kogu maailm näib sulle ülekohut tegevat, võid pista nina tema pehmetesse karvadesse ning tunda end taas turvaliselt ja kaitstult. Oma kaisukarule võid rääkida absoluutselt kõigest, ka muredest ja ebaõnnestumistest. Ta ei pahanda kunagi, vaid vastab sulle alati jäägitu armastusega". /Tiia Toomet/ 27. oktoobril tähistatakse Teddy-karu, selle igavesti truu sõbra sünnipäeva suurejoonelise ja rahvusvahelise pidulikkusega. Selle kombe algatas 1980. aastatel organisatsioon Kogu Maailma Head Karud, mis ühendab karusõpru üle kogu maailma. Lastemuuseumis toimub selle tähtsa päeva puhul töötuba kell 13.30, kus nii suured kui väiksemad karusõbrad saavad meisterdada midagi just sünnipäevalapse auks. Sissepääs muuseumipiletiga. Eesti teddy karu klubi tähistab kaisukaru sünnipäeva näitusegaEesti Lastekirjanduse Keskuses, kuhu on välja pandud karud erinevatest kollektsioonidest. Sõbralikult istuvad kõrvuti kallid antikvaarsed ja kunstnikukarud oma mõnekümnekrooniliste sugulastega mänguasjariiulilt. Neid kõiki ühendab aga deviis: URSUS SEMPER FIDELIS ehk IGAVESTI TRUU KARU. Näitus jääb avatuks novembri lõpuni.
Mõtted tulevad ja lähevad, mõtteid saab juhtida ja muuta. Selle töö juures pole valesid vastuseid, on vaid sinu arvamus. Sinul on õigus mõelda nii, nagu sa soovid.
Tööjuhend:
Lõpeta laused. Mõtle oma mõtet ja pane see paberile.
Kokkuvõte 1.veerandi viimasel koolipäeval kirjutatust.(Mõned laste mõtted kattusid, ainult erinevad lugemiseks)
KUI PÄIKE PAISTAB, siis on kaunis ilm, lähen õue, ilm on soe, saab päevitada, olen rõõmus, tahanujuda, on kuum, on mul hea tuju, saab õues olla,sest on soe; on soe ja mõnus, on hea olla, siis vihma ei saja, siis ma tahan ujuda.
KUI OLEN RÕÕMUS, TAHAN MA meisterdada, ujuda, klotsidega mängida, tantsida, olla lõbus, mängida, laulda, õues olla ja hundiratast teha, kooli minna, et kõik on rõõmsad, joosta, pargis käia, lõbutseda, veel lõbusamaks minna, ema aidata, lugeda, randa minna.
MA NUTAN, KUI end katki kukun, on kurb, mul on paha tuju, teine lööb mind, kukun, tahan, saan haiget, mind ei panda tähele, saan pahandada, on valus, keegi teeb mulle haiget, kui teised pahandavad, issi ja emme pahandavad, mind solvatakse, ilm on kole, õpetaja on minu peale pahane.
KUI ISA NÄGU ON TÕSINE, MÕTLEB TA ,et, lapsed, me jääme hiljaks; millegi tõsise peale; oi-oi-oi; etmidagi halba on juhtunud; reisist; et mina tegin pahandust; et ma peaksin õhtul varem magama minema; et ei tea, millal laps koju jõuab; töö peale; tööasjade peale; paha; mis sa küll oled teinud; ei osta enam kunagi neile mänguasju; minna ujuma.
EMA NAERAB, SEST tal on hea meel; talle meeldib mingi nali; sest tegin kõdi; ma panin ta kõige pikema kleidi selga; ma ütlesin naljaka sõna; ilus ilm on ja saab minna randa; ta on rõõmus; ma olen liiga lõbus; tal on lõbus; lapsed teevad nalja; ma olen tubli; ma kukun.
RUTTAN KOJU, SEST peole on minek; mul on kiire; söök sai valmis; kodus on mõnus olla; film hakkab; mulle meeldib; pean kodust minema oma õele lasteaeda järgi; tahan süüa; mul on kõht tühi; ema ja isa ootavad mind; külalised tulevad; kool sai läbi; mul on koolist tulemisega kiire; saaksin kõik ära õppida; tunnid said läbi.
MULLE EI MEELDI, KUI keegi kakleb; vihma sajab; emme riidleb; teised nutavad; ussid ja sisalikud; ema ja isa tülitsevad; ema ja isa pahandavad; paha sõber, kaklemine; joosta; kiusatakse; laulmine; joon; muusikatund; lumi; keegi nutab; keegi solvab mind; pahad poisid.
MA ARVAN, ET KOOLIS ON palju vahvaid tunde,väga ilus, hea, tore, lahe, väga hea, lõbus, väga hea käia, vahva.
MINU LEMMIKTUND ON eesti keel ( 6 õpilasel), kehaline kasvatus ( 6 ), matemaatika (3) kunsti- ja tööõpetus (3), muusika.
VABAL AJAL MA loen, mängin jalgpalli, mängin,vaatan telekat, mängin puutekaga, mängin õe ja vennaga, mängin sõpradega, tahan mängida, magan, joonistan, lähen maale, sõidame perega maale, mängin pargis.
Sipsiku laul Mu peaks on pandud vana sukk, mul kehaks kleidikäis. Ja nagu ikka riidest nukk, ma olen vatti täis. Ma mängin, tantsin, salme teen ja olen laulumees. Mind üles keerama ei pea – mul endal elu sees.
MEIE KOOLI ESIMESTE KLASSIDE SIPSIKUTE PÄEV TOIMUB 7. NOVEMBRIL. KÕIK SIPISKUD, ANUD, MARDID SAAVAD KOKKU AULAS KELL 12.10 SELLEL PÄEVAL VÕTA KAASA LÄBI LOETUD "SIPSIKU"RAAMAT. TOIMUB KLASSIDEVAHELINE VIKTORIIN, MÄNGIME, ESINEME. PALU VANEMAD APPI- KUJUTAGE LOOVALT OMA SIPSIKUT. VÕTA KAASA MEISTERDATUD VÕI KINGIKS SAADUD SIPSIK. KINDLASTI MÕTLEME MIDAGI PÕNEVAT EELNEVATESSE KUNSTITUNDIDESSE JA EESTI KEELE TUNDIDESSE.
Selline nägi välja kõige esimene Sipsik, mille kunstnik Edgar Valter joonistas. Esmakordselt ilmus "Sipsik" juba 50 a tagasi , täpsemalt 6. juunil 1961. a "Tähekeses".
/Allikas: Vikipeedia/ "Sipsik" on üks Eno Raua tippteoseid, mille on illustreerinud Edgar Valter. Sipsik on rääkiv, mõtlev ja võrdlemisi isepäiselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma pisemale õele Anule. Kaltsunukk on nagu väike laps – rõõmus, uudishimulik, kohati hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", nö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida. Ta palub Anu, et see ei unustaks teda, vaid asetaks ta mõnesse tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure tüdrukuna, vahel välja võtaks ja meenutaks nende ühiseid seiklusi – sedasama katuselkäiku, ujumist jne.Teoses on huvitav tähele panna, et kirjanik Eno Raua isa nimi oli Mart ning õde on Anu Raud – samu nimesid kannavad ka raamatu peategelased.
Eno Raud(15. veebruar 1928 Tartu – 9. juuli 1996 Haapsalu) oli eesti lastekirjanik. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabeall.
LOOMING
Proosa "Roostevaba mõõk" (1957) "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) "Mõru kook" (1959) "Kurjad mehikesed" (1961) "Rein karuradadel" (1962) "Sipsik" (1962) "Anu ja Sipsik" (1970) "Põdrasõit" (1965) "Väike motoroller" (1965) "Helikopter ja tuuleveski" (1966) "Peep ja sõnad" (1967) "Tuli pimendatud linnas" (1967) "Etturid" (1968) "Päris kriminaalne lugu" (1968) "Huviline filmikaamera" (1969) "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) "Telepaatiline lugu" (1970) "Karu maja" (1972) "Konn ja ekskavaator" (1972) "Toonekurg vahipostil" (1974) "Väike autoraamat" (1974) "Naksitrallid. Esimene raamat" (1972) "Naksitrallid. Teine raamat" (1975) "Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) "Märgutuled Padalaiul" (1977) "Ninatark muna" (1980) "Suvejutte veski alt" (1982) "Kassid ja hiired" (1985) "Siniste kaantega klade" (1993)
Luule "Kalakari salakaril" (1975) "Käbi käbihäbi" (1977) "Padakonna vada" (1985) "Kilul oli vilu" (1987) "Kala kõnnib jala" (1997)
Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid.
Tere muinasjutusõber! Detsember toob Rakvere Teatri lavale Tuhkatriinu, kelle lugu oled küllap sinagi mitmeid kordi kuulnud. See, nagu ka teised muinasjutud on pärit iidsetest aegadest, kuid kunagi jutustas keegi seda lugu esimest korda. Nüüd kutsub Tuhkatriinu kõiki lapsi ja nende vanemaid välja mõtlema päris oma muinasjutte ja neid teistega jagama.
Mis jutud on muinasjutud? Noh, küllap räägivad nad printsessidest ja printsidest, vaeslastest ja nõidadest. Aga äkki muinasjutud polegi välja mõeldud ja juhtuvad meie kõigiga siin ja praegu? Saada Tuhkatriinule oma muinasjutt, kuhu saad kirja panna kõik huvitavad seiklused, oma sõbrad või hoopis väljamõeldud tegelased ahvist korstnapühkijani. Kui mõni olemasolev muinasjutt sulle võõras tundub, siis enda muinasjutus saad teha nii, nagu ise soovid. Välja mõelda ja ette kujutada on imelihtne ja tore.
või SA Rakvere Teatrimaja, Kreutzwaldi 2a, Rakvere 44314, märgusõnaga„Muinasjutt“.
Lugusid ootame nii lastelt kui nende vanematelt, ehk teab vanaema või vanaisa mõnda toredat muinasjuttu, samuti võivad ühise muinasjutu saata klassid või lasteaiarühmad. Kui vaja, palu kedagi, kes aitaks su pöörased mõtted üles kirjutada.
Ära unusta lisamast oma nime, vanust ja aadressi. Tuhkatriinule muinasjuttu saates nõustud selle avaldamisega Rakvere Teatri ning teatri sõprade väljaannetes. Kõik kirjatükid avaldatakse Rakvere Teatri kodulehel, kus sinu täiesti uut muinasjuttu saavad lugeda nii su kaaslased, õpetaja ja kes iganes veel. Näitlejate abiga loetakse osa jutte linti ja neidki saab kodulehel kuulata. Võimalik, et tulevikus sünnib raamat või et sinu lugu ilmub ajakirjas, muinasjuttudega juhtub ju igasuguseid asju.
Kõigi muinasjutusaatjate vahel läheb loosi rikkalik auhinnalaud. Auhinnad panevad välja Rakvere Teater, ajakiri Täheke ja raamatupood Apollo.
Vana armsa „Tuhkatriinu“ toob lavale Toomas Suuman, kes vaatab klassikale oma nurga alt. 10. detsembril esietenduv lugu tüdrukust, kelle õnn ei hüüa tulles, on täis ootamatusi ja nagu muinasjutud ikka – natuke õpetlik. Loomulikult on lastel sellelgi talvel pärast etenduse vaatamist võimalus seigelda Rakvere Teatri jõulumaal, mis on tänavu eriti muinasjutuline. Kõik külastajad saavad kaasa kingituse. „Tuhkatriinu“ etendused koos jõulumaaga toimuvad ainult detsembris ning piletite soodusmüük kestab 1. novembrini.
Iti imevahva tantsu ja laulu saatel läheme vaheajale. Aitäh, Iti! Sassi medal, mille ta Rootsis pereansambliga esinemise eest sai, rõõmustab samuti klassikaaslasi.
Sel nädalal tähistas luuletaja ja lastekirjanik OLIVIA SAAR oma suurt juubelit. Sündinud 18. oktoobril 1931 Tallinnas.
Olivia Saar on kirjanik, kelle raamatuid armastavad mitme põlvkonna lugejad. Ta on kirjutanud luuletused «Üks tähtis kuu», «Esimene kiri», «Talvepilt» jt. Pikemat tutvustamist ei vaja ka Lõvi Lõrri ja Jänes Jassi lood. Olivia Saar kirjutas oma esimese luuletuse juba kuueaastaselt, kokku on temalt ilmunud veerandsada luulekogu ja proosaraamatut. Milliseid Olivia Saare kirjutisi oled sina lugenud?
“Ma lükin mõtteid nagu maasikaid rohukõrde, üks ühe järele üks ühe kõrvale. Mu suvemõtted on heinalõhnalised ja maasikamaigulised. Tahan talletada neid talveks.” /„Peegeldused“/
Kui oleme väiksed, tahame olla suured. Kui oleme suured, tahame olla väikesed. Kas saab siis ajas nagu trepiastmeil tagasi astuda?
Muinasjutud elavad meis endis, püüa neile ainult lähemale pääseda, ja oledki kõikvõimas võlur. /„Laulvad liivad“/
Täna arutasime, kuidas esimene kooliveerand on möödunud, mida oleme õppinud eesti keele tundides.Pärast suulist osa asusid lapsed jutukesi kirjutama. Mõtted-tunded on ausalt paberile pandud, palun veenduge, kui tublid lapsed 1.a klassis õpivad.
KUI MA ESIMESEL KOOLIPÄEVAL KOOLI JÕUDSIN, SIIS MA KA NATUKENE KARTSIN, SELLEPÄRAST ET MUL EI OLNUD ÜHTEGI SÕPRA. KUI MA OLEKSIN KÕIKIDEGA SÕBER, SIIS MA OLEKSIN VÄGA-VÄGA HEAS TUJUS. JA ÕNNEKS ON MUL NÜÜD VÄGA PALJU SÕPRU. MINU SÕBRAD ON KAROLIN, ANETT, ANNABEL JA KÕIK TEISED KA. JA ÕPETAJA ON 5+. MINU LEMMIKTUNNID ON KINDLASTI KUNSTIÕPETUS JA VEEL MUUD TUNNID KA. KÕIK ASJAD ON KA HEAD, MA OLEN MUUDE ASJADEGA KA VÄGA RAHUL, NÄITEKS KOOLI REEGLITEGA OLEN RAHUL. JA AABITS ON KA VÄGA HEA. AGA KAS TE TEATE, ET MEIL EI OLE KARU-AABITS, SEST ON TULNUD AADAMA JA ANNA AABITS, MIS ON MEIL.
/NOORA LIIS/
ESIMENE VEERAND
ESIMESEL KOOLIPÄEVAL TUNDSIN MA AINULT ITIT, AGA JUBA JÄRGMISEST PÄEVAST ALATES TULI MUL UUSI SÕPRU. MINU PARIMAD SÕBRAD ON LIISA, FREIA JA MARIA. LEMMIKTUNNID ON EESTI KEEL JA KEHALINE KASVATUS. KOOLIS ON KA MUUD TOREDAT, NÄITEKS KLASSI ILU JA KAUNIDUS, KLASSI LASTE JOONISTATUD PILDID. MULLE MEELDIB MEIE KOOL.
/MARI/
MINU ARMAS KOOLIAEG
MULLE MEELDIS KOOLI ALGUSE AKTUS VÄGA. MINU PARIMAD SÕBRAD ON JÜRGEN, SASS, ARTHUR, ITI, KRISTIJAN JA ROMET. MU LEMMIKUD TUNNID ON KUNSTI- JA TÖÖÕPETUSETUNNID. MULLE MEELDIB PIKAPÄEVA ÕPETAJA JA SÖÖK. MULLE MEELDIB KODUÜLESANDEID TEHA. MULLE MEELDIB LEA HEIERIGA TÖÖD TEHA. MA OLEN TUBLI ÕPILANE OLNUD.
/PAUL PÄRTEL/
MINU KOOL
MINU ESIMENE VEERAND MÖÖDUS KIIRESTI. MULLE MEELDIB MEIE KLASS. SIIN ON PALJU IMEILUSAID PILTE. MEIE KOOLI REEGLID ON IMEKAUNID.MINU PINGINAABER ON TUBLI KIRJUTAJA. MINUL ON PALJU SÕPRU.MINU PARIMAD SÕBRAD ON MARI, ELS, FREIA, ANETT, ANNABEL, ITI, KAROLIN. MULLE MEELDIB MEIE KOOLI DIREKTOR JA ÕPPEALAJUHATAJA. MEIE KLASSI ÕPETAJA ON TORE. MINU LEMMIKTUNNID ON EESTI KEEL JA KEHALINE KASVATUS. MA PÜÜAN OLLA TUBLI ÕPILANE.
/LIISA/
MINU LEMMIKUD TUNNID ON KEHALINE KASVATUS, EESTI KEEL, LOODUSÕPETUS, MATEMAATIKA. MINU LEMMIKUD SÕBRAD ON ELS, NOORA, ITI, MARI, KIRKE, ANNABEL, ANETT, SASS, ARTHUR, FREIA, ELISABETH.
/KAROLIN ISABEL/
ESIMENE VEERAND
MULLE MEELDIVAD REEGLID, SELLEPÄRAST ET NEED ON TOREDAD. MU KÕIGE PAREMAD SÕBRAD ON KUTT, PAUL PÄRTEL JA SASS. MU PINGINAABER ON KUTT. ME OLEME TEMAGA VÄGA HEAD SÕBRAD. MU KÕIGE PAREMAD ÕPETAJAD ON LEA JA LELE RANDALU. MULLE MEELDIVAD KA AKTUSED. MULLE MAITSEVAD KA MEIE KOOLI SÖÖGID, NÄITEKS SUPID JA TEISEDKI SÖÖGID. MU LEMMIKTUNNID ON KEHALINE KASVATUS JA MATEMAATIKA. MINU ARUST MA OLEN TARK JA ALATI ABIVALMIS.
/RUDOLF/
MINU ESIMENE VEERAND.
MINU LEMMIKTUND ON MATEMAATIKA. MINU LEMMIKÕPETAJA ON LEA, SEST TA ON ILUS. MINU LEMMIK-AABITSATEGELANE ON VARES VAAK. MULLE MEELDIB MINU KLASS, MIS ON NII VÄRVILINE. MINU KLASSIS ON LAHEDAD MÄNGUD, MIDA SAAB VAHETUNNIS MÄNGIDA JA RAAMATUD, MIDA SAAB LUGEDA. MINU LEMMIKSÖÖGIKS ON MAKARONID.MINU PARIM SÕBER ON NOORA. VAHEST MA VIHASTAN, KUI MA MIDAGI EI SAA.
MULLE MEELDIB MINU KOOL.
/ITIMARTIINA/
KOOLI ALGUS
ESIMESEL KOOLIPÄEVAL OLI VÄGA TORE. MA LEIDSIN VÄGA TOREDAID SÕPRU. MINU LEMMIKTUNNID ON KEHALINE KASVATUS JA EESTI KEEL. MULLE MEELDIB OMA ÕPETAJA JA MARE. MU LEMMIKSÕBER ON KAROLIN.
/KIRKE/
MINU PARIMAD SÕBRAD ON PAUL, SASS, KRISTIJAN JA RUDOLF. MINU LEMMIKTUND ON KUNSTITUND, SEST MA UNISTAN KUNSTNIKUKS SAADA. MU LEMMIKLOOM ON KILPKONN, SEST MUL MAAL OLI KILPKONN.
/JÜRGEN/
ESIMENE VEERAND
MULLE MEELDIS VÄGA ESIMENE VEERAND. MULLE MEELDIVAD KEHALINE KASVATUS JA EESTI KEEL. MULLE MEELDIVAD ÕPETAJAD, NÄITEKS ÕPETAJA LEA. JA MINU PARIM SÕBER ON ANETT.
/MARIA/
ESIMENE KOOLIPÄEV
KUI MA KOOLI TULIN, SIIS ALGAS AKTUS JA SIIS LÄKSIME VÄIKSESSE MAJJA JA VARSTI SAIGI KOOLIPÄEV LÄBI. JÄRGMISEL KOOLIPÄEVAL OLI TAVALINE KOOLIPÄEV.
/MARKO/
KOOLI!
1.SEPTEMBER OLI VÄGA LAHE, AGA TEISED KOOLIPÄEVAD ON KA TOREDAD. MINU KÕIGE PAREMAD SÕBRAD ON ANETT JA ANNABEL JA FREIA. MU LEMMIKTUNNID ON MATEMAATIKA JA EESTI KEEL. MULLE MEELDIB VEEL ÕPETAJA JA TEISED LAPSED. MA OLEN VÄGA TUBLI!
/ELISABETH/
MINU PARIMAD SÕBRAD ON PAUL PÄRTEL, SASS, JÜRGEN, KRISTIJAN, RUDOLF. JA MULLE MEELDIVAD REEGLID- EI TOHI RÄÄKIDA TUNNI AJAL, EI TOHI KAKELEDA.
/ROMET/
MINU ESIMESE VEERANDI PÄEVAD
ESIMENE KOOLIPÄEV MÖÖDUS ILUSASTI. MU LEMMIKÕPETAJA ON LELE. TA ON VÄGA NUNNU. MULLE MEELDIVAD KA TEISED ÕPETAJAD, AGA LEMMIKTUNNID ON MUUSIKA JA KEHALINE. AABITSAS ON LEMMIK MUIA. VAHEST ON MUL NII PALJU MÕTTEID, ET MA HÕIKAN NEID, AGA MUIDU ENDA ARVATES OLEN TUBLI LAPS.
/LEMBE/
KOOLIS
MULLE MEELDIS 1.SEPTEMBER. SEE OLI ERINEV TEISTEST KOOLIPÄEVADEST. AKTUSEL OLI VAHVA ISTUDA PUBLIKU EES. KUI PIDI VÄIKESTE LASTE KOOLIMAJJA MINEMA, EI SAANUD MU EMA MIND VIIA JA MA LÄKSIN ÕPETAJAGA. KLASSIS ANTI PÄEVIK JA VIHIKUD. VARSTI OLI AEG KOJU MINNA. ESIMENE KOOLIPÄEV OLI IMELINE JA RÕÕMUS.
HOMMIKUNE ÄRKAMINE OLI TÜLIKAS JA MA EI OLNUD HARJUNUD.
KÕIGE ESIMENE SÕBRANNA OLI PINGINAABER ELISABETH. PÄRAST ELISABETHI TULI SÕBRAKS LIISA JA LIISA SÕBRANNA MIIA, SIIS MARI. ELSIGA MA OLIN VAHETUNNIS KOOS. ÕPETAJA LEA MEELDIB MULLE KA. TA ON TORE ÕPETAJA. LEMMIKUD AABITSATEGELASED ON YVONNE, ÕIE JA ANNA.
/FREIA/
ESIMENE VEERAND
ESIMESEL KOOLIPÄEVALOLI VÄIKE HIRM, AGA TEISTEL KOOLIPÄEVADEL OLI MUL NII PALJU SÕPRU, ET HIRMU PEALE EI PIDANUD MÕTLEMA. AABITSATEGELASTEST MEELDIVAD MULLE MADU MUIA, TIGU GABOR, LÕVI LEO, ANNA, DOGI DOORA, AADAM, PÕRSAS PAMP, BOKSER BIBI , SIIL FELIX, NUKK NIINA, EESEL IIA, JÄNES JUKI, KARU OTT, ORAV ÜLO JA ROHKEM MUL LEMMIKTEGELASI POLE
/NIMI UNUNENUD KIRJUTADA/
ESIMENE KOOLIPÄEV. SÕBRAD MEELDIVAD. TOREDAD PILDID.
/NIMI UNUNENUD KIRJUTADA/
ESIMENE VEERAND
ALLES OLI ESIMENE SEPTEMBER. ESIMESEL SEPTEMBRIL EI OLNUD MUL MINGEID RASKUSI.ÕPPIDA ANTAKSE VÄHE. MU SÕBRAD ON SASS, PAUL, RAIAN, ARTHUR JA KÕIGE PAREM SÕBER ON RUDOLF. MINU ÕPETAJAD ON LEA, LELE, MARE. MULLE MEELDIVAD REEGLID. MU LEMMIKTUND ON KEHALINE KASVATUS, SELLEPÄRAST ET SEAL ME TEEME SPORTI. MA OLEN HEA ÕPILANE. VAHEST MA HÕIKAN ÜLE KLASSI.
Alates 14. oktoobrist linastub kinos Artis uus multifilm “Konnanägu Freddy”, mis on valminud tuntud Taani lastekirjaniku Ole Lund Kirkegaardi lastelugude ainetel. See kaasahaarav eesti keelde dubleeritud film pakub seiklusi ja huumorit kogu perele. Kino Artis ja lasteajakiri “Hea Laps” kutsuvad lapsi osalema lastejuttude võistlusel ning kirjutama nähtud filmi põhjal omaloomingulisi palasid teemal “Minu parim sõber”. Võistlus annab võimaluse ka kõige pisematel autoritel oma mõtteid avaldada ning parimad tööd trükitakse ära ajakirjas “Hea Laps”. Võistlustööde ärasaatmise tähtaeg on 15. november. Ootame laste loomingut kino Artise postkasti aadressil: Kino Artis AS Tallinnfilm Estonia pst 9 10143 Tallinn Tööd võib ka ise tuua Artise kassasse, kus asub suur, just selleks ettevõtmiseks mõeldud kirjakast. "Konnanägu Freddy" on lugu sellest, kuidas väike võib olla suur. Samuti annab film targa õppetunni neile, kel komme teisi kiusata. Kõige tähtsam sõnum on aga, et julgus, nutikus ja suur sõprus aitavad ületada kõik raskused. See, et oled väike, ei tähenda sugugi, et su mured oleksid pisikesed. 10-aastane Viktor peab navigeerima kohati tobedana tunduvas täiskasvanute maailmas ning tulema toime ka linna ülbikust kiusaja Konnanägu Freddyga. Kuuldes, et unisesse väikelinna saabub rändtsirkus, põleb Viktor soovist osaleda etenduses oma andeka krantsi Vorstikesega. Kahjuks on aga Freddyl omad plaanid ja need ähvardavad Viktori unistuse nurjata.
Auhinnad tublimatele panevad välja Estinfilm, Rekato ja kino Artis.
Kõik meeldis, eriti viktoriin, õnneloos, mängud, esinemised, nuputamine, mõistatamine, laudade katmine-kaunistamine, paljudele ka koristamine ja loomulikult söömine.
Mis võiks teine kord paremini või teisiti olla?
Võiksid väikesed spordivõistlused olla, anekdoote võiks rääkida, 1 tund võiks üritus kauem kesta. Kooskõlastame, mida ja kuidas järgmine kord teha.
Täname Elisabethi, kes täna meile luuletuse esitas, kuna tihedas programmis tagasihoidlik tüdruk avaldas pisut hilja oma esinemissoovi-pidu sai ennem otsa. Jääme ka põnevusega Lembe tantsuesitust ootama!
Selles lauas istuvad parimad mõistatajad. Ei tea, kuidas lood nuputamisega on?
Huvitav, kas lugemispesa toetab Kuti loogikat!?
Vastus on: nii ja naa, sest nuputamise võitjaid on lausa 4 last, kes said 7 punkti. 1.koht FREIA KUTT SASS RAIAN 2.koht MARI 6 punktiga 3.koha saavutasid 5 punktiga: ELS MARIA RUDOLF Küsimused ei olnud kergete killast!
1.a klassi õpilased olid kõik rõõmsad ja õnnelikud, valmis õppima uut ja kordama vana; muutma oma koolipäeva värviliseks nagu praegusele aastaajale omane on.
Aitäh vanematele, et aitasite laste tänase päeva meeldejäävaks muuta! Mind paneb imestama, kui suurepäraselt oskasid vaid poolteist kuud kooliteed käinud väikesed inimesed läbirääkimisi täiskasvanutega pidada. Kõik toimis, rohkemgi veel...
Kui tavalistel koolipäevadel ei lubata pildistada ega filmida, siis klassihommikul ei saa küll keegi keelata esinejate jäädvustamist. Kuti vanaisa jäi paljust ilma, saame vaid soovida talle kiiret paranemist!
14. NOVEMBRIL KELL 13.00 TOIMUB 1.-2. KLASSIDE PLAYBOX.
