Lennusadamal on lähenemas sünnipäev

Toredat tegevust kogu perele! etenduses osalevad ka meie kooli poisid.

info: www.lennusadam.eu

LENNUSADAMA SÜNNIPÄEVA PROGRAMM

11. JA 12. MAIL 2013 TÄHISTAB LENNUSADAM OMA ESIMEST SÜNNIPÄEVA!

Selleks puhuks oleme kokku pannud sünnipäevaprogrammi, et seda tähtsat päeva kõigiga jagada.

Mõlemal päeval on igal muuseumikülastajal võimalus osaleda haaraval ja mängulisel pereekskursioonil, mis toimuvad igal pooltunnil: 10.30, 11.30, 12.30 ja nii edasi. Viimane ekskursioon algab kell 17.30.

Ekskursioonid keskenduvad "Lennusadama loole": 
    • millises seisus olid angaarid, kui hakati looma Lennusadamat; 
    • kui palju "traageldusi" kuplitele tehti; 
    • mitu maja mahuks angaaride sisse?
    • mitu kilomeetrit torusid on põranda all?
    • missugused inimesed mängisid angaaride taastamisel suurt rolli?

Räägime ka lähemalt meie tähtsamatest eksponaatidest - Maasilinna laevast, Short 184-st ja allveelaev „Lembitust“: miks on need eksponaadid Lennusadamas, kuidas nad siia said ja missugused lood nendega seotud on.
Ekskursioonidel osalemine on kõigile tasuta!

Lisaks ekskursioonidele joonistame koos suure sünnipäevakaardi, koostame merekeelseid (selline keel on tõepoolest olemas!) õnnesoove ja meisterdame sünnipäevalilli, mis kunagi ei närtsi. Kinosaalis linastub aga uhiuus dokumentaalfilm Lennusadama renoveerimisest.

Lennusadama kail saavad kõik uudishimulikud heita pilgu Eestis teadaolevalt esimesena ehitatud allveelaeva täismõõdus koopiale. Originaal valmis juba 1854. aastal, Vene tsaariarmee sõjaväeinseneri Ottomar Gerni juhtimisel. Rohkem saab Gerni allveelaeva kohta lugeda meie blogist

Viimati ehitati Eestis allveelaevu sada aastat tagasi, nüüd on Eesti Meremuuseum asja taas käsile võtnud ja töö allveelaeva kallal juba käib. Kõigil soovijatel on võimalus seda ettevõtmist ka omalt pooltHooandja portaali kaudu toetada! 
Allveelaev lastakse vette 11. mai õhtul. Et kõik uudishimulikud saaksid selle puust laevukesega lähemalt tutvuda, tõstame suvehooaja lõppedes Gerni allveelaeva kuivale maale tagasi ning viime Lennusadama angaaridesse püsieksponaadiks.

Lisaks sellele 11. mail: 
Kell 10.00 – 15.00 seab end õues angaaride kõrval sisse magusamast magusam töötuba, kus igaüks saab meisterdada endale väikese martsipanist laeva! Töötuba jõuab meieni Tallinna Noortenädala raames, selles osalemine on kõigile tasuta. 

Kell 10.30 on aga kõik merendushuvilised oodatud purjelaevale Kajsamoor, kus vanemtüürimees Markus Birk räägib purjelaevade tüüpidest ja purjelaevandusest Eestis. Loeng on tasuta ja kohtade arv piiratud, vajalik eelregistreerimine.

Kell 12.00, 13.00 ja 14.00 teeb purjelaev Kajsamoor väljasõidu Tallinna lahele. Sõit kestab umbes 40 minutit, pileti hind täiskasvanule 8€ ja lastele (5 – 17a) 5€. Kohad on soovitav ette broneerida

Umbes kell 21.00 lastakse aga vette Gerni allveelaev, kõigil huvilistel on võimalik seda ka oma silmaga Lennusadama kailt jälgida!

Kell 19.30 algab aga angaarides Lennusadama suur sünnipäevapidu. 
Üks ja ainus kord tuleb ettekandele tuntud lavastaja Sasha Pepeljajevi spetsiaalselt selleks puhuks loodud suurejooneline etendus „Armastus ja tehniline progress“. Etenduse finaalis lastakse vette Gerni allveelaev, mida kõik peokülalised suurelt ekraanilt nii vee alt kui vee pealt jälgida saavad. Seejärel ühinevad peoga Zetod ja uhke sünnipäevatort!
Me kutsuksime peole hea meelega kõik enam kui 300 000 inimest, kes tänaseks Lennusadamas käinud on, aga kahjuks ei ole see võimalik. Siiski on igaühel võimalus sünnipäevakutse saada, selleks korraldasime kampaania „Minu Lennusadam“, kus loosi läheb 300 peokutset kahele! 

http://www.lennusadam.eu/et/synnipaev

12. mail
Nii nagu 11. mail, toimuvad angaarides ka sel päeval angaarides pereekskursioonid, merekeelsete õnnesoovide koostamine ja meisterdamistöötoad lastele, kinosaalis linastub dokumentaalfilm Lennusadama renoveerimisest.

Kell 10.00 - 12.00 etendub purjelaeval Kajsamoor koguperetükk "Lustakas mereseiklus trollipiiga ja kotermanni-poisiga". Etenduse nägemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Kell 12.00, 13.00 ja 14.00 teeb purjelaev Kajsamoor kolm väljasõitu Tallinna lahele.

Kell 19.00 algab aga Allveekino, kus seekord linastub maailma tipprežissööri James Cameroni film „The Abyss“ / „Sügavik“ Pileti hind 4€, piletid saadaval Piletilevis ja Lennusadama kassas.
Loe rohkem Allveekino kohta 

Ootame kontserdile!

Meie klassilt näidend ja rahvatantsud.Esmalt läheb vaja näidendiriideid, kava lõpuosas tants- pidulik koolivorm: valge pluus, vest, mustad püksid (P) ja mustad seelikud, valged sukkpüksid (T), mustad (valged) sussid v kingad.

Otsi vastuseid!

Uued loodusviktoriini küsimused ootavad vastuseid, leia need reedeks, 3.aprilliks.

Kes või mis on nõialuud?

Milline Eestis asuv kaev "keeb" aeg-ajalt? Miks see rahvapärimuse järgi toimub?

Milline Eestis kasvav taim kasvab kõige kiiremini?

Need küsimused ootavad vastamist neljapäevaks, 9. maiks

Eesti rahvuskiviks on alates 1992. aastast paekivi. Kus aga asub Eestis paekivi muuseum?

Milliseid inimesele ohtlikke haigusi võib edasi kanda võsapuuk?

Siilid on kaetud okastega. Kas siilipoegadel on okkad olemas ka juba sündides?

Metsavana õpetus

Metsavana õpetus

Metsalilli korjates,

ära liialt hoogu mine.

Kõik, mis murdsid, kaasa võta,

ja siis kodus vaasi pane!

Hoia loodust

Puud ja põõsad meie rõõmuks,

metsas, pargis kasvavad.

Mõned aga teadmatusest,

nende oksi murravad.

Puule tema oks on sama,

mis on sulle käsi, jalg.

Oksi murdes tekib puule,

kole-kole, valus jälg.

http://www.recestonia.ee/oppevahend/Triinu_ja_Taavi_pere_lood.pdf

Teadmiste jaht 2013

Kiireim võistkond ülemisel pildil, kiireim klassikollektiiv alumisel pildil. Vastused pidid ka kõik õiged olema.

Marko, väga tubli!

Luuletusi hirmudest

Mina kardan tonti,

mõni hoopis hunti.

Õde kardab äikest,

vend eredat päikest.

Minu isa on visa,

aga kardab, kui ma kisan.

Ema kardab hiiri,

isa päiksekiiri.

Anett

Hirmus karu

Mina kardan väga,

mul on jube häda.

Nüüd  kui telekas käib,

on ka tondid läind.

Mina kardan karu,

sest ta on maru.

Ühes filmis ta

väga kuri ka.

Peidab ennast ta

minu ukse taha.

Kui mul uks on lahti,

pean ma suurt vahti.

Kui minul hirm väheneb,

siis tema ikka läheneb.

Lõpuks tuleb ema,

karu kaob nüüd ära.

Paul Pärel

Minu mured ja hirmud

Kui kodus üksi olen ma,

siis arvan, et uks lahti läeb

ja koll sealt sisse kargab.

Siis teki alla lähen ma,

vaid ainult silmi näha saab.

Puldi kätte haaran ma

ja telekast KMK käima saan.

Õnneks õde koju ruttab,

ja halvad mõtted ära võtab.

Noora Liis

Meie pere hirmud

Mina kardan tonti,

Õde hoopis hunti, ema aga hiirt.

Minema pean siit,

sest isa kardab mõnikord lapsi,

aga lapsed koguaeg papsi.

Karolin Isabel

Õde pelgab papsi,

vend pelgab mampsi.

Tere, tondi hirm,

mina poisi silm.

Mina kardan toitu,

sina kardad tonti.

Telekas läks tööle,

tondid lähevad vööle

Mina kardan ust,

sest see on puust.

Mina võtan vibu,

peatan tondi pidu.

Mina kardan pätte,

neid paharätte.

Mina kardan hiiglasi,

sest nad söövad piigasid.

Rudolf

Kevadfotod Williamilt

Luiged Õismäe tiigil

Head lapsed on paid jt luuletusi

Head lapsed on paid

Lapsel on õigus mängida,

laulda ja minna sängi ka.

Laps saab käia õues,

kevadrõõmud põues.

Laps ei peaks kedagi lööma,

vaid tervislikku toitu sööma.

Ja kui laps on hea ning pai,

siis ootab teda suhkrusai.

Liisa 

Hoian Eestimaad

Viie aasta pärast sada

on me Eesti vana juba.

Eestmaa ma paremaks muudan,

nii palju, kui vähegi suuda.

Ma arvan, et juba varsti

heitgaas heidetakse prügikasti.

Ja kõigil vanematel on töö

ning lastel on laua peal söök.

Saja-aastane Eesti- kõigil on hea,

hoian teda, meeles pea!

Mari 

Hirm

Kui ma väike olin,

kartsin kurje kolle.

Aga praegu mureks mul-

tõesti asi täitsa hull-

on hoopis hulkuv pätt,

tuleb näitab oma kätt.

Võtab ära telefoni,

minust üldse ta ei hooli.

Millega saan helistada linna,

mis kell on vaja trenni minna?

Telefoni saan ehk uue,

aga hirm ei kao mu juurest.

Iti Martiina 

Hirmud

Kuskil kuulen praksu

või ehk ukselingi naksu.

Mõni kardab kurja mampsi,

mõni hoopis turris papsi.

Öösel kuulen salajasi samme,

keegi pillab põrandale komme.

Üks mu sõpradest argpüks,

aga õnneks ainult üks.

Äkki käib siin luupainaja

või siis hoopis mõõganeelaja?

Äkki alles on veel tont

või mu voodi alla on kont?

Hirmul tõesti suured silmad,

hirmutab mind ilmast-ilma.

Kui kord suureks saan,

kaob ka tont, usun ma.

Annabel 

Hirmud ja mina

Ma vahel kardan väga

ja ka  murega on häda.

Kui ma üksi olen kodus,

pole hirmud üldse ohus.

Hirmudel on väga paha,

kui ma lugeda vaid tahan.

Lugeda on tõesti tore,

 hirmul sellest aimu pole.

Muretseda poleks mõtet,

kui mul kodus raadio oleks.

Kuid ka muredel on häda,

kui telekas teeb kära.

Õhtul, kui magama lähen,

istuvad hirmud jälle pähe.

Kohe siis hakkan lugema

ja hirmud pagevad minema.

Sass Kristofer 

Rästik

(bio.edu.ee/loomad/Roomajad)

Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid.

Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60…100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas, on rästikud päeval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud püügiretke ei välju nad 2…3 päeva jooksul varjepaigast.

Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad, ka maapinnal pesitsevate lindude äsjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored rästikud söövad putukaid, nälkjaid ja vihmausse.

Septembrist-oktoobrist aprillini on rästikud talveunes - nad talvituvad allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, 0,4…2 m sügavusel, kus temperatuur ei lange alla 2…4 °C. Sellisteks paikadeks on näriliste urud, heinakuhjade või kivihunnikute alune pinnas. Talvekorteri suhtes on rästikud konservatiivsed, kasutades sama paika aastaid järjest. Esimestel kevadpäevadel peale ärkamist hoiduvad isased rästikud kõige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas päikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutüvedel või soojadel kividel.

Pulmamängud toimuvad 2…3 nädalat kuni kuu aega peale kevadist ärkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16…18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vähemalt 50 cm. Rästikute eluiga võib ulatuda 14…15 aastani.

Inimese lähenedes püüab rästik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta. Rästik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist väheneb rästikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt.

Näsiniin (surmalill, metssirel)

Harilik näsiniin
(Daphne mezereum)
naeseniinepuu, nasinad, küüvits, surmalill, metssirel

Näsiniin on väike väheharunev põõsas, keda peaks mürgisuse tõttu igaüks tundma. Hästi märgatav on ta kevadel valgusküllases metsas, kui lehtpuud ei ole veel lehtinud. Siis paistab näsiniin silma oma kaunite roosade õitega. Need meenutavad veidi sireli õisi, lõhnavad aga tugevamini. Selline tugev meeldiv lõhn on vajalik niigi väheste kevadiste putukate ligimeelitamiseks. Putukad saavad näsiniinelt mett, aga näsiniine õied saavad tolmeldatud ja hakkavad kasvama marjad. Sügisel ongi tema teine periood inimesi oma iluga võluda. Siis on põõsa oksad täis oranzpunaseid marju, mis kinnituvad otse oksale. Botaanikud aga ütlevad, et näsiniine marjad on hoopis luuviljad, nagu ploomil. Samuti öeldakse, et õitele ei anna roosat värvust mitte kroonlehed, vaid hoopis tupplehed. Kroonlehed näsiniinel hoopis puuduvad.
Ilupõõsana on näsiniin küll väga kaunis ja hinnatud, kuid siiski ei soovitata teda eriti kasvatada. Põhjuseks on mürgisus. Hobuse võib tappa juba peotäis näsiniine lehti. Mürgistusnähtudeks on esmalt tugev põletus suu limaskestadel. Ka lihtsalt vaigu sattumine nahale põhjustab raske põletuse ning hiljem haavandeid. Kui marjad liiguvad aga suust edasi, siis põhjustavad need kogu seedetee limaskestade põletusi, kõht hakkab valutama, pea ringi käima, tõuseb palavik ja süda hakkab meeletult kiiresti lööma. Võib isegi teadvus kaduda. Surm aga saabub hingamishäirete tõttu. Nii tuleb hoida lapsed näsiniinepõõsastest kaugel, sest nende kaunid marjad ahvatlevad end kindlasti sööma. Õnneks on neil kohe tunda ebameeldiv maitse ja laps pääseb nii vaid kerge mürgistusega.
Olenemata mürgisusest on juba ammust ajast kasutatud näsiniine koort ja vilju ravimina. Eelkõige on nad aidanud erinevate nahahaiguste puhul. Näsiniint kasutatakse isegi teaduslikus meditsiinis.
Palju on näsiniinega seotud pärimusi. Näsiniin olevat pühendatud kevadtaevajumalale. Temaga kaitsti loomi nõidumise eest. Selleks põletati nende all niint või seoti näsiniine niinest tehtud pärg loomale ümber saba. On arvatud, et taskus väikest niinetükki kandes ei hammusta kunagi rästik. Martin Luther kirjutab aga, et kuradid ei julgevat näsiniint närida, sest see põletavat neil kurgus nagu püha tuli. Meditsiinis alustati tema kasutamist seetõttu, et arvati, nagu tuleks kurja kurjaga välja ajada.

http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/nsiniin.htm

Linavästrik (jäälõhkuja)

Eestlaste rahvapärimustes on ta väga laialt seotud kahe asjaga: kevadise jääminekuga ja linakasvatusega. Nimelt pidid linavästrikud kevadel oma jämedate jalgadega jõed lahti tallama. See arvamus tuleb sellest, et linavästrik kevadel just siis saabub kui jää oma viimaseid päevi jõgesid katab. Kuna sel ajal veel putukaid lindudele toiduks vähe on, siis otsibki linavästrik oma toidupoolist jääserval. Teda seal nähes ongi vanarahval vastavad jutud tekkinud, mingeid jämedaid jalgu ega rasket keha tal aga pole. Nimetusteks on pandud jäälõhkuja, jääpõrutaja, Jämejalg-Toomas ja teisigi. Linakasvatuse kohta öeldi, et kui linalindu kevadel esimest korda näha kuski kõrgemal kohal (lennus, katusel, aiapostil), siis tuleb hea linasaak, kui aga kuskil maas madalal, siis kesine. Vastavad nimed olid näiteks linaõnnetooja, linamõõtja, linapääsuke.
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/

Loodusviktoriin jätkub

Järgmised küsimused ootavad vastuseid taas reedeks.
Küsimus number 16:
Kes meie kevadekuulutajatest kuulutab kevadet järgmise laulu abil: "Siit-siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk?"
Küsimus number 17:
Eesti rahvuslind on teatavasti suitsupääsuke. Kes on aga meie lõunanaabrite lätlaste rahvuslind?
Küsimus number 18:
Kes või mis on rahvapäraselt "kutu"?
Täna hiilgasid oma loodusalaste teadmistega: William, Els, Elisabet, Liisa, Paul, Marko, Lembe, Kutt, Novalee. Väga tublid!

Tore kaunistus

 Tööprotsess nõuab aega ja kannatust.

Liisa laulukonkursil

 WEST FEST-il rõõmustas meid Liisa toreda esinemisega. Aitäh!

Lennusadamas

Tähelepanelik instruktsioonide kuulamine, kõrvaklapid pähe ja kõik see meeskond pardale...salapärane allveelaevareis "Nautilusel" võib alata...Vägev, põnev, müstiline, milline heli, millised tehnilised lahendused!

Pärast etendust jätkub kõigile meelepärast tegevust angaaride kuplite alla. 

 Toimub pidev liikumine ja üksikud momendid jäävad kaadrisse...

..kes purjetab, kes juhib laeva, kes lennukit, kes sõidab Kollase Allveelaevaga, kes naudib veealuse maailma näitust- tegevuse puuduse üle küll keegi kurta ei saa.

Allveefantaasiad - see on põnev retk kahe suurmehe,  Jules Verne´i ja Ottomar Gerni  veealuste unistuse maailma enam kui 150 aastat tagasi. Rändame aega, mil allveelaevad liikusid edasi vaid käsitsi vändates, laevakuju meenutas pigem veinivaati ning nende kahe mehe unistused tundusid ulmelised. Ometi on see kõik nüüd päriselt olemas! Julged fantaasiad on ka täna meie hulgas – tule ja unista koos meiega!  

Tegemist on Lennusadama esimese näitusega. Paljud näituse eksponaadid on pärit Eesti Loodusmuuseumi kogudest.

Näitus avati 3. märtsil ning see on üleval kuni jaanipäevani.

http://www.lennusadam.eu

Viis viimast külastajat jäid pildile.

Jules Gabriel Verne [žül vern, prantsuse hääldus: ʒyl vɛʁn] (8. veebruar 1828 – 24. märts 1905) oli prantsuse kirjanik, üks ulmekirjanduse pioneere. Ta kirjutas kosmoselaevadest, lennumasinatest ja allveelaevadest siis, kui neid polnud veel leiutatud.

 

"20 000 ljööd vee all" on Jules Verne'i teaduslik-fantastiline seiklusromaan, mis ilmus 1869.

Pealkiri ei viita vee sügavusele, vaid veealuse teekonna pikkusele. Ljöö on vana prantsuse pikkusühik, mille täpne suurus ei ole määratletud. Prantsusmaal on kasutatud ljöösid pikkusega 3,25–4,68 km.

 20 000 ljööd on umbes kahekordne maakera ümbermõõt.

UNESCO statistika põhjal on Jules Verne maailma kõige enam tõlgitud kirjanik; tema teoseid on avaldatud 148 keeles.

/www.raamatukoi.ee/ Raamatu tutvustus

Veealune seiklus! 
Professor Aronnax asub otsima hiiglaslikku merekoletist, kuid avastab, et see on tegelikult terasplaatidega kaetud allveelaev. Salapärase kapten Nemo kätte vangi langenud professor teeb kapten Nemo ehitatud suurepärases allveelaevas Nautilus kaasa mälestusväärse uurimisretke. Lõpuks taibates, et Nemo on hullumise piiril, otsustab professor põgeneda. See on uskumatu reis põnevuse ja ohtude salapärasesse maailma!

Mõtlen oma südamele!

 Valik plakatitest

Hiiliv kevad- Pauli fotod

Paul Pärtel nägi kevadet hiilimas. Valik saadetud fotodest.

 Homme vaatama ka teisi ja valime üheskoos "Tere, Kevad" fotovõistlusele saatmiseks pildid välja.

Aitäh Paul Pärtlile!

West Fest 2013

WestFest

Selle aasta lõppvõistlus toimub reedel, 19.aprillil  Kevade 8 aulas.

Kell 11.00 laulavad I-V klassi lapsed, kell 14.00 VI-XII klasside solistid. 

Kogupäevapilet 1 euro.

Meie klassist esineb Liisa.

Klassiga vaatama/kuulame  1.- 5. klassi soliste, hoiame lemmikutele pöialt ja anname oma hääle.

1 euro palun tuua kolmapäevaks.

Loodusviktoriin jätkub

Küsimus number 13:
Ta on Eesti üks mürgisemaid taimi. Ta eelistab kasvukohana segametsasid või puisniitusid. Ta on üks meie kevadekuulutajatest. Kellega on tegu?

Küsimus number 14:
Keda meie kevadekuulutajatest hüüdis vanarahvas jäälõhkujaks ja miks?

Küsimus number 15:
Miks ei tohi ilma põhjuseta rästikuid tappa?

Vastused otsi reedeks, 19.aprilliks.

Tänaseks olid põhjaliku kodutöö teinud Lembe, Marko, Kutt ja Els. KIITUS!

Aasta lind- nurmkana

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all.

Nurmkanast ja osalusvõimalustest saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt

www.eoy.ee/nurmkana.

Nurmkana on 19. aasta lind. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse.

Varasemate aasta lindudega saab tutvuda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel

www.eoy.ee/aastalind.

Nurmkana liigikirjeldus

 ( bio.edu.ee/loomad/Linnud)

Nurmkana ehk põldpüü on nälga näinud kodukana suurusega kanaline. Sulestik on peamiselt pruun, rind on hall ja saba roostepruun. Emalind sarnaneb isalinnuga, kuid tema kõhualune kastanpruun laik on tunduvalt väiksem isalinnu omast. Nokk on neil tume ja jalad hallid. Nurmkana kaalub keskmiselt 400 grammi.
Põldpüü on levinud Euroopas taigavööndi keskosa ja Vahemere vahel, Lääne-Siberis ja Väike-Aasias. Algselt oli ta metsa- ja metsastepiasukas, kuid nüüdseks on ta asunud elama ka lagedamatele aladele. Eestis on nurmkana levinud kõikjal peale Hiiumaa ja Vormsi.
Nurmkana tegutseb maapinnal. Toitu otsib ta kodukana kombel siblides. Põhilise toidu moodustavad umbrohtude seemned, mahavarisenud teravili, rohttaimede rohelised osad, samuti juured, marjad, lülijalgsed ja teod. Pojad söövad algul vaid loomset toitu.
Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud, samuti ka kultuurmaastiku lähedusse jäävad metsasihid, metsalagendikud ja ka aiad. Nurmkana muneb aprilli lõpul või mais. Kurnas on 10...26 ühevärvilist hallikas-, pruunikas- või rohekaskollast muna. Pesa paikneb tihedas rohus mõne puu või põõsa varjus ja see on lihtsalt üks suurem kuhi kuiva rohtu. Pojad kooruvad mõne nädala pärast ja on pesahülgajad. Sügisel kogunevad salkadesse, mis kevadel paaride moodustumisega laguneb.
Põldpüüde arvukus oleneb talvedest; karmide talvede järel kannatab kurna suurus ja talvel hukkub ka palju linde. Pehmed lumised talved mõjuvad olulise arvukuse tõstjana.
Nurmkana on jahilind, kes looduskaitse alla ei kuulu.

Lennusadamasse minek 18.aprillil

„20 000 ljööd vee all“- neljapäeval, 18.aprillil kell 11.00 Tallinna Lennusadamas, millele järgneb muuseumikülastus.

Vajalik vanemate abi laste transportimisel (koosolekul sai ühiselt kokku lepitud selline tore võimalus)

Südamenädal koolis

• Õpilased joonistavad südemenädala plakateid

• Liikumisvahetunnid

• Kodus võid näidispäevamenüü tervislikust toitumisest koostada

• või tervisliku toidu retsepti kooli tuua

HOIA OMA SÜDANT, TEE KÕIK OMA SÜDAME HEAKS!

Südamenädala 2013

SÜDAMENÄDAL 2013
Südamenädalat tähistatakse Eestis alates aastast 1993. Tänavu 21. korda tähistatav südamenädal toimub 15.–21. aprillini ja sarnaselt viimasele paarile aastale keskendub ka seekord liikumisele.
Südamearst Margus Viigimaa soovitab kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga tegelemisel. See toob sära silmadesse ja rahulolu südamesse. Siis on süda terve ja elu elamist väärt. Rohkem liikumist ja vähem soola teeb südame õnnelikuks.
Liikumisharjumuste kujundamine

·        Sest regulaarne liikumine on parim viis ennetada südamehaigustesse haigestumist.

·        Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab „halva“ ja suurendab „hea“ kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, kehakaalu ning parandab meeleolu.

·        Liikumisega parandame ainevahetust, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. See on võimalus teha oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa.

·        Uuemad uuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte niivõrd intensiivsus. Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks 3 kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine. Südame ja veresoonte kaitsmiseks on vaja vähemalt kaks tunnipikkust treeningut nädalas.

·        Liikumisest saadav lisaenergia muudab töö produktiivsemaks ja kvaliteetsemaks. Sellest saavad hästi aru need, kes tegelevad regulaarselt tervisespordiga. Alustamiseks on vaja see lisaaeg päevaplaani sisse planeerida. Edaspidi kompenseerub see ajakulu kuhjaga töö efektiivsuse tõusu näol.

·        Hädavajaliku kehalise koormuse võib saada koos igapäevaste toimetustega, kui teha vähemalt 6000 sammu päevas. Ideaalseks eesmärgiks oleks aga 10 000 sammu. Alustage väikestest asjadest! Kasutage lifti asemel treppi, parkige oma auto uksest kaugemale, tulge bussist mõni peatus varem maha. Kõik see tugevdab tervist. Parajast koormusest annab tunnistust meeldiv reipus, toonuse tõus ja energiatulv. Paraneb ka meeleolu ja une kvaliteet. Lisaks südamehaigustele saame regulaarse kehalise aktiivsusega langetada ka vähihaiguse riski.

Keedusoola tarvitamise vähendamine, vererõhu alandamine

·        Üks kõrgvererõhu ja südamehaiguste põhjusi on ülearune keedusoola tarvitamine. Umbes kolmandik inimestest on n-ö soolatundlikud – süües rohkem soola, tõuseb neil vererõhk oluliselt. Soolatarbimise piiramine langetab oluliselt vererõhku. Päevanormiks on 3-5 grammi keedusoola. Selle koguse saame toidust tegelikult juba märkamatult kätte. Palju soola on näiteks vorstides, leivas ja tomatimahlas (6-8 grammi liitris). Umbes 80% tarbitavast soolast on varjatud valmistoitudes. Keskmine Eesti inimene tarbib soola vajalikust mitu korda rohkem.

·        Vererõhku tõstab keedusoolas sisalduv naatrium. Kaalium ja magneesium aga langetavad seda. Seepärast tasub eelistada kaaliumi- ja magneesiumisisaldusega mineraalsoola. Kaalium on vererõhu normis hoidmiseks olulise tähtsusega. Puu- ja köögiviljad on üsna kaaliumirikkad, sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid ning on teraviljatoodete järel parimad kiudainete allikad.

·        Ka vähene kaltsiumsisaldus organismis võib tõsta vererõhku. Kaltsiumi peamised allikad on piimatooted, lisaks leidub kaltsiumi päris palju ka hiina kapsas, lehtkapsas ja spargelkapsas. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (nt lehtsalat, petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Süües vähemalt 5 portsjonit ehk peotäit (sellest 3 köögi- ja 2 puuvilju) võimalikult erivärvilisi puu- ja köögivilju, on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse mineraalaineid ning vitamiine.

·        Südametervis sõltub väga suurel määral ka sellest, mida me sööme. Süües päevas vähemalt 500 grammi puu- ja köögivilju, rohkem kiudaineid ja vähem loomseid rasvu sisaldavaid toiduaineid ning piirates toidu soola- ja suhkrusisaldust, kaitseme südant ja veresooni enam kui me oskame seda omale  ette kujutada.

Allikas: Viigimaa, M. Südamenädal 2013. http://www.vigala.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=682:suedamenaedal-2013&catid=1:viimased-uudised&Itemid=105 (11.04.2013)
Kokkuvõtte tegi meie kooli psühholoog T. Rumberg- Torga

Laste ja noorte loomevõistlus "Minu tuleviku Eesti"

Kaitseministeerium ja Haridus- ja teadusministeerium kuulutavad välja laste ja koolinoorte joonistus-, multimeedia- ja kirjandivõistluse
„Minu tuleviku Eesti“.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 27. aprill.

 

Töid hinnatakse neljas vanuserühmas: 3–5aastased ja 6–9aastased, kellelt oodatakse joonistusi ning 10–14aastased ja 15–19aastased, kes saavad valida kas kirjandi kirjutamise või multimeedia projekti tegemise vahel (võib teha mõlemat).

 

Välja antakse kuus auhinda:

• 3–5aastaste parim joonistus saab auhinnaks iPad 3;
• 6–9aastaste parim joonistus saab auhinnaks iPad 3;
• 10–14aastaste parim video saab auhinnaks iPhone 5;
• 10–14aastaste parim kirjand saab auhinnaks iPhone 5;
• 15–19aastaste parim video saab auhinnaks iPhone 5;
• 15–19aastaste parim kirjand saab auhinnaks iPhone 5.

 

Joonistuse hindamise tingimused
Joonistajad on jagatud kahte vanuserühma: 3–5aastased ja 6–9aastased.

Tööde hindamisel arvestatakse:

• teemale vastavust;
• originaalsust;
• esteetilist väärtust.

Joonistusega peab kaasas olema ka vabas vormis (lapsevanema, eestkostja, kasvataja või õpetaja abiga) kirja pandud autori kommentaar.


Tööde esitamine

Joonistused palume saata postiga Kaitseministeeriumi aadressile Sakala 1, 15094 Tallinn. Märksõna: joonistusvõistlus.
Joonistusega peab kaasas olema vabas vormis (lapsevanema, eestkostja, kasvataja või õpetaja abiga) kirja pandud autori kommentaar, samuti autori nimi, vanus, õppeasutus ja telefoninumber.

Multimeedia klipid palume laadida videokeskkonda Youtube ja saata oma võistlustöö link aadressile loomevoistlus@kaitseministeerium.ee.
Kirjaga peab kaasas olema lühike kommentaar, autori nimi, vanus, õppeasutus ja telefoninumber.

Kirjandid palume samuti saata e-kirjaga aadressile loomevoistlus@kaitseministeerium.ee.
Kirjale peab olema lisatud autori nimi, vanus, õppeasutus ja telefoninumber.

Soovituslik lugemine 4.veerandil

IV veerand

1. Astrid Lindgren „Bullerby lapsed“

2. Astrid Lindgren „ Pipi Pikksukk“

3. Robert Vaidlo „ Kessu ja Tripp“

4. Aino Pervik „ Kunksmoor“

5. Tiia Toomet „Kodused asjad“

6. Mira Lobe „Vanaema õunapuu otsas“.

Jätkame viktoriiniga

"Tere, Kevad" viktoriiniküsimused  ootavad vastamist, palun uurige reedeks.

Küsimus number 10:
Juba 19. aastat valis Eesti Ornitoloogiaühing aasta lindu. Miks valitakse aasta lindu ja kes on aasta lind 2013?

Õige vastuse eest ülaltoodud küsimusele saab 2 punkti.

Vastust sellele küsimusele ootame hiljemalt 15. aprillil.

Küsimus number 11:
Võrumaal kasvab Eesti vanim tamm, sealsamas lähedal kasvab ka Eesti jämedaim arukask. Kumb nimetatud puudest on jämedam?

Õige vastuse eest ülaltoodud küsimusele saab 1 punkti.
Vastust sellele küsimusele ootame hiljemalt 15. aprillil.

Küsimus number 12:
Toidutaimedena on hästi tuntud nisu, riis ja kartul. Millist neist tarbitakse kõige rohkem?

Vastust sellele küsimusele ootame hiljemalt 15. aprillil.